Volikirja üleandmisele järgnenud kohtumisel arutati NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist, Euroopa liitlaste suurema vastutuse võtmist oma julgeoleku eest ja liitlaste tiheda koostöö jätkumist praeguses pingelises julgeolekuolukorras.
„NATO liitlased on viimastel aastatel langetanud mitmeid olulisi otsuseid kollektiivkaitse tugevdamiseks. Seda näitavad eriti selgelt NATO Haagi tippkohtumisel saavutatud kokkulepe suurendada kaitsekulutusi 5 protsendini SKPst ja NATO Ankara tippkohtumise otsus uuendada NATO õhu- ja raketikaitseplaani,“ ütles Prikk.
Priki sõnul peab kollektiivkaitse tugevdamise keskmes püsima tõkestusheidutus ja võime kaitsta alliansi territooriumi esimesest hetkest, et Venemaal ei tekiks kunagi kahtlust NATO võimes ja valmisolekus kaitsta iga sentimeetrit liitlaste territooriumist.
„Euroopa liitlased mõistavad vajadust võtta Euroopa julgeoleku eest suurem vastutus, investeerida rohkem kaitsesse ja samas tagada, et need investeeringud muutuksid reaalseteks sõjalisteks võimeteks,“ ütles Prikk.
„Praegusel julgeolekupoliitiliselt pingelisel ajal on eriti oluline liitlastega tihe konsulteerimine ja ühtsuse hoidmine. Seda eesmärki täitis ka eelmisel nädalal toimunud Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumine Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Elbridge Colbyga,“ ütles Prikk.
Prikk rõhutas kohtumisel ka Ukraina tugeva pikaajalise poliitilise ja sõjalise toetuse jätkumise tähtsust. Venemaa agressiooni lõpetamine ning õiglase ja kestva rahu saavutamine Ukrainas tugevdab otseselt ka NATO ja liitlaste julgeolekut.
Kristjan Prikk on sündinud 15. veebruaril 1977. aastal Tallinnas. Tal on strateegiaõpingute magistrikraad Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledžist ning Tartu Ülikooli politoloogia eriala bakalaureusekraad. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel välisministeeriumis ja kaitseministeeriumis ning olnud riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor. Aastatel 2018–2021 oli Prikk kaitseministeeriumi kantsler ja aastatel 2021–2026 Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos.
