Eestisse

2023

1992. a aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 2002. a mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil. Oktoobris 2007 osales kuninganna Silvia Tartu Ülikooli 375. aastapäeva juubelipidustustel ning oktoobris 2014 olid Eestis visiidil Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. Eestit külastati sooviga tihendada kahe riigi kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnaalast koostööd. Augustis 2018 külastasid Eestit kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Rootsi
 

2024

November – PM Michali kahepoolne kohtumine SE PM Kristerssoniga NB8 PMde kohtumise veerel Harpsundis;

September – Riigikogu spiikri visiit Gotlandile (3B+ SE spiikrid, 80 a suurest põgenemisest);

Juuni – PM Kallase visiit Rootsi (kohtumine PM Kristerssoniga + investorkohtumine ja esinemine tehnoloogiaettevõtete suveseminaril Sommarminglet);

Märtsi – KM Pevkuri visiit Rootsi koos äridelegatsiooniga

2023

Eesti ja Rootsi vahelised välislepingud leiad Riigi Teatajast.

Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Rootsiga vaata Statistikaameti akendusest.

Ülevaade Eesti-Rootsi kultuurikoostööst

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on aastate jooksul olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis. 

Rootsi muusikud, kirjanikud, kunstnikud on pea alati esindatud erinevatel Eesti festivalidel ning ka vastupidi. Eesti teeb Rootsiga kultuurikoostööd ka piirkondlikes formaatides: EL Põhjamõõtme kultuuripartnerlus, European Union National Institutes for Culture (EUNIC) Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning Läänemeremaade Ministrite Nõukogu (CBSS) ja Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm.

2022. aasta septembris esitleti Välisministeeriumis Eesti ja Rootsi esimest tulevikukoostöö raportit, mis käsitleb riikidevahelisi suhteid järgmise 10–15 aasta perspektiivis ja annab soovitusi uuteks koostöövõimalusteks. Raport toob välja, et lähiaastatel ka kultuurikoostöö valdkond võiks veelgi enam edendada kahepoolseid suhteid.

2023. aasta maikuus saabus Rootsi kuningapaar President Alar Karise kutsel kolmepäevasele visiidile, koos suuremahulise äridelegatsiooniga, kellele tutvustati muuhulgas ka Eesti muusikat ja kultuuri üldisemalt. Kuningapaari auks esitati Tubina, Pärdi, Tüüri, Kõrvitsa, Kreegi ja teiste eesti heliloojate looming ning tutvustati Nigulistes asuvat Michel Sittowi näitust.

Ülevaade osadest 2023. aasta kultuurisündmust

• Kuningapaari visiit Eestisse.
• Tartu Ülikooli 104. aastapäeva tähistamine koostöös Eesti teadusliku Seltsiga Rootsis (ETSR).
• Balti riikide jõuluturg 5000-6000 külastajale.
• Pärdi ja Bachi muusika kontsert kuninganna Silvia kontserdisaalis o/Modernt orkestri esituses.
• Kadri Voorandi kontsert Malmös ning Reket ja Ivo Linna Stockholmis.
• Rootsi-Eesti EM-valikmängu jalgpallikohtumine.
• Kadri Kõusaare filmi „Kõrb“ näitamine Stockholmi Euroopa filmifestivalil ning Läänemere filmifestival filmide „Machina Faust“ ja „Kalev“ esitlus.
• Mirjam Tally uue teose „Sky over the Lake“ esitus Berwaldhallen´i kontserdimajas Läänemere Festivalil (Östersjöfestivalen) Rootsi kroonprintsess Victoriale.
• Purjelaev von Bellingshauseni visiit Gotlandile.
• Helilooja Juhan Aaviku arhiivi toomine Eestisse.
• Eesti Maalikunstnike Liidu näituse „Valge laev“ avamine.
• Moelooja Lilli Jahilo pop-up esitlus Stockholmis.

Lühike ülevaade Eesti-Rootsi kultuurikoostöö lähiaastate plaanidest

• Eduard Tubin 120 ning tema looming toomine Rootsi.
• Arvo Pärt 90 – juubeli tähistamine ja tema loomingu esitamine.
• 80 aastat suurest põgenemisest üle Läänemere. Sündmus, mis ühendab jätkuvalt mõlemat riiki ning läbi erinevate sündmuste vaadatakse koos nii tagasi kui ka edasi.
• Eurovisoon 2024 Malmös.
• Eesti teoste toomine Rootsi kontserdimajadesse. 
• Kultuurikorraldajate kahepoolsete suhete loomine ning edendamine. 
• Ilon Wiklandi näitus Göteborgi Kunstimuuseumis.
• „Kremerata Baltica“ ja Gidon Kremeri kontsert Stockholmis.

Eesti kahepoolne kaitsealane koostöö Rootsiga on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Toimuvad regulaarsed kohtumised kaitseministrite, kaitseväe juhatajate ja kõrgemate ametnike vahel. Tiheda poliitilise dialoogi aluseks on Eesti ja Rootsi sarnased vaated julgeolekuolukorrale ning Rootsi liitumine NATOga. Mõlemad riigid hindavad kõrgelt koostööd mitte ainult kahepoolsel tasandil, vaid ka regionaalse julgeolekupoliitika vallas. Rootsi on esindatud Balti Kaitsekolledžis Tartus ja NATO küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas. Kasvanud on vastastikku õppustel osalemised koos koolituste ja erinevate kaitsevaldkondade tasandi visiitidega, mis kõik kokku tihendavad meie koostööd ja suurendavad julgeolekut Läänemere piirkonnas.

Läänemere-äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

Kui enne Teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja järel Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950.-1960. aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitu sajandit.  Kindlat arvu Rootsis elavate eestlaste koguarvu kohta pole, sest Rootsis puudub rahvuspõhine statistika, ent kuna tihti loevad end eestlaseks ka II maailmasõja lõpus Rootsi pagenute järeltulijad, võime arvestada mitmekümne tuhande rahvuskaaslasega, kellest enamik on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.

Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootslased ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tuleku mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, juunis 2016 sängitati mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed, juunis 2018 Eduard ja Erika Tubina säilmed.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alalhoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. EV100 raames toimus kohalike seltside toel arvukailt juubelipidustusi üle kogu Rootsi. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed, ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass) ja Eesti huvikool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alalhoidmisel ja edasiviimisel Rootsis. Erinevates seltsides ja klubides harrastatakse laial skaalal emakeele praktiseerimisest ja rahvuslikust käsitööst teadusettekannete kuulamiseni.

Eesti ja Rootsi tulevikukoostöö raport keskendub kliimale, digitaliseerimisele ja energiapoliitikale.

Eesti ja Rootsi esimese tulevikukoostöö raporti autorid on majandusteadlane Raul Eamets ning Eesti-Rootsi koostööfondi juhatuse liige ja Rootsi endine rahandusminister Pär Nuder. Raporti esitlust (inglise keeles) saab järele vaadata välisministeeriumi Youtube’is .