Diplomaatiliste suhete ajalugu
Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Läti tunnustas Eesti iseseisvust 2. märtsil 1921. aastal. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. aastal. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992. aastal tööle Leili Utno.
Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Eerik Marmei esitas oma volikirja Läti president Egils Levitsile 17. augustil 2022. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 17. augustist 2022 suursaadik Kristīne Našeniece.
Kahepoolsed suhted
Lätti
- Märts 2025 – president Alar Karis töövisiidil Riias; suursaatkonna uue hoone avamine
- November 2024 – peaminister Kristen Michal tutvumisvisiidil Lätis
- Juuli 2024 – välisminister Margus Tsahkna töövisiidil; keeleauhinna üleandmine Cēsises
- Juuni 2024 – president Alar Karis Võnnu lahingu 105. aastapäeva tähistamisel Cēsises
- Juuli 2023 – Riigikogu esimees Lauri Hussar visiidil Lätis
- Mai 2023 – välisminister Margus Tsahkna töövisiidil Riias
- Mai 2023 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ametlikul visiidil Lätis
- Aprill 2023 – president Alar Karis riigivisiidil Lätis
Eestisse
- August 2025 – peaminister Evika Siliņa, välisminister Baiba Braže ja Läti Vabariigi Valitsus Eesti ja Läti valitsuste teisel ühisistungil Võrus ja Tartus
- August 2025 – president Alar Karis ja president Edgars Rinkēvičs tähistasid ühise jalgrattamatkaga esimese eestikeelse ja lätikeelse raamatu 500. aastapäeva Raamatu külas ja Mõisakülas
- Mai 2025 – välisminister Baiba Braže Läänemeremaade Nõukogu ministrite kohtumisel ja Lennart Meri konverentsil
- Mai 2024 – välisminister Baiba Braže tutvumisvisiidil
- November 2023 – peaminister Evika Siliņa tutvumisvisiidil
- Oktoober 2023 – välisminister Krišjānis Kariņš tutvumisvisiidil
- Oktoober 2023 – Seimi spiiker Daiga Mieriņa tutvumisvisiidil
- Juuli 2023 – president Edgars Rinkēvičs tutvumisvisiidil
- Veebruar 2023 – peaminister Krišjānis Kariņš Balti riikide peaministrite kohtumisel Tallinnas
- November 2022 – parlamendi spiiker Edvards Smiltēns tutvumisvisiidil
- November 2021 – president Egils Levits töövisiidil
- September 2021 – välisminister Edgars Rinkēvičs töövisiidil, Lennart Meri konverentsil
- Juuli 2019 – president Egils Levits tutvumisvisiidil
- Aprill 2019 – president Raimonds Vējonise riigivisiit, delegatsioonis ka välisminister Edgars Rinkēvičs ja majandusminister Ralfs Nemiro
- Veebruar 2019 – peaminister Krišjānis Kariņš tutvumisvisiidil
- Veebruar 2018 – peaminister Māris Kučinskis Läänemeremaade foorumil
Läti on Eesti üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja äridiplomaatia prioriteetriik. 2024. aastal oli kahe riigi vaheline kaubavahetus 4,2 miljardit eurot, mis moodustas kogu Eesti kaubavahetusest 11,1% ja andis riikide järjestuses teise koha. Läti on Eesti ettevõtete jaoks 2. eksporditurg ning 3. impordipartner.
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Lätiga vaata Statistikaameti rakendusest.
Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. Alates 2004. aastast vahendab Eesti ja Läti piiriülese koostöö tõhustamist Eesti ja Läti valitsustevaheline komisjon, mis moodustub riiklikest komisjonidest – Eesti-Läti valitsuskomisjonist ja Läti-Eesti valitsuskomisjonist. Valitsustevahelise komisjoni otsustus-organiks on ühisistung, mis toimub kord aastas, järgides rotatsiooni põhimõtet. 2015. aasta ühisistungi otsustest lähtudes on mõlemad valitsuskomisjonid teostanud sünkroniseerimisi nii töökorralduste kui ka liikmeskondade osas, et koostööd efektiivsemaks muuta. Ühisistungil kohtuvad töögruppide esindajad, kes annavad ülevaate möödunud aasta arengutest järgnevates valdkondades: piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele kaasaaitamine, piiriülese koostöö strateegiate elluviimisele toetamine ning piiriregioonide päevakohaste üksik¬probleemidele lahenduste leidmine.
Rohkem infot Eesti-Läti valitsuskomisjoni kohta on saadaval komisjoni tööd koordineeriva regionaal- ja põllumajandusministeeriumi lehel.
Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostöö programmide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatakse 24 miljonit eurot Eesti-Läti programmi ajavahemikul 2021-2027. Interreg programmi prioriteetsed suunad on: 1) piirialaste ja piiriüleste kohalike omavalitsustes koostöö edendamine; 2) arukalt ja ühiselt kasvavad ettevõtted; 3) jätkusuutlik ja vastupidav keskkond; 4) piiriülese turismi soodustamine.
Rohkem infot siin: https://estlat.eu/en/
Eesti ja Läti suhete edasiarendamise ning kahepoolses koostöös ühiste arengusuundade kaardistamise eesmärgil on koostatud kaks tulevikukoostöö raportit. Eesti ja Läti peaministrite initsiatiivil määrati esimese raporti autoriteks Eesti poolt Anvar Samost ja Läti poolt Andris Razans. Raport valmis 2010. aasta juunis.
2021. aasta alguses pakkusid Eesti ja Läti välisministrid välja uue raporti koostamise idee. Sõltumatuteks kaasautoriteks valiti ERR korrespondent Ragnar Kond ning endine Läti suursaadik Eestis Janis Eichmanis. Raportit "Läti-Eesti koostöö: pöördepunkt?" esitleti laiemale avalikkusele 9. septembril 2022. aastal seminaril Valga Gümnaasiumis.
Aktiivne kaitsekoostöö toimib Lätiga nii kahepoolselt kui ka Balti koostöö formaadis. NATO Madridi tippkohtumise veerel 30. juunil 2022 allkirjastasid Eesti kaitseminister Kalle Laanet ja Läti kaitseminister Artis Pabriks kavatsuste protokolli, mis lõi aluse Eesti ja Läti keskmaa õhutõrje süsteemide ühiseks hankeks. Olulisemateks Balti koostööformaatideks on Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL), Balti pataljon (BALTBAT), NATO Balti õhuturbe missiooni vastuvõtmine ja aktiivne osalemine õppustel.
Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliit sai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. Läti kultuuriesindajatel on pikaajalised koostöösidemed Eesti kolleegidega ning Lätis toimuvad regulaarselt Eesti kunstinäitused, kontserdid ja filmilinastused. 2000. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi.
Alates 2008. aastast antakse igal aastal välja Eesti ja Läti välisministeeriumide keeleauhinda. Auhinna asutamise idee autoriteks olid Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt ja Läti suursaadik Eestis Kārlis Eichenbaums. Preemia rahaline väärtus on 5000 eurot. Žüriisse kuuluvad nii mõlema riigi välisministeeriumide esindajad kui ka kirjanduse asjatundjad ning auhinnale saavad kandideerida nii tõlkijad, keeleõpetajad kui ka teadlased. 2025. aasta võitjaks valis žürii luuletaja ja tõlkija Contra (kodanikunimega Margus Konnula), kes on teinud aastaid tänuväärset ja pühendunud tööd läti kirjanduse vahendamisel, tõlkides nii nüüdiskirjandust kui klassikat. Eesti ja Läti keeleauhinna teistkordse tunnustuse tõi tõlkijale ja kirjanikule läti kontseptuaalse luule antoloogia „Alfabeedi sünnimaa. Läti kolmanda aastatuhande kontseptuaalse luule esimene valikkogu“ (kirjastus ;paranoia, 2024) tõlkimine.
Eesti ja Läti keeleekspertide koostöös valmis 2015. aastal uus läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamat, mille esmaesitlus toimus mõlema riigi presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Andris Bērziņši kohalolekul 11. mail 2015 Riias: Eesti-läti sõnaraamat.
Lisaks on olemas eesti ja läti keele masintõlkemootor EstLat.