Diplomaatiliste suhete ajalugu
Jaapan tunnustas Eesti Vabariiki 6. märtsil 1919 de facto, 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu (sh Jaapan) Eesti Vabariiki de iure. 8. märtsil 1921 tunnustas Jaapan Eesti Vabariiki de iure ka eraldi aktiga. 1921. aastal Riiasse määratud ajutine asjur kattis ka Eestit.
1935. a. alustas tegevust esimene Jaapani aukonsul Tallinnas – Voldemar Puhk. 1937. a. akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma ka Tallinnasse. 1939. a. avati Tallinnas Jaapani diplomaatiline büroo, mis tegutses 29. juulini 1940.
6. septembril 1991. a. andis Jaapani erivolitustega suursaadik Hirokazu Arai Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse Eesti Vabariigi iseseisvuse tunnustamise kohta.
10. oktoobril 1991. a. taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted ja 1. jaanuaril 1993. a. avati Tallinnas Jaapani saatkond.
4. märtsil 1996. a. avati Eesti Vabariigi Suursaatkond Tokios.
Eesti suursaadikud Jaapanis:
- Mait Martinson (2023 - ...)
- Väino Reinart (2018 - 2023)
- Jaak Lensment (2014 - 2018)
- Toivo Tasa (2010 - 2014)
- Peeter Miller (2006 - 2010)
- Mark Sinisoo (1998 - 2000)
Jaapani suursaadikud Eestis:
- Koichiro Nakamura (2024 - …)
- Yukihiko Matsumura (2021 - 2024)
- Hajime Kitaoka (2019 - 2021)
- Yoko Yanagisawa (2016 - 2019)
- Tetsuro Kai (2012 - 2016)
- Hideaki Hoshi (2010 - 2012)
- Hiroshi Maruyama (2009 - 2010)
- Shigeo Kondo (2003 - 2009)
- Norimasa Hasegawa (2001 - 2003)
- Yasuji Ishigaki (1998 - 2001)
- Sumiko Takahara (1995 - 1998)
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- Parlamentaarne asekaitseminister Shingo Miyake (2024)
- Kaitsejõudude ülem Yoshihide Yoshida (2023)
- Digiminister Taro Kono (2023)
- Digiminister Karen Makishima (2022)
- Välisminister Toshimitsu Motegi (2021)
- IT-minister Takuya Hirai (2018)
- Parlamentaarne asevälisminister Mitsunari Okamoto (2018)
- Kaitseminister Itsunori Onodera (2018)
- Peaminister Shinzō Abe (2018)
Jaapanisse
- Välisminister Margus Tsahkna (2024)
- Kaitseväe juhataja Martin Herem (2024)
- President Kersti Kaljulaid (2021)
- Peaminister Jüri Ratas (2020)
- President Kersti Kaljulaid (2019)
- Peaminister Jüri Ratas (2019)
- Kaitseminister Jüri Luik (2018)
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (2018)
- Haridusminister Mailis Reps (2017)
- Maaeluminister Tarmo Tamm (2017)
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (2017)
- Peaminister Taavi Rõivas (2016)
-
Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vaheline töötamisõigusega turismiviisade kokkulepe (vastu võeti 12.11.2019, rakendati 11.03.2020)
-
Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping (jõustus 30.08.18, rakendati 01.01.2019)
-
Eesti ja Jaapani välisministeeriumide vaheline koostööprotokoll allkirjastati juunis 2002, sellega pandi alus regulaarsetele poliitilistele konsultatsioonidele.
-
19.12. 2000 fikseeriti Eesti ja Jaapani vaheline õiguslik alus edasisteks lepingulisteks suheteks, st jõus on ainult need kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud peale 20.08.1991.
-
Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vaheline vastastikusest viisanõudest loobumise kokkulepe (jõustus 01.12.1999)
Eesti ja Jaapani vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.
Jaapan on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid Aasias. Head poliitilised suhted, arvukad kõrgetasemelise visiidid ja EL-JP vabakaubandus- ja partnerluslepingud loovad hea potentsiaali majanduskoostöö edasiseks arendamiseks. Jaapani ja Eesti majanduskoostöö puhul on märgata Jaapani poolse koostööhuvi suurenemist eelkõige e-riigi ja digiteenuste osas. Eesti kui usaldusväärse digiriigi kuvandit saab laiemalt kasutada ka traditsioonilisemate sektorite nagu puidu- ja toiduainetööstuse tutvustamisel.
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Jaapaniga vaata statistikaameti rakendusest.
Jaapanis on Eesti kultuurist hinnatuimad koorilaul ja animatsioon. Jaapani tunnustusi on pälvinud mitmed eesti kultuurivaldkonna esindajad – Tiia Ester Loitme ja Rein Raud Tõusva Päikese ordenid; Arvo Pärti tunnustas Jaapani kunstiühing kultuuripreemiaga „Premium Imperiale“, mida kultuurivaldkonnas loetakse samaväärseks Nobeli preemiaga.
2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson, alias Baruto, esimese eestlasena Jaapani Profisumo Föderatsiooni (Nihon Sumo Kyokai) liikmeks. Ott Tänak ja Martin Järveoja nimed on samuti Jaapanis tuntud.
Jaapani keelt saab õppida mitmes Eesti kõrg- ja üldharidusasutustes ning eraldi keeltekoolis.