Diplomaatiliste suhete ajalugu
Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ja ajaloolane Indro Montanelli.
Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes oli samal ajal Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Esimene Roomas alaliselt resideerinud Eesti diplomaatiline esindaja oli Hermann Hellat (1923–1925) ning esimene Roomas resideerinud Eesti täievoliline saadik Karl Tofer (1927–1931). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale tegutsesid Eesti aukonsulid mitmes Itaalia linnas, sealhulgas Genovas, Milanos, Napolis, Palermos ja Triestes.
Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991 ning Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted taastati sama aasta 31. augustil. Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. aasta septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Eesti esimene taasiseseisvumisjärgne suursaadik Itaalias oli Jaak Jõerüüt (1998–2002).
Eesti saadikud ja suursaadikud Itaalias
1921–1923 Karl Robert Pusta – Eesti esimene saadik Itaalias, resideeris Pariisis
1923–1925 Hermann Hellat – esimene Roomas alaliselt resideerinud Eesti diplomaatiline esindaja
1925–1927 Aleksander Jürgenson – nõunik ja ajutine asjur Roomas
1927–1931 Karl Tofer – esimene Roomas resideerinud Eesti täievoliline saadik Itaalias
1931–1934 August Schmidt, hiljem August Torma
1936–1940 Johan Leppik – jäi ametisse kuni saatkonna likvideerimiseni 1940. aastal
1998–2002 Jaak Jõerüüt
2002–2006 Jüri Seilenthal
2006–2010 Andres Tomasberg
2010–2014 Merike Kokajev
2014–2020 Celia Kuningas-Saagpakk
2020–2024 Paul Teesalu
alates 2024 Lauri Bambus
Lauri Bambus andis president Sergio Mattarellale oma volikirja üle 2. oktoobril 2024.
Itaalia saadikud ja suursaadikud Eestis
1921–1922 Agostino Depretis – Itaalia esimene saadik Eestis
1922–1928 Augusto Stranieri
1930–1934 krahv Mauro Tosti di Valminuto
1934–1935 Leone Weillschott
1935–1940 Vincenzo Cicconardi – juhtis Itaalia esindust kuni selle sulgemiseni 1940. aastal
1991–1996 Carlo Siano
1996–1999 Roberto Martini
1999–2002 Luchino Cortese
2002–2005 Ruggero Vozzi
2005–2009 Fabrizio Piaggesi
2009–2012 Rosa Maria Chicco Ferraro
2012–2016 Marco Clemente
2016–2019 Filippo Formica
2019–2024 Daniele Rampazzo
2024–2026 Stefano Catani
Stefano Catani andis president Alar Karisele oma volikirja üle 1. veebruaril 2024.
Eestil on Itaalias kuus aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Antonello Miranda Palermos, Piero Bettini Veneetsias, Giuseppe Iazeolla Baris ning Piergiorgio Valente Milanos.
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- juuli 2018 - Itaalia president Sergio Mattarella, välisminister Enzo Moavero Milanesi.
- aprill 2010 - välisminister Franco Frattini
- september 2009 - välisminister Franco Frattini
- jaanuar ja märts 2009 - asevälisminister Alfredo Mantica
- september 2007 - kaitseväe juhataja Giampaolo Di Paola
- aprill 2004 - president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit
Itaaliasse
- juuni 2022 - kaitseminister Kalle Laanet
- aprill 2022 - president Alar Karis töövisiidil Veneetsia biennaalil
- september 2021 - president Kersti Kaljulaid Arraiolose kohtumisel Roomas
- juuli 2021 - välisminister Eva-Maria Liimets
- detsember 2020 - president Kersti Kaljulaid töövisiidil Roomas
- november 2019 - president Kersti Kaljulaid Torinos Musei Realis Konrad Mägi maalide näituse avamisel
- oktoober 2018 - kaitseminister Jüri Luik Roomas
- veebruar 2018 - peaminister Jüri Ratas
- oktoober 2017 - president Kersti Kaljulaid Roomas, Konrad Mägi maalide näituse avamisel Kaasaegse kunsti rahvusgaleriis
- juuli 2017 - välisminister Sven Mikser
Eesti ja Itaalia vahelised välislepingud leiad Riigi Teatajast.
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Itaaliaga vaata Statistikaameti rakendusest.
1997 sõlmiti Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahel kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö leping, mis jõustus aastal 2002. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.
Kultuurivahetuse traditsioon kujutava kunsti valdkonnas on pikk ja ulatub tagasi vähemalt 19. sajandisse, kui Eestist pärit kunstnikud, nende hulgas Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Carl Timoleon von Neff, Otto Friedrich Moeller aga ka Johann Köler, August Weizenberg, Ants Laikmaa ja Konrad Mägi külastasid Itaaliat või elasid ja töötasid kohapeal pikemat aega. Viimastel aastatel on aset leidnud Konrad Mägi loomingu tutvustamine Itaalias ning suurnäitused Mägi loomingust on toimunud nii Roomas, Firenzes kui ka Torinos.
Veneetsia bienaalil on Eesti oma paviljoniga osalenud alates 1997. aastast. Eesti on osalenud Milano disainipäevadel, samuti mitmesugustel filmifestivalidel kogu Itaalias.
Muusika valdkonnas toimub tihe kultuurivahetus, sealhulgas süvamuusika vallas (Arvo Pärdi, Helena Tulve ja teiste Eesti heliloojate loomingu tutvustamine).
Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Tallinna Ülikoolis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides.
Itaaliat katab kaasakrediteeringuga Berliinis baseeruv kaitseatašee kpt-ltn Erkki Silm. Itaalia kaitseatašee Eestis on kolonel Stefano Cavaliere, kes resideerib Varssavis.
NATO Balti õhuturbes Ämarist osales Itaalia esmakordselt aastal 2018, rotatsiooniga jaanuarist aprillini. Varasemalt on Itaalia õhuturbes osalenud 2015. a Leedus Šiauliais jaanuarist aprillini ning sama aasta maist augustini seal ka põhirotatsiooni toetusena. Itaalia tegi Eestis õhuturvet ka 2021 aasta maist novembri lõpuni, kokku 7 kuud. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses (CCDCOE-s - The NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence) on Itaalia esindatud alates 2008. a. Itaalia on üks keskuse asutajaliikmetest ning osaleb keskuse töös praegu kahe inimesega.
Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. aastal. 1998. aastal sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe, mis jõustus veebruaris 2001. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. a novembrist kuni 2006. a detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos. Itaalia liitumine EI2-ga (European Intervention Initiative) suurendas Eesti ja Itaalia julgeolekualast koostööd veelgi.