Diplomaatiliste suhete ajalugu
Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju, ajaloolane Indro Montanelli.
Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927–31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.
Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991–1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996–1999), Luchino Cortese (1999–2002), Ruggero Vozzi (2002–2005), Fabrizio Piaggesi (2005–2009), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009–2012), Marco Clemente (2012–2016), Filippo Formica (2016–2019) ja Daniele Rampazzo (2019–2024). Praegune suursaadik Stefano Catani andis president Alar Karisele oma volikirja üle 1. veebruaril 2024. Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Roomas oli Jaak Jõerüüt (1998–2022). Seejärel esindasid Itaalias Eestit suursaadikud Jüri Seilenthal (2002–2006), Andres Tomasberg (2006–2010), Merike Kokajev (2010–2014), Celia Kuningas-Saagpakk (2014–2020) ja Paul Teesalu (2020–2024). Praegune suursaadik Lauri Bambus andis president Sergio Mattarellale oma volikirja üle 2. oktoobril 2024.
Eestil on Itaalias kuus aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Antonello Miranda Palermos, Piero Bettini Veneetsias, Giuseppe Iazeolla Baris ning Piergiorgio Valente Milanos.
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- juuli 2018 - Itaalia president Sergio Mattarella, välisminister Enzo Moavero Milanesi.
- aprill 2010 - välisminister Franco Frattini
- september 2009 - välisminister Franco Frattini
- jaanuar ja märts 2009 - asevälisminister Alfredo Mantica
- september 2007 - kaitseväe juhataja Giampaolo Di Paola
- aprill 2004 - president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit
Itaaliasse
- juuni 2022 - kaitseminister Kalle Laanet
- aprill 2022 - president Alar Karis töövisiidil Veneetsia biennaalil
- september 2021 - president Kersti Kaljulaid Arraiolose kohtumisel Roomas
- juuli 2021 - välisminister Eva-Maria Liimets
- detsember 2020 - president Kersti Kaljulaid töövisiidil Roomas
- november 2019 - president Kersti Kaljulaid Torinos Musei Realis Konrad Mägi maalide näituse avamisel
- oktoober 2018 - kaitseminister Jüri Luik Roomas
- veebruar 2018 - peaminister Jüri Ratas
- oktoober 2017 - president Kersti Kaljulaid Roomas, Konrad Mägi maalide näituse avamisel Kaasaegse kunsti rahvusgaleriis
- juuli 2017 - välisminister Sven Mikser
Eesti ja Itaalia vahelised välislepingud leiad Riigi Teatajast.
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Itaaliaga vaata Statistikaameti rakendusest.
1997 sõlmiti Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahel kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö leping, mis jõustus aastal 2002. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.
Kultuurivahetuse traditsioon kujutava kunsti valdkonnas on pikk ja ulatub tagasi vähemalt 19. sajandisse, kui Eestist pärit kunstnikud, nende hulgas Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Carl Timoleon von Neff, Otto Friedrich Moeller aga ka Johann Köler, August Weizenberg, Ants Laikmaa ja Konrad Mägi külastasid Itaaliat või elasid ja töötasid kohapeal pikemat aega. Viimastel aastatel on aset leidnud Konrad Mägi loomingu tutvustamine Itaalias ning suurnäitused Mägi loomingust on toimunud nii Roomas, Firenzes kui ka Torinos.
Veneetsia bienaalil on Eesti oma paviljoniga osalenud alates 1997. aastast. Eesti on osalenud Milano disainipäevadel, samuti mitmesugustel filmifestivalidel kogu Itaalias.
Muusika valdkonnas toimub tihe kultuurivahetus, sealhulgas süvamuusika vallas (Arvo Pärdi, Helena Tulve ja teiste Eesti heliloojate loomingu tutvustamine).
Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Tallinna Ülikoolis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides.
Itaaliat katab kaasakrediteeringuga Berliinis baseeruv kaitseatašee kpt-ltn Erkki Silm. Itaalia kaitseatašee Eestis on kolonel Stefano Cavaliere, kes resideerib Varssavis.
NATO Balti õhuturbes Ämarist osales Itaalia esmakordselt aastal 2018, rotatsiooniga jaanuarist aprillini. Varasemalt on Itaalia õhuturbes osalenud 2015. a Leedus Šiauliais jaanuarist aprillini ning sama aasta maist augustini seal ka põhirotatsiooni toetusena. Itaalia tegi Eestis õhuturvet ka 2021 aasta maist novembri lõpuni, kokku 7 kuud. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses (CCDCOE-s - The NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence) on Itaalia esindatud alates 2008. a. Itaalia on üks keskuse asutajaliikmetest ning osaleb keskuse töös praegu kahe inimesega.
Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. aastal. 1998. aastal sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe, mis jõustus veebruaris 2001. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. a novembrist kuni 2006. a detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos. Itaalia liitumine EI2-ga (European Intervention Initiative) suurendas Eesti ja Itaalia julgeolekualast koostööd veelgi.
Aukonsulid
Viimati uuendatud 30.03.2025