Island

Island on esimene riik, kes tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. „Islandil on maailma muutmisel 1991. aastal suurem roll kui jäälõhkujal, kuna Island meenutas kõigile kadunud väärtusi,“ sõnas president Lennart Meri külastades Islandi Vabariiki 1999. aasta septembris. Tänutäheks legendaarseks muutunud tunnustuse eest nimetati 1998. aasta augustikuus Eesti Välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning 1999. aastal sai ministeeriumi aadressiks Islandi väljak 1. 2006. a. avati Välisministeeriumi fassaadil mälestustahvel, mis on pühendatud Eesti taasiseseisvuse tunnustamisele Islandi pootl. Eesti ja Islandi suhted on mitmekesised ka Põhjala-Balti koostöö raames, mis tihendab veelgi aktiivset kahepoolset suhtlust. Kahepoolne koostöö toimub ka Ukraina abistamisel.

Diplomaatiliste suhete ajalugu

Island tunnustas Eesti Vabariiki de jure juba 30. jaanuaril 1922, kuid kuna Islandi välissuhteid korraldas sel ajal Taani, piirdus siis riikidevaheline suhtlemine Islandi esindajaga Taanis. Islandi suursaadik Eestis on Harald Aspelund (alates 23.08.2022), kes resideerib Helsingis. Eesti suursaadik Islandil on Piia Mathisen (alates 09.09.2024), kes resideerib Oslos. Eestil on Islandil  aukonsul Pétur Már Jónsson. Islandi aukonsul Eestis on Helen Tälli.

Kahepoolsed suhted

Eestisse

Islandile

Eesti ja Islandi vahelised välislepingud leiad Riigi Teatajast.

Eesti eksport Islandile on aasta-aastalt kasvanud ning oli 2022. aastal 47,8 miljonit eurot, millega Island oli Eestile 39. ekspordipartner. Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Islandiga vaata statistikaameti rakendusest.

Kunsti- ja kultuuriringkondades on palju kontakte isiklikul tasandil, samuti on suhete arenemisele kaasa aidanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 2023. aasta olulisemad Eestiga seotud kultuurisündmused olid Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ linastus kevadisel Reykjaviki Stockfish filmifestivalil ja  oktoobris  Eesti kultuuriministri osalemine Islandi kaasaegsekunsti biennaali „Sequences„ avamisel, mille kuraatorid olid Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse vedajad.

NATO eFP (Enhanced Forward Presence) raames on Islandil üks strateegilise kommunikatsiooniga tegelev tsiviilekspert Tallinnas. Lisaks tehakse Islandiga koostööd  UK juhitud Põhja-Euroopa riikide kaitseformaadi JEF (Joint Expeditionary Force) raames, millega  Island liitus 2021.a. aprillis. 2023. a. mais liitus Island Tallinnas asuva NATO Küberkaitsekeskusega.

NATO asutajaliikmena toetas Island järjekindlalt Balti riikide, sh ka Eesti püüdlusi NATOga ühinemisel. NATO õhuturbealase koostöö raames osales Eesti 2009. aasta märtsis Islandi õhuturbemissioonil.

Islandil elab ja töötab paarsada eestlast ja tegutseb Eesti Selts. Eestlased on Reykjavikis kaasa aidanud nii Eesti Vabariigi aastapäeva kui ka teiste tähtpäevade ja kultuurisündmuste korraldamisel.

Islandi Vabariigi Suursaatkond

Pohjoisesplanadi 25B, 00100 Helsinki
+358 9612 2460

Eesti Vabariigi aukonsul Reykjavíkis

Hr Pétur Már Jónsson
Suðurlandsbraut 30, 5th floor , Reykjavík, Island 108
+354 691 1111
Konsulaarpiirkond
Island
Aukonsulil on õigus väljastada Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti

Islandi Aukonsul

Narva mnt 7, 10117 Tallinn
+372 610 9434, +372 502 3833
Pr HELEN TÄLLI
Aukonsul

Viimati uuendatud 20.09.2024