Diplomaatiliste suhete ajalugu
Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. a. ning diplomaatiliste suhete sõlmimine leidis aset 10. septembril 1991. Iirimaa ei ole kunagi tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de iure ega de facto.
Aastatel 1927–1931 oli Eesti Vabariigi auasekonsuliks Dublinis Richard J. Kelly, 1937–1938 Thomas Franklin Laurie, 1938–1960 John McEvoy.
Eesti esimene aukonsul Iirimaal oli John Dennehy Corkis, aukonsuli esindus avati 4. juulil 2016. aastal. Eesti uueks aukonsuliks Corki linnas ning Clare’i, Corki, Kerry, Limericki, Tipperary ja Waterfordi krahvkondades sai 2022. aastal ettevõtja Neil George Kenefick. 8. juunil 2022 avati pidulikult Eesti aukonsuli esindus Corkis. Alates 1. oktoobrist 2024 on Eestil kolm aukonsuli esindust Iirimaal. 1. oktoobrist on ametis aukonsul Brian Thomas Sheridan asukohaga Galway ja konsulaarpiirkonnana Galway linn ja Galway, Mayo, Roscommoni ning Sligo maakonnad. Lisaks on 1. oktoobrist ametis Julie Elinor Long asukohaga Limerick ja konsulaarpiirkonnana Limericki linn ja Limerick’i, Claire’i ning Tipperary maakonnad. Kahe uue aukonsuli määramise tulemusel on aukonsul Neil George Keneficki asukohaga Corkis, konsulaarpiirkonnaks Corki linn ja Corki, Kerry ja Waterfordi maakonnad.
Eesti ja Iirimaa diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva puhul valmis kahepoolsete suhete ajajoon.
Eesti suursaadikud Iirimaal
- Kairi Künka (2022-…)
- Aino Lepik von Wirèn (2018- 2022)
- Kristi Karelsohn (2014-2018)
- Mait Martinson (2010-2014)
- Andre Pung (2006-2010)
- Simmu Tiik (2003-2006)
- Raul Mälk (1996–2003)
- Riivo Sinijärv (1994–1995)
Asjurina on Iirimaal Eestit esindanud Jüri Seilenthal (1997–1999), Triin Parts (1999–2001) ja ajutise asjurina Krista Kilvet (2002–2003).
Iiri suursaadikud Eestis
- James Sherry (2022-…)
- Frances Kiernan (2018-2022)
- Frank Flood (2014–2018)
- Peter McIvor (2010–2014)
- Thomas Bolster (2008–2010)
- Noel Kilkenny (2004–2008)
- Sean Farrell (2001–2004)
Eestisse akrediteeritud saadikud resideerumisega Helsingis
- Geaoróid Ó Broin (1999–2001)
- Dáithí O'Ceallaigh (1995–1998)
Eestisse akrediteeritud saadikud resideerumisega Stockholmis
- Paul D. Dempsey (1991- 1995)
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- Euroopa asjade minister Jennifer Carroll MacNeill (september 2024)
- Bioloogilise mitmekesisuse ja maaelu minister Pippa Hackett (märts 2024)
- Rahv. õiguse, noorsoo ja õigusreformide minister James Browne (september 2023)
- Euroopa asjade minister Peter Burke (mai 2023)
- IE Parlamendi Eesti sõprusrühm (mai 2023)
- Välisminister Simon Coveney (mai 2022)
- Peaminister Martin Micheal (aprill 2022)
- Kogukonnaarengu ja heategevuse nooremminister Joe O’Brien (märts 2022)
- Euroopa asjade minister Thomas Byrne (september 2021)
- Kommunikatsiooni ja ringmajanduse nooremminister Ossian Smyth (september 2022)
- Kaubandus- ja ettevõtlusminister Pat Breen (oktoober 2018)
- Välisminister Simon Coveney, parlamendi alamkoja esimees Seán Ó Fearghaíl (september 2018)
- Peaminister Leo Varadkar (september 2017)
Iirimaale
- Riigikogu Eesti-Iirimaa parlamendirühm (aprill 2024)
- Riigikogu spiiker Lauri Hussar (september 2023)
- Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (juuni 2022)
- Riigikogu spiiker Eiki Nestor (jaanuar 2019)
- Peaminister Jüri Ratas (jaanuar - veebruar 2018)
- Riigikogu spiiker Eiki Nestor (veebruar 2017)
- Kaitseväe juhataja kin-ltn Riho Terras (jaanuar 2016)
- Välisminister Urmas Paet (märts 2013)
- President Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil (aprill 2008)
Eesti ja Iirimaa vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.
Iirimaa on püsivalt olnud Eesti kaubanduspartnerite neljandas kümnes (45. koht). Kaubavahetus on viimastel aastatel kasvanud, seda aga eelkõige impordi arvelt. Kuid võrreldes 2022. aastaga siis on ka eksport tõusuteel. 2023. a oli Iirimaa Eesti suuruselt 46. ekspordipartner. 2023 Iirimaale eksporditud kaupade väärtus oli 29,1 miljonit eurot kasv 29,3%) ja Iirimaalt imporditud kaupade väärtus oli 39,5 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 37. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas import Iirimaalt Eestisse 5%. 20221 oli impordi väärtus 37,1 miljonit eurot ja 2022 oli 37,6 miljonit eurot.
Iiri otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 31.03.2024 oli ligi 166 mln eurot. Enim on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvarasse. Eesti Äriregistris oli 2024.a. märtsi seisuga registreeritud 40 Iirimaa osalusega ettevõtet.
Eesti ettevõtted olid 31.03.2024 seisuga investeerinud Iirimaale 5 mln eurot. Investeeringud on tehtud hulgi- ja jaekaubandusse, ifosse ja sidesse, finants- ja kindlustus tegevusse ning kinnisvarasse.
Täpsem info ja ülevaade Statistikaameti veebilehelt.
Eesti ja Iirimaa kultuurisuhted on mitmepalgelised, kus läbi aegade on tõusnud esile koostöö just muusikavaldkonnas. Arvo Pärdi muusika ettekanded on Iirimaal sagedased. Mitmed Eesti koorid on osalenud Corki koorifestivalil. Iiri orkestritega on töötanud dirigendid Eri Klas, Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Paavo Järvi. Eestil ja Arvo Pärdi Keskusel on hea koostöö Galway muusikaresidentuuriga.
Koostöö on viljakas ka teistes kultuurivaldkondades. 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses oli koostöös Kumuga Iiri kaasaegse kunsti muuseumis IMMA üleval esinduslik valik eesti kunsti. 2023. aastal andis Rahvusooper Estonia ballett Dublinis külalisetenduse. Uuema valdkonnana on lisandunud eesti filmikunsti tutvustamine. Alates 2016. aastast toimub Dublinis iga-aastane festival Baltic Day.
Iiri kirjandust on eesti keeles ilmunud hulgaliselt, sealhulgas W.B. Yeatsi, Jonathan Swifti, G.B. Shaw, Maeve Binchy, John Banville’i loomigut, uuema põlvkonna autoreist näiteks Sally Rooney teoste tõlkeid. 2024. aastal ilmus Paul-Eerik Rummo tõlkes James Joyce’i märgiline „Ulysses“. Iiri keelde on tõlgitud Kristiina Ehini ja Andres Ehini teoseid. 2009 ilmus esimene eesti-inglise-iiri keelne luulekogu - Kristiina Ehini „Põletades pimedust“ („An Dorchadas à Dhó“).
Iirimaa on sage külaline mitmetel olulistel Eesti festivalidel, nagu HeadRead või PÖFF.
Eesti ja Iirimaa hariduskoostöö katab kõiki haridusvaldkondi, sealhulgas alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidust, ning toimub peamiselt Erasmus+ programmi kaudu. Aastatel 2014-2024 on toimunud 602 õpirännet Eestist Iirimaale ja 309 Iirimaalt Eestisse, moodustades 1,2-2,3% kogu Eestist väljaminevast õpirändest. Perioodil 2016-2023 on Eestis igal aastal õppinud ligikaudu 15 Iiri tudengit. Alates 2021. aastast on Eesti ja Iirimaa organisatsioonid osalenud viies rahvusvahelises Erasmus+ koostööprojektis. Eesti kutsehariduse ekspertkogu on loonud tihedad suhted Iirimaa partneritega, korraldades õppereise ja osaledes rahvusvahelistes võrgustikes. Noortevaldkonna koostöö hõlmab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevusi, pakkudes võimalusi noorte ja noorsootöötajate mobiilsuseks, koostööprojektideks ning vabatahtlikuks teenistuseks.
Hinnanguliselt elab Iirimaal umbes 3000 Eesti kodanikku. Iirimaa eestlaskond ei ole ühtset eestlaste seltsi või esindusorganisatsiooni loonud, kuid . 2009. aastast tegutseb Corki Eesti Pereselts Üheskoos, kuhu kuuluvad Corki piirkonnas elavad eestlased.
Corkis käib korra kuus koos Corki Eesti Kool, eesti keelt ja kultuuri on õpetatud ka Dublinis.
Eestlastel on mitmeid huvipõhiseid ettevõtmisi: Dublinis tegutseb naisrahvatantsu ansambel Iiris, aktiivselt tegutseb Eesti Fotoklubi Iirimaal ning eestlastel Dublinis on ka enda Youtube’i kanal - Estonians in Dublin.
Suviti saavad Iirimaal elavad eesti lapsed osaleda suvelaagris.
Augustis osalevad kogukonna liikmed Balti päeva festivali korraldamises, koostöös Eesti saatkonnaga Dublinis korraldatakse väiksemaid üritusi aasta ringi.
Reisiinfo Iirimaale on leitav veebilehelt Reisi Targalt.
