Diplomaatiliste suhete ajalugu
Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 8. märtsil 1921. Eesti esimene saadik Hispaanias oli Karl Robert Pusta, kes nimetati ametisse 1928. aastal ning resideeris Pariisis. Pärast Eesti okupeerimist jätkus Eesti diplomaatiline esindatus Hispaanias ka paguluses. Hispaania tunnustas 1953. aastal Karl Robert Pustat taas Eesti Vabariigi diplomaatilise esindajana.
Hispaania taastunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991 ning kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991. Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. Andres Tomasberg oli esimene Eesti suursaadik Hispaanias pärast iseseisvuse taastamist ning alates 2000. aastast ka esimene Madridis resideeriv Eesti suursaadik.
Hispaania avas oma saatkonna Tallinnas 2004. aasta märtsis. Enne seda resideerisid Hispaania suursaadikud Eestis Helsingis.
Eesti saadikud ja suursaadikud Hispaanias
1928–1932 Karl Robert Pusta – Eesti esimene saadik Hispaanias, resideeris Pariisis
1933–1939 Otto Strandman – resideeris Pariisis
veebruar–oktoober 1939 Artur Normak – nimetati esmalt diplomaatiliseks agendiks ja 11. märtsil alaliseks esindajaks; suursaadiku nimetust ta ei kandnud
1953–1964 Karl Robert Pusta – Hispaania tunnustas teda taas Eesti Vabariigi diplomaatilise esindajana; töötas Madridis
1964–1979 Villibald Raud
1995–2004 Andres Tomasberg – esimene suursaadik Hispaanias pärast iseseisvuse taastamist; esialgu resideeris Pariisis ning alates 2000. aastast Madridis
2004–2009 Andres Rundu
2009–2014 Toomas Kahur
2014–2019 Rasmus Lumi
2019–2022 Mariin Ratnik
2022–2026 Andres Rundu
alates 2026 Lembit Uibo
Hispaania saadikud ja suursaadikud Eestis
1921–1928 Joaquín de Ezpeleta y Montenegro – Hispaania esimene saadik Eestis, resideeris Helsingis
1928–1931 Manuel Alonso Ávila y Bernabeu
1931–1940 Manuel García de Acilu y Benito – tema esindusperiood lõppes pärast Eesti okupeerimist
1991–1993 Eduardo Aranda Carranza – resideeris Helsingis
1994–1995 Eloy Ybáñez Bueno
1995–1996 Juan Manuel Egea Ibáñez
1997–2000 Vicente Blanco Gaspar
2000–2004 Fernando Carderera Soler – viimane Helsingis resideerinud Hispaania suursaadik Eestis
2004–2008 Miguel Bauzá y More
2008–2011 Eduardo Ibáñez López-Dóriga
2011–2014 Álvaro de la Riva Guzmán de Frutos
2014–2016 Fernando García Casas
2017–2021 Teresa Orjales Vidal
2021–2025 Guillermo Javier Corral van Damme
alates 2025 Ángel María Vázquez Díaz de Tuesta
Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas Barcelonas, Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas Sevillas, Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Guillermo Carlos Dezcallar Enseñat Baleaari saartel Palma de Mallorcas ning Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.
Kahepoolsed suhted
|
Hispaaniasse |
|
|
märts 2022 |
Välisminister Eva-Maria Liimets |
|
märts 2021 |
president Kersti Kaljulaid |
|
juuni 2018 |
välisminister Sven Mikser |
|
juuni 2017 |
peaminister Jüri Ratas |
|
jaanuar 2017 |
välisminister Sven Mikser Vahemeremaade Liidu (UfM) Regionaalsel Foorumil Barcelonas, kohtumine Hispaania välisminister Alfonso Dastisega |
|
november 2015 |
kaitseminister Hannes Hanso |
|
september 2014 |
välisminister Urmas Paet |
|
detsember 2009 |
peaminister Andrus Ansip |
|
veebruar 2009 |
välisminister Urmas Paet |
|
juuli 2007 |
president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil |
|
veebruar 2004 |
peaminister Juhan Parts parempoolsete ja kristlik-demokraatlike parteide ühenduse juhtide tippkohtumisel, kohtumine peaminister José Maria Aznariga |
|
veebruar 2000 |
peaminister Mart Laar Madridis parempoolsete parteide foorumil „Europa 2010“, kohtumine peaminister José María Aznariga |
|
november 1998 |
president Lennart Meri avas Eesti suursaatkonna Madridis ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga |
|
Eestisse |
|
|
juuli 2021 |
peaminister Pedro Sánchez |
|
aprill 2021 |
välisminister Arancha Gonzáles Laya |
|
aprill 2017 |
välisminister Alfonso Dastis |
|
veebruar 2015 |
kaitseminister Pedro Morenés Eulate |
|
oktoober 2013 |
välisminister José Manuel García-Margallo |
|
mai 2009 |
Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia riigivisiidil Eestis. Delegatsiooni koosseisus välisminister Miguel Angel Moratinos |
|
september 2006 |
kaitseminister José Antonio Alonso Suárez |
|
mai 2006 |
Hispaania parlamendi ülemkoja esimees Javier Rojo |
|
mai 2006 |
välisminister Miguel Angel Moratinos |
|
september 2001 |
peaminister José Maria Aznar |
|
aprill 2001 |
välisminister Josep Piqué |
Eesti ja Hispaania vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Hispaaniaga vaata Statistikaameti rakendusest.
NATO Balti õhuturbemissioonil on Hispaania osalenud alates 2006. aastast. Hispaania on juhtinud õhuturvet Ämarist kolmel korral: jaanuarist aprillini 2015, maist augustini 2017 ja augustist septembrini 2022. Järgmine rotatsioon jääb 2023. aasta sügisesse. 2023. aasta aprillist täidab Hispaania ajutiselt kriitilist võimelünka Eesti keskmaa õhukaitses maa-õhk tüüpi keskmaa õhutõrje raketisüsteemiga NASAMS.
Hispaania on üks Eestis loodud NATO küberkaitsekeskuse asutajaliikmetest ja keskuses on tööl kaks Hispaania eksperti. Balti-Hispaania julgeoleku- ja kaitsepoliitika seminar toimus esmakordselt 2009. a Riias, seejärel veebruaris 2013 Madridis ja mais 2015 Riias.
Nii Eesti kui ka Hispaania on liitunud Euroopa Kaitsevalmiduse algatusega EI2 ning kuuluvad Prantsusmaa juhitud Saheli töögruppi.
Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Madridis, kolonel Manuel Gozales Calvete. Eesti on Hispaaniasse kaasakrediteerinud Prantsusmaal resideeriva kaitseatašee, kelleks on kolonelleitnant Alo Valdna.
Eesti ja Hispaania kultuurisuhted on tihedad ja dünaamilised. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel Ibero-Ameerika kultuurifestivali Iberofest.
Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.
Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).