Mida kujutab endast ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumine?
- Igal kuul täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Kuna see käib tähestiku järgi ja Eesti on tähestikus eespool, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta mais ja 2021. aasta juunis.
- Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Eesistuja paneb kokku tööprogrammi, mis on vaja kinnitada ka teiste liikmetega. Ametlikult kinnitatakse tööprogramm eesistumise esimesel päeval, sellele eelnevad aga mitmenädalased konsultatsioonid teiste liikmetega.
- Kuigi paljud kohtumised ja mandaadiuuendamised kuuluvad tööprogrammi vaikimisi, on igal eesistujal võimalik päevakava ka oma rõhuasetustega mõjutada, kutsudes kokku istungeid endale olulistel teemadel.
- Eesti pani temaatiliste istungite kaudu rõhku järgmistele teemadele: Euroopa julgeolek, küberturvalisus, tsiviilelanikkonna kaitse, Julgeolekunõukogu kriisiaegsed töömeetodid, keemiarelvade kasutamine Süürias ning Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö.
Eesti prioriteedid eesistujana
- Rahvusvahelise õiguse põhimõtetest tuleb kinni pidada ja nende rikkumistele tähelepanu osutada. Eesti jaoks olulisim põhimõte on jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld. Sel kuul möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa territooriumil. Korraldame 8. mail välisministri juhitud kõrgetasemelise avaliku kohtumise Euroopa julgeoleku teemal. Tänase seisuga on kõnelejatena registreerunud mitmed välisministrid. Samuti arutab Julgeolekunõukogu kuu lõpus peasekretäri osalusel tsiviilisikute kaitset ja rahvusvahelise humanitaarõiguse olulisust, arutelu avab president Kaljulaid.
- Hoiame koroonakriisi tähelepanu all, sest kriis ohustab ka üleilmset julgeolekukeskkonda. Rahu ja julgeoleku seisukohast on väga oluline, et järgitaks ÜRO peasekretäri tehtud relvarahu üleskutset, jätkuksid rahuvalvemissioonid ja kriisikolletes oleks tagatud täielik ligipääs humanitaarabile. Eesti on juba mitmendat kuud olnud Julgeolekunõukogus pandeemia arutamise eestvedaja, meie algatusel toimus 9. aprillil ka esmakordselt sellel teemal nõukogu kohtumine. Ka eesistujana on Eesti eesmärk, et Julgeolekunõukogu keskenduks COVID-19 kaasnevatele ohtudele. Soovime saada ÜRO peasekretärilt ülevaadet, kuidas on rakendatud tema üleskutset kehtestada kogu maailmas relvarahu, et riikidel oleks võimalik pandeemiaga tegeleda. Ühtlasi töötame selle nimel, et Julgeolekunõukogu liikmed saaksid teavitatud olulisematest arengutest COVID-19 teemal. Meile on oluline jätkata ÜRO Julgeolekunõukogu võimalikult sisutihedat toimimist ka epideemia ajal.
- Tagame Julgeolekunõukogu läbipaistvuse. ÜRO Julgeolekunõukogu töö toimub praegu video teel. Oluline on, et need kohtumised oleksid võimalusel avalikud, et Julgeolekunõukogus toimuvat saaksid jälgida ka teised riigid, kodanikuühendused ja ajakirjanikud. Meie ja teiste pingutuste tulemusel toimus 21. aprillil alates kriisi algusest esimene kohtumine, mida sai jälgida täismahus ka ÜRO Web TV-st. Eesistujana otsib Eesti jätkuvalt võimalusi, kuidas Julgeolekunõukogu tööd läbipaistvamaks teha. Meile on oluline, et Julgeolekunõukogu saaks parima võimaliku info, millele toetudes otsuseid teha. Selleks on oluline, et teavitada saaks ka kodanikuühiskonna esindajad – näiteks tsiviilelanikkonna kaitse teemalisele aruelule kutsume kogemusi ja tähelepanekuid jagama kodanikuühiskonna esindaja.
- Tõstatame uute julgeolekuohtude küsimuse. Eesti algatusel tõstatati 5. märtsil ÜRO Julgeolekunõukogu laua taga esimest korda küberrünnete küsimus. Eesistujana jätkame teadlikkuse suurendamist uutest ohtudest. Eriti praegu, kus pandeemia taustal on kasvanud küberrünnakud ja -kuritegevus, on õige aeg arutada stabiilse ja rahumeelse küberruumi ühisreegleid. Kutsume sel teemal kokku nõukogu mitteametliku videokohtumise formaadis, mis võimaldab kohtumisel osaleda ka teistel ÜRO liikmesriikidel.
