Eesti eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus juunis 2021

Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega.

Eesistuja paneb kokku tööprogrammi, mille nõukogu liikmed eesistumise esimesel päeval vastu võtavad. Kuigi paljud kohtumised ja mandaadiuuendamised on tööprogrammis automaatselt, on igal eesistujal võimalik päevakava ka oma rõhuasetustega mõjutada. Seda peamiselt endale olulistel teemadel istungite kokkukutsumise kaudu. 

Lähtuti viiest prioriteedist: 

• Tõstatati uute julgeolekuohtude küsimuse kõrgel tasemel. Eesmärk oli esimest korda ajaloos arutada küberjulgeolekuga seonduvat ÜRO Julgeolekunõukogu avatud istungil. Eesistujana jätkati teadlikkuse suurendamist uutest ohtudest. Eriti olukorras, kus pandeemia taustal on kasvanud küberintsidendid, oli õige aeg arutada stabiilse ja rahumeelse küberruumi ühisreegleid.
• Rõhutati inimõiguste tagamise lahutamatut seotust rahu, julgeoleku ja konfliktide ennetamisega. Eesistujana korraldati kõrgetasemeline avalik istung laste õiguste tagamisest relvakonfliktides. Lisaks seati eesmärgiks võimalikult paljudele Julgeolekunõukogu istungitele kaasata teavitajatena kodanikuühiskonna esindajad, kes tõid aruteludesse laiema vaate konflikti mõjudest.
• Eesti oli koos Norraga Julgeolekunõukogus Afganistani teema pealäbirääkijad. Meie ülesandeks oli aidata kaasa olukorra paranemisele Afganistanis. Arvestades väga dünaamilisi poliitilisi arenguid Afganistani tulevikku silmas pidades äärmiselt kriitilisel hetkel hoidsime Afganistani teemat aktiivselt päevakorras.
• Eesti jaoks oli oluline meie regiooni julgeolek. Soovisime aidata kaasa EL nähtavusele ja mõjule ÜROs. Selleks kutsusime EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Julgeolekunõukogu teavitama ELi-ÜRO koostööst rahu ja julgeoleku küsimustes.
• Lisaks andis Eesti oma eesistumise raames panuse ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuse läbipaistvuse suurendamisesse ja töömeetodite kujundamisesse, korraldades sellel teemal nõukogu istungi. Tegemist oli jätkuga 2020. aasta töömeetodite istungile Eesti eesistumise ajal mais.

10. juuni 2021

Arutelu ÜRO koostööst regionaalsete organisatsioonidega (Euroopa Liit)

Kohtumisel keskenduti ELi ja ÜRO koostöövõimalustele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku küsimustes ning käsitleti käimasolevaid kriise, mille lahendamisel mõlemad rahvusvahelised organisatsioonid osalesid. Teavitas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.

• Vaata järele

16. juuni 2021

Avatud istung ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetoditest

Tegemist oli iga-aastase julgeolekunõukogu aruteluga, mille eesmärk oli aidata suurendada nõukogu tegevuse läbipaistvust ja tõhusust. Avatud istungi korraldamisega andsime laiemale ÜRO liikmeskonnale võimaluse sõna sekka öelda mh küsimuses, kuidas tuli julgeolekunõukogu toime COVID-19 aegsete töömeetoditega olukorras, kus füüsilised kohtumised olid piiratud ning milliseid uuenduslikke lahendusi võiks kasutada nõukogu töös edaspidi. Eesti kui julgeolekunõukogu töömeetodite töörühma asejuht korraldas istungi koostöös töörühma juhi Saint Vincent ja Grenadiinidega

• Vaata järele

22. juuni 2021

Kõrgetasemeline arutelu Afganistani teemal

Tegemist oli regulaarse ÜRO Julgeolekunõukogu aruteluga, kus ÜRO eriesindaja Afganistanis andis nõukogu liikmetele ülevaate viimase kolme kuu arengutest. Eesti koos Norraga olid Afganistani teema pealäbirääkijad ning võtnuna arvesse sealset murettekitavat julgeolekuolukorda ja rahuläbirääkimisprotsessi vaevalist kulgemist, pidasime oluliseks Afganistanis toimuva kõrgendatud tähelepanu all hoidmist.

Kohtumist juhtis välisminister Eva-Maria Liimets. Teavitajaks oli ÜRO eriesindaja Afganistanis Deborah Lyons. Ühtlasi osales kohtumisel ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC - United Nations Office on Drugs and Crime) esindaja.

• Vaata järele

28. juuni 2021

Kõrgetasemeline avatud istung laste ja kaitsest relvakonfliktides

Kohtumise peamine eesmärk oli markeerida aasta jooksul konfliktides tõsiste lastevastaste rikkumiste osas toimunu, sealhulgas tuua esile konkreetsed murekohad. Oli oluline rõhutada inimõiguste lahutamatut seostust rahu, julgeoleku ja konfliktide ennetusega, mis on olnud läbivalt Eesti prioriteediks ÜRO Julgeolekunõukogus. Arutelu aluseks oli ÜRO peasekretäri iga-aastane laste ja relvakonflikti teemaline aruanne.

Kohtumist juhtis Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Teavitajaks oli ÜRO Peasekretär António Guterres, samuti kutsusime teavitama UNICEFi ja kodanikuühiskonna esindaja.

• Vaata järele

29. juuni 2021

Kõrgetasemeline avatud istung küberjulgeoleku teemal

Kohtumise eesmärk oli aidata paremini mõista üha suurenevaid riske, mis tulenevad pahatahtlikust tegevusest küberruumis ja nende mõjust rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Kohtumine aitas tõsta teadlikust olemasolevatest riikidevahelistest mängureeglitest ja näidata, et julgeolekunõukogu võtab küberruumis toimuvat tõsiselt. Oli oluline rõhutada, et olemasolev rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis ja ÜROs on kokku lepitud vastutustundliku käitumise reeglites. Kohtumist juhtis peaminister Kaja Kallas. Teavitajaks oli ÜRO desarmeerimisküsimuste kõrge esindaja Izumi Nakamitsu.

• Vaata järele