Diplomaatiliste suhete ajalugu
Brasiilia tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 5. detsembril 1921 ega tunnustanud Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. aastal. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tunnustas Brasiilia Eesti iseseisvust uuesti 4. septembril 1991. Diplomaatilised suhted sõlmiti 16. detsembril 1991.
Eesti saatkond Brasiilias avati 2014. aastal, kuid suleti 2016. aastal ressursside piiratusest tingitud ümberkorralduste tõttu. Eesti taasavas saatkonna Brasílias 2026. aastal. Eesti suursaadik Brasiilias on Moonika Kase.
Brasiilia suursaatkond Tallinnas avati 2011. aasta suvel. Alates 2024. aasta septembrist on Brasiilia suursaadik Eestis Rosimar da Silva Suzano.
Eestil on Brasiilias kolm aukonsulit. Alates 1996. aastast esindab Eestit aupeakonsul Jüri Saukas, kelle konsulaarpiirkonda kuuluvad São Paulo ja Paraná osariik. 2008. aastal sai Rio de Janeiros aukonsuliks Oskar Metsavaht. Alates 2019. aastast on Eesti aukonsul Joinville’is Almir Maestri, kes esindab Eestit Santa Catarina ja Rio Grande do Suli osariigis.
Parlamentaarseid suhteid toetavad sõprusrühmad.
Kahepoolsed suhted
• 2024 esines välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Rio de Janeiros toimunud rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil FORTE.
• 2020 külastas president Kersti Kaljulaid Bellingshauseni retke raames Brasiilia Antarktika uurimisjaama Comandante Ferrazi King George'i saarel.
• 2014 välisminister Urmas Paet visiidil Brasiilias.
• 2010 Brasiilia välisminister Celso Amorim ametlikul visiidil Eestis.
• 2008 välisminister Urmas Paet visiidil Brasiilias.
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim majandus ja Eesti jaoks oluline kaubanduspartner.
2025.aastal oli Brasiilia Eestile suuruselt 51. ekspordipartner. 2025. aastal oli Brasiiliasse eksporditud kaupade väärtus ~27 miljonit eurot. Ekspordi vedajateks olid masinad ja mehaanilised seadmed ning elektriseadmed (~34%), keemiatööstuse tooted (~27%) ning optika-, mõõte-, ja täppisinstrumendid (~21%). 2025. aastal ulatus teenuste eksport ~29 miljoni euroni ja eksporti vedasid telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused.
Eesti ja Brasiilia majandussuhete oluline raamistik on Euroopa Liidu ja MERCOSURi koostöö. Pärast ligi 25 aastat kestnud läbirääkimisi allkirjastasid Euroopa Komisjon ja MERCOSURi riigid, Brasiilia, Argentina, Paraguay ja Uruguay, 17. jaanuaril 2026 Paraguays EL-MERCOSURi partnerlusleppe. Leping koosneb kahest osast: partnerlusleppest ja kaubanduse vaheleppest. Eesti allkirjastas partnerlusleppe 25. märtsil 2026 (jõustumiseks tuleb leping veel Riigikogus ratifitseerida). Kaubanduse vahelepet kohaldatakse ajutiselt juba 1. maist 2026. Leping loob aluse tihedamatele majandus- ja kaubandussuhetele Euroopa Liidu ja MERCOSURi riikide, sealhulgas Eesti ja Brasiilia vahel.
Viimastel aastatel on kasvanud Eesti ettevõtete kohaloleku Brasiilias, sealhulgas metsandustehnoloogia, digitaalsete lahenduste ja tehnoloogia valdkonnas Brasiilia on juba aastaid tundnud huvi Eesti e-riigi ja IT-lahenduste vastu, näiteks X-tee, e-ID ja küberturbeteenused. 2025. aasta lõpu seisuga olid Brasiilia otseinvesteeringud Eestisse 4 miljonit eurot ning Eesti otseinvesteeringud Brasiiliasse 9 miljonit eurot.
Eestis on 1591 Brasiilia kodanikust e-residenti, kellest 498 on registreerinud Eestis oma ettevõtte.
Eesti ja Brasiilia kaubavahetuse kohta saab lähemalt teavet Statistikaameti väliskaubanduse rakendusest.
Eesti ja Brasiilia kultuurikoostöö hõlmab muusikat, filmi ja etenduskunste. Eesti muusika on Brasiiliasse jõudnud eelkõige kontsertide ja kontsertturneede kaudu. 2025. aastal esinesid São Paulos Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Sinfonietta ning kavas oli muu hulgas Arvo Pärdi looming.
Eesti ja Brasiilia kultuurikontaktides on oluline koht ka filmil. 2016. aastal pälvis Brasiilia film Reza a Lenda PÖFF-il žürii eripreemia ja 2018. aastal toimus Tallinnas esimene Brasiilia filmide nädal.
Eesti ja Brasiilia kultuurisidemete üheks tuntumaks näiteks on Eesti juurtega Brasiilia moekunstnik ja filantroop Oskar Metsavaht, kes on alates 2008. aastast Eesti aukonsul Rio de Janeiros.
Eesti ja Brasiilia vahel on 2000. aastal sõlmitud ka kultuuri- ja hariduskoostöö kokkulepe, mille eesmärk on edendada haridus ja ülikoolidevahelist koostööd, õpetajate ja teadlaste vahetust ning kultuurivahetust.
Brasiilia teeb koostööd NATO küberkaitsekeskusega ning osaleb NATO küberkaitsekoostööga seotud üritustel ja konverentsidel. 2022. aastal sõlmis Brasiilia Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) vastastikuse mõistmise memorandumi koostööks RIA juhitud Ladina-Ameerika EU CyberNeti küberkompetentsikeskuse LAC4 raames.
Brasiilias elab ligikaudu 700 Eesti kodanikku. Suurem osa neist on koondunud São Paulo linna ja osariiki ning vähemal arvul Rio de Janeiro, Paraná, Rio Grande do Suli ja muudesse osariikidesse.