Diplomaatiliste suhete ajalugu
Belgia tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust de jure 26.01.1921 (koos Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Itaalia ja Jaapaniga) ega tunnustanud Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Belgia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted taaskehtestati 05.09.1991.
Vt lähemalt: Eesti ja Belgia diplomaatilised suhted 100
Eesti suursaadikud Belgias
Suursaadik Helen Kaljuläte andis oma volikirja üle kuningas Philippe'ile 03. oktoobril 2024.
Eesti esimeseks saadikuks Belgias oli Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta, kes andis oma volikirja üle 16. aprillil 1924.
Suursaadikud pärast taasiseseisvumist:
1992–1996 Clyde Kull
1996–1999 Jüri Luik
1999–2003 Sulev Kannike
2003–2008 Malle Talvet-Mustonen
2008–2010 Karin Jaani
2010–2011 Mariin Ratnik
2012–2017 Gert Antsu
2017–2018 Lembit Uibo
2018–2021 Toomas Tirs
2021-2024 Artur Kink
2024- ...Helen Kaljuläte
Belgia suursaadikud Eestis
Helsingis resideeriv suursaadik Alexis de Crombrugghe andis oma volikirja üle Vabariigi Presidendile 14. detsembril 2021.
Belgia esimeseks saadikuks Eestis oli Varssavis resideerinud Bernand l’Escaille de Lier, kes andis oma volikirja üle 15. juunil 1922.
Suursaadikud pärast taasiseseisvumist (valdavalt resideerinud Helsingis):
1992–1994 Jacques Ivan D'Hondt
1994–1998 Francis Ronse
1998–2000 parun Alain Guillaume
2000–2003 Louis Mouraux
2003–2004 Johan van Dessel
2004–2008 Pierre Dubuisson (Tallinnas)
2008–2012 Nicolaas Buyck (Tallinnas)
2012–2015 Marc Thunus (Tallinnas)
2015–2017 Philippe Beke
2017–2021 Carl Peeters
2021–2025 Alexis de Crombrugghe
2025–...Karel Tousseyn
Kahepoolsed suhted
belgiasse
| Jaanuar 2022 | President Alar Karis, kohtumine kuningas Philippe I-ga |
| November 2019 | President Kersti Kaljulaid, kohtumine peaminister Sophie Wilmèsiga |
| November 2018 | Kaitseminister Jüri Luik, kohtumine kaitseminister Sander Loonesiga |
| Juuni 2018 | Kaitseminister Jüri Luik, kohtumine kaitseminister Steven Vandeputiga |
| Mai 2018 | Välisminister Sven Mikser, kohtumine välisminister Didier Reyndersiga |
| November 2017 | President Kersti Kaljulaid, kohtumine kuningas Philippe´i ja peaminister Charles Micheliga |
Eestisse
| November 2022 | Flandria regiooni minister-president Jan Jambon, kohtumine peaminister Kaja Kallase, ettevõtlus- ja IT minister Kristjan Järvani ning kultuuriminister Piret Hartmaniga |
| Veebruar 2022 | Peaminister Alexander de Croo, kohtumine president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning Belgia õhuväelaste külastamine Ämaris |
| Aprill 2019 | Kuningas Philippe koos välis- ja kaitseminister Didier Reyndersiga, kohtumine president Kersti Kaljulaidiga ja Belgia kaitseväelaste külastamine Tapal |
| Veebruar 2019 | Peaminister Charles Michel, kohtumine NATO lahingugrupi Belgia üksusega koos kaitseminister Jüri Luigega |
| Detsember 2017 | Kaitseminister Steven Vandeput ja kaitsejõudude juhataja kindral Marc Compernol |
Eesti ja Belgia vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.
Enne 2020. aastat kasvasid nii kaubavahetus ja investeeringute maht kui Belgia turistide arv Eestis. Kaupade ekspordist moodustavad suure osa mineraalkütused, impordis on olulisel kohal sõiduautod ning raud- ja terastooted. Suur huvi on Eesti IT ja e-teenuste vastu.
Vt lähemalt: kaubavahetus
Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, millele on kaasa aidanud Brüsseli tähtsus Euroopa Liidu ja NATO peakorterina ja sellega seotud suur Eesti kogukond, aga ka koostöölepingud ja -programmid ning otsekontaktid erinevates valdkondades. Belgia on esimene riik, kus asus Eesti saatkonnas tööle kultuuriministeeriumi määratud kultuuriatašee ning Eesti on aktiivne liige Euroopa Rahvuslike Kultuuriinstituutide (EUNIC) Brüsseli klastris.
Suuremad ettevõtmised olid seotud Eesti eesistumisega Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva programmiga aastatel 2017-18, mis kujutas endast seni suurimat Eesti kultuurifestivali Belgias. 2025. aastal on Arvo Pärdi 90. sünnipäev, mida tähistatakse muusikasündmustega samuti Belgias.
Samuti korraldab Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi ja kohaliku eestlaskonna tegemisi Eesti Selts Belgias.
Eesti ja Belgia julgeoleku- ja kaitsekoostöö on tihe nii kahe- kui mitmepoolsel tasandil, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu raames. Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele ning miinitõrjele.
Belgia on üks enam Balti riikide õhuruumi turvamises osalenud riike. Belgia võttis Balti õhuturbe missioonist osa juba 2004. aastal esimese NATO riigina ning 2016. aastal esmakordselt Eestis asuvast Ämari lennubaasist. Samuti osaleb Belgia suurendatud liitlaste kohalolekus NATO idatiival, mille raames on Belgia sõdurid Eestis teeninud 2019. aastal.
Belgia on liitunud ka Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskusega.