Diplomaatiliste suhete ajalugu
Eesti ja Armeenia diplomaatilised suhted sõlmiti 23. augustil 1992. Armeenia suursaadik Eestis Ara Margarian andis president Alar Karisele oma volikirja üle 28. veebruaril 2024, suursaadik resideerib Vilniuses. 2. oktoobril 2024 andis Marge Mardisalu-Kahar, Eesti suursaadik Armeenias, üle oma volikirja Armeenia president Vahagn Hatšaturjanile. Eesti avas suursaatkonna Jerevanis 9. aprillil 2026. Eesti suursaadik resideerib alates 10.03.2026 Jerevanis.
Kahepoolsed suhted
Armeeniasse
Mai 2026 – peaminister Kristen Michal
Aprill 2026 – välisminister Margus Tsahkna
Jaanuar 2026 – Riigikogu Esimees Lauri Hussar
Detsember 2023 – välisminister Margus Tsahkna
Juuni 2018 – kultuuriminister Indrek Saar
Juuni 2017 – välisminister Sven Mikser
Mai 2013 – justiitsminister Hanno Pevkur
Juuni 2009 – välisminister Urmas Paet
November 2004 – president Arnold Rüütel
Aprill 2001 – välisminister Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
Mai 2025 – haridus- ja kultuuriminister Zhanna Andreasyan
Aprill 2025 – peaminister Nikol Pašinjan
Aprill 2025 – kõrgtehnoloogiaminister Mkhitar Hayrapetyan
Märts 2024 – Rahvusassamblee esimees Alen Simonjan
Juuni 2024 – välisminister Ararat Mirzojan
Jaanuar 2023 – president Vahagn Hatšaturjan
Veebruar 2019 – välisminister Zohrab Mnatsakanyan
September 2017 – transpordiminister Vahan Martirosyan
September 2017 – välisminister Edward Nalbandian
September 2014 – haridusminister Armen Ashotyan
Oktoober 2012 – justiitsminister Gevorg Danielyan
November 2008 – välisminister Edward Nalbandian
Detsember 2007 – välisminister Vartan Oskanian
September 2005 – kaitseminister Serž Sargsjan
Juuni 2002 – president Robert Kotšarjan
Märts 2000 – välisminister Vartan Oskanian
Eesti ja Armeenia vahelisi välislepinguid leiad Riigi Teatajast [Välislepingute liigitus poolte alusel-Riigi Teataja].
Eesti ja Armeenia majandussuhted on tagasihoidlikud, investeeringud üksteise majandusse praktiliselt puuduvad. Eesti on huvitatud kahe riigi majanduskontaktide arendamisest ning riikidevahelise kaubavahetuse intensiivistamisest.
Täpsemat informatsiooni ekspordi ja impordi kohta vaata Statistikaameti rakendusest [Statistikaameti rakendusest avaneb uues vahekaardis].
Armeenlased Eestis
Eestis elab ligikaudu 1500 armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing, mille eesmärgiks on koordineerida kõikide Eestis tegutsevate armeenia ühenduste ja seltside tegevust. Neist esimene - Armeenia Kultuuriselts - loodi Tallinnas juba 1988. aastal. 4. märtsil 1999 avati Rahvusühingu algatusel Tallinnas Kuninga tänaval Armeenia Kultuurikeskus.
1994. aastal loodi Eesti Armeenia Apostliku Kiriku Püha Gregoriuse kogudus. Tallinna Armeenia Apostlik kirik ja Tallinna Armeenia pühapäevakool on Armeenia rahvuskultuuri olulisteks edendajateks Eestis.
Haridus
Tartu Ülikoolil ja Jerevani Ülikoolil on ajalooliselt head sidemed. Möödunud sajandil trükiti Tartu Ülikooli trükikojas armeeniakeelseid raamatuid. Aastatel 1830-1836 õppis Tartus uue armeenia kirjanduse ja kirjakeele rajaja Hatšatur Abovjan, samuti üks armeenia rahvavalgustusliikumise juhtidest, Stephanos Nazarjan. 19. sajandil õppisid Tartus ka tuntud armeenia poeedid Rafael Patkanjan, Gevorg Dodohjan ja Gevorg Barhudarjan ning arstid Mikael Minrimanjan ja Grigori Mednikjan. 20. sajandi alguses tegutsesid ülikoolis armeenia üliõpilaste korporatsioonid.
Lisaks toimub Armeenia diplomaatide õpetamine Eesti Diplomaatide Koolis, mida armeenlased jätkuvalt väga oluliseks peavad.
Kultuur
2004. a sõlmisid Eesti ja Armeenia kultuuriministeeriumid kultuurikoostöö kokkuleppe. 2023. a juulis pöördus Eesti kultuuriministeeriumi poole Armeenia haridus-, teadus-, kultuuri- ja spordiministeerium ettepanekuga teha koostööd muuseumide juhtimise ja rahastamise ning AM- kaasaegsete tehnoloogiate rakendamise alal. 2025.a mais käis Armeenia minister visiidil Eestis, kus külastas muuhulgas Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusarhiivi, KUMU-t ja e-Valitsemise Akadeemiat. Visiidi käigus jagati kogemusi ja vahetati mõtteid konkreetsema koostöö teemal.
Kultuuriministeerium toetab Eesti Armeenia Rahvusühingut (sarnaselt teiste rahvusvähemuste organisatsioonidega). Läbi aastate on toimunud kultuurivahetust väga kõrgel ja esinduslikult tasemel, sealhulgas näiteks ERSO, RAM, mitmed Eesti tuntud poptähed ja Eesti poole mitmed Armeenia esinduslikud kultuurikollektiivid. Tallinnas on toimunud mitmeid armeenlaste diasporaa korraldatud kunstinäitusi.
Loe rohkem [Eesti Armeenia Rahvusühing | Integratsiooni Sihtasutus].
Armeenia on Eesti arengukoostöö prioriteetne sihtriik, kellega aktiivne koostöö taaskäivitus 2024. aasta kevadel. Meie koostöös on väga tugev rõhuasetus e-valitsemisel ning haridusvaldkonna arengul, millel on süsteemse muudatuse jalajälg. Samuti jagame Eesti reformikogemuse parimaid praktikaid demokraatlike riigiinstitutsioonide ülesehitamiseks
Täpsemat infot leiab ESTDEV leheküljel [Armeenia | ESTDEV].iseks
Viimati uuendatud 17.06.2026