Eesti ja USA lepinguline baas on väga laiapõhjaline, hõlmates paljusid valdkondi. Kahe riigi vaheliste lepingute alal toimub pidev ning tõhus koostöö.

• Kurjategijate väljaandmise leping (jõustus 15.11.24)
• Kurjategijate väljaandmise lepingu lisaleping (jõustus 07.05.35)
• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.91)
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.92)
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.92)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.97)
• Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel (jõustus 16.01.98)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.99)
• Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu vaheline Eesti ekspordi litsentsimise süsteemi automatiseerimist käsitlev memorandum (jõustus 30.12.1999)
• Leping salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (jõustus 23.02.00)
• Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus 20.10.00)
• Kokkulepe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis (jõustus 22.11.00)
• Korrakaitsekokkulepe (jõustus 26.06.03)
• Teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkulepe (jõustus 22.07.03)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokoll (jõustus 10.08.2004)
• 26. juunil 2003 sõlmitud korrakaitsekokkuleppe muutmine (jõustus 24.09.2004)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise kokkulepe (jõustus 05.11.2008 va artiklid 8-10)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline väljaandmisleping (jõustus 07.04.2009)
• Teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepe (jõustus 26.10.2009)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus  01.02.2010)
• 2008.a. novembris laienes Eestile USA viisavabastusprogramm, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida USA-sse väheste formaalsustega sarnaselt teistele USA poolt välja valitud riikidele.
• 2012.a sõlmiti uus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline diplomaadi perekonnaliikmete diplomaadi asukohariigis töötamise kokkuleppe, mis asendas senise kokkuleppe (jõustus 19.06.2012).
• 2014.a aprillis sõlmiti välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA - Foreign Account Tax Compliance Act) rakendamise kokkulepe (jõustus 09.07.2014).

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvaheliseks muutuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks mõnda Euroopa riiki mineva elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka muudele turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999);
• USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security). (allkirjastati 21. sept. 2006)

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille kohta leiab informatsiooni Euroopa välisteenistuse kodulehelt. 

Täpsemat informatsiooni ekspordi ja impordi kohta leiad Statistikaameti rakendusest. 

Eesti kultuuri on Ameerika Ühendriikides käinud tutvustamas paljud näitlejad, muusikud ja kunstnikud.

Kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes on USA Eestile üks kõige olulisematest partneritest. Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab palju erinevaid valdkondi, ulatudes ühisest osalemisest operatsioonidel väljaõppe- ja hankeprojektideni.

Õiguslik alus kahepoolsele kaitsekoostööle pandi 1995. a allkirjastatud kaitseministeeriumide vahelise kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandumiga. 2000. a sõlmiti valitsustevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping ning 2002. a valitsustevaheline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise leping jne. 2008. a suvel uuendati 10 aastaks sõlmitavat hanke ja vastastikuste teenuste kokkulepet (Acquisition and Cross-Servicing Agreement), mis on aluseks vastastikusele logistilise toetuse, varustuse ja teenuste vahetamisele.

USA on olnud Eesti jaoks üks tähtsamatest koostööpartneritest rahvusvahelistel operatsioonidel, eeskätt Afganistanis. Kuigi Afganistanis olid Eesti peamiseks koostööpartneriks Ühendkuningriigid, siirdus 2012. a detsembris Afganistani operatsioonile esimene Eesti erioperatsioonide üksus USA üksuse kooseisus. Eesti arendab erioperatsioonide võimet just koostöös USA-ga. Eesti peab oluliseks erioperatsioonide-alase koostöö, sh operatsioonilise kootöö jätkumist ka pikemas perspektiivis.

Balti riikide ja USA õppustealane koostöö on toimunud erineva aktiivsusega juba alates 1990-ndate aastate keskpaigast ning NATO Balti riikide õhuturbes on USA siiani osalenud 4 korda (2005, 2008, 2010, 2014). Ühtlasi tõi USA 2014. aasta aprilli lõpus  Eestisse 150-mehelise 173. õhudessantväe brigaadi kompanii, kes jäi Eestisse 2014. aasta lõpuni. Kompanii osales õppusel „Kevadtorm“ ja kaks rühma ka võidupüha paraadil. 2015. aasta märtsis saabus Eestisse uus üksus, mis osales ka kaitseväe suurõppusel SIIL. 

Perspektiivikaks koostöövaldkonnaks on küberkaitse. 2011. a novembris liitus USA ametlikult Tallinnas asuva NATO küberkaitse kompetentsikeskusega ning hetkel panustab USA sellesse mereväe küberteaduriga, kes on ametis alates juulist 2011.

USA panustab alates 1999. a aktiivselt ka Tartus asuvasse Balti kaitsekolledžisse (BALTDEFCOL). Hetkel panustab USA BALTDEFCOL´i töösse kahe inimesega (üks instruktor ja JCGSC kursuse ülem). USA õppurid osalevad JCGSC (Joint Command and General Staff Course) kursusel alates 1999. a (v.a 2003-2006). 2012-2013 õppisid JCGSC-il kolm ja 2013-2014 õpivad kaks USA õppurit.  

USA on toetanud Eesti kaitsejõudude arengut rahaliselt, ulatuslikemateks abiprogrammideks on FMF (Foreign Military Financing) ja IMET (International Military Education and Training), mille aastased eraldised ulatuvad kümnetesse miljonitesse dollaritesse. FMF on USA Kongressi otsusega määratav iga-aastane rahaeraldiste programm, mille kaudu jagatakse liitlastele abi ja laene USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste ja väljaõppe ostmiseks.

IMET programmi raames toimub mitmesuguse väljaõppe ja koolituse andmine kaitsestruktuuride esindajatele nii USA õppeasutustes kui ka Eestis kohapeal. Eesti on keskendunud nooremohvitseride professionaalsele ja tehnilisele väljaõppele ning kesk- ja kõrgastme juhtide koolitamisele. Lisaks on võetud IMET-i raames erialaseid kursusi sõjaväepolitsei, pioneeride, luure, side, logistika ja õhuväe valdkondades.

USA, Põhja-Euroopa- ja Balti riikide ühine koostööformaat EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas loodi 2003. aastal, mil ta Balti riikide EL-i ja NATO-sse saades praktilises tähenduses vahetas välja NEI (Northern European Initiative) ja USA-Balti harta senised koostöövormid.

Ühistel väärtustel põhinevate riikide (NB8+USA) regionaalse koostöö peaeesmärk on vabaduse, julgeoleku ja majandusliku heaolu suurendamine regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes).

Koostöö EPINE-s keskendub järgmistele valdkondadele:

1. Julgeoleku küsimused, mis haaravad koostööd terrorismivastases ja massihävitusrelvade vastases võitluses, aga ka NATO-s ja PfP programmides ning OSCE-s.
2. Majanduspoliitilised küsimused, eelkõige investeeringute, kaubavahetuse ja ärisidemete tugevdamine ning arengukoostöö koordineerimine.

EPINE raames leiavad tavapäraselt kaks korda aastas aset NB8 + USA poliitikadirektorite ja arengukoostöö-ekspertide kohtumised. EPINE on kujunenud kõikide osapoolte poolt kõrgelt hinnatud avameelse õhkkonnaga kohtumise formaadiks.

Eesti keelt kõneleva ja kombeid järgiva kogukonna moodustumine Ameerika Ühendriikides viib tagasi 20. sajandi algusesse. Kogukonna suurem laienemine leidis aset 20. sajandi keskel Teise Maailmasõja traagiliste sündmuste järel.

Põgenikud said sageli juba eesolijailt tuge. Nad moodustasid uue ja eelmistest mastaapsema laine ning Eesti vabaduse eest seismine, enda päritolu ja olemuse pidev selgitamine tugevdas kogukonda aidates kaasa eestluse säilimisele. Möödunud sajandi kolmas eestlaste rändelaine toimus üheksakümnendail aastail.

Ühendriikide 2000. a rahvaloenduse järgi elab USA-s 25034 Eesti päritoluga isikut. Tulenevalt küsitluse metodoloogiast kajastab see number rahvastikuregistris olevaid oma Eesti päritolu märkida soovinuid. Sellele numbrile võib ka lisada 1461 (jaanuar 2006) Eesti kodanikku, kes elavad USA-s kas alaliselt või ajutiselt. Eestlaste traditsioonilised elamis- ja kultuurikeskused asuvad Idarannikul (New Yorgis, New Jerseys), Kesk-Läänes (Mid-West) Chicagos, Michigani järve ümbruses ning Läänerannikul.

Ühendriikides tegutseb 22 Eesti Seltsi, koos laulukooride, kirikukoguduste, ühenduste ja Eesti Majadega on kokku üle saja organisatsiooni. Vanimaks Eesti Haridusseltsiks loetakse Detroidi Eesti Haridusseltsi "Kodu", mis loodi 17. oktoobril 1926 kahekümne viie ettevõtliku eestlase poolt, selts on tänaseni tegev.

Mõned aastad hiljem, 7. detsembril 1929 sai alguse New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevus, mis täna jätkab tööd New Yorgi Eesti Majas. Eesti Majad on enamasti soetatud piirkondliku ühenduse poolt viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, peale New Yorgi asuvad need piirkondlike eesti keele ja kultuuri kandekeskustena veel Baltimores, Chicagos, Lakewoodis ja Los Angeleses.

Eestikeelseid ajalehti ja muud perioodikat avaldatakse mitmes osariigis. Suurimaks eestikeelseks ajaleheks on New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna. Eesti keelt õpetatakse Indiana Ülikoolis (alates 1970), kus on lisaks võimalik huvilistel õppida Baltimaade ajalugu (alates 1918) ja Eesti kultuuri ja tsivilisatsiooni. Eesti keelt õpetatakse ka Washingtoni ülikoolis.

Tuntuim eesti koor on New Yorgi Eesti Meeskoor, asutatud 1950. Ühendriikides ilmunud Eesti kirjanduse kohta leiab ülevaate kogumikust "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil".

19. juulil 1952 koondusid piirkondlikud organisatsioonid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides alla (ERKÜ), mille tegevuse eesmärk 1991. aastani oli Eesti iseseisvuse taastamine. Viimastel aastatel on komitee oma tegevuse suunanud eesti keele ja kultuuri elujõulisuse tugevdamisele USAs toetades õpilas- ja kultuurivahetusi ning noortelaagreid. Eestlased USA-s tähistavad sageli ühiselt Eesti traditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad ühiseid meelelahutuslikke suvepäevi või kultuurisündmusi.

1961. aastal moodustasid Balti riikide rahvuslikud organisatsioonid Balti Ameerika Rahvusliku Ühendkomitee (JBANC) suurendamaks tegevuse tulemuslikkust iseseisvuse taastamisel ning saamaks suuremat tähelepanu inimõiguste ja demokraatia puudumisele Balti riikides. Täna aitab organisatsioon kaasa Balti riikide rahvuslike huvide täitmisele läbi infovahetuse ja nii majandus- kui ka julgeolekupoliitiliste seminaride ja konverentside korraldamise.