Diplomaatiliste suhete ajalugu
Eesti Vabariigi esimestel aastatel puudusid Eesti ja Afganistani vahel omavahelised kontaktid, ka esimesed diplomaatilised kontaktid Eesti ja Afganistani vahel Londoni saatkondade tasemel (1923) ei arenenud viisakusvisiitidest kaugemale. 1930 suhted aga süvenesid: nimelt Afganistani saadik Moskvas Sardar Mohammed Aziz (kuningas Mohammed Nadir-šahhi vend) oli nõus Eesti saadiku Julius Seljamaa ettepanekuga sõlmida riikidevaheline sõprusleping.
Kui lepinguprojekt oli kooskõlastatud, allkirjastati see 06.12.1930 Tallinnas. Leping oli lühike, formuleeris puutumatu rahu ja tõsise ning igavese sõpruse mõlema maa vahel, nägi ette diplomaatiliste ja konsulaarsuhete loomise võimaluse ning läbirääkimised kaubandusküsimustes.
Eesti valitsus lootis leida Afganistanis turgu Eesti kaupadele. Kaubavahetus, mis algas 1932, nimetamisväärset ulatust siiski ei saavutanud. Üksikutel aastatel õnnestus Eestil eksportida Afganistani vähesel määral paberit ja väike kogus telefoniaparaate. Eesti import Afganistanist oli tühine, koosnedes paarist juhuostust.
Taasiseseisvumise järel tunnustas Afganistan Eesti iseseisvust 07.09.1991. Diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Afganistani Islamiriigi vahel sõlmiti 01.07.2005.
Pärast Talibani võimuhaaramist 15.08.2021 on Afganistanis süvenenud inimõiguste piiramine kõigis valdkondades. Eriti on piiratud naiste ja tüdrukute õigused, sealhulgas hariduse omandamise vallas.
Suursaadikud
Eesti suursaadikud Afganistanis:
- Marge Mardisalu-Kahar (2019 - 2021)
- Väino Reinart (2011 - 2019)
- Harri Tiido (2008 - 2011)
Kahepoolsed suhted
-
Eesti-Afganistani sõprusleping kirjutati alla 06.12.1930, jõustus aprillis 1931.
-
Kallaletungi defineerimise konventsioon (KDK, The Convention for the Definition of Aggression) sõlmiti 1933 Londonis.
-
Ühelt poolt Euroopa Liit ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vaheline partnerlus- ja arengukoostööleping allkirjastati 18.02.2017.
Täpsemat infot Eesti ja Afganistani vaheliste välislepingute kohta leiad Riigiteatajast.
Kahe riigi majanduskontaktid on seni olnud tagasihoidlikud. Julgeolekuga seotud riskide tõttu on tsiviilkaubavahetus jäänud marginaalseks. Eesti investeeringud Afganistani sisuliselt puuduvad.
Täpsemaid andmeid Eesti ja Afganistani kaubavahetuse kohta vaata statistikaameti rakendusest.
Afganistan oli Eesti arengukoostöö sihtriigiks alates 2002 ning alates 2006 arengukoostöö üks peamisi prioriteete. Meie prioriteetvaldkondadeks oli haridus, julgeolek, naiste ja laste olukorra parandamine ning läbivalt IT võimekuse edendamine.
Alates 2012. aastast toetasime Tallinna Ülikooli ja Kabuli Ülikooli vahelist koostööd: esimese etapina käivitati IT-alane magistriõpe Kabuli Ülikoolis, sh aidati tõsta bakalaureuseõppe IT-valdkonna taset ning sama valdkonna akadeemiliste töötajate erialast kompetentsi. Kõigi tegevuste eesmärgiks oli koolitada spetsialiste, kes oleksid võimelised juurutama tänapäevast valitsemiskultuuri ja rakendama selleks vastavaid IT-vahendeid. Tänu Eesti panusele said tudengid omandada kraadi kodumaal ega pidanud õppimiseks välismaale sõitma. Seega säilis neil töökoht ja stabiilne sissetulek kodus.
Pärast Talibani võimuhaaramist Afganistanis augustis 2021 peatas Eesti kõik arengukoostöö projektid riigis.
Afganistani missioon oli Eesti pikim ja suurim panus rahvusvahelisse operatsiooni.
Eesti osales Afganistanis kokku kahel missioonil - International Security Assistance Force (2003 - 2014) ning Resolute Support Mission (2015 - 2021).
International Security Assistance Force (03.2003 – 12.2014) oli NATO operatsioon, eesmärgiga tõhustada Afganistani ülesehitamist ning seeläbi tugevdada piirkonna stabiilsust. Eesti üksused tegutsesid NATO raames Afganistanis alates 2003. aastast, alustades kuueliikmelise demineerijate meeskonnaga. Alates 2006. aasta veebruarist asusid Eesti üksused Helmandi provintsis, väekontingendi suurus oli umbes 150 inimest. Viimane jalaväekompanii pöördus Eestisse tagasi 2014. aasta hiliskevadel.
Resolute Support (01.2015–06.2021) oli NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioon Afganistanis, mille eesmärk oli nõustada ja toetada väljaõppega Afganistani julgeolekujõude ja teisi riigi institutsioone. Eesti panustas missiooni neljaliikmelise demineerimismeeskonna, jalaväerühma, sõjaväepolitsei esinduse, tervisekeskuse meedikute ja staabiohvitseriga kuni 2021. aastani, mil NATO lõpetas kokku 20 aastat kestnud Afganistani missioonid.
Viimati uuendatud 02.06.2023