Diplomaatilised suhted
2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas: Tõnis Vares (1921-1922); Ado Birk (1922-1926); Heinrich Laretei (1926-1928); Julius Seljamaa (1928-1933); Karl Tofer (1933-1936); August Traksmaa (1936-1937); August Rei (1938-1940).
Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikuteks Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005), Marina Kaljurand (2005-2008), Simmu Tiik (2008-2012), Jüri Luik (2013-2015), Arti Hilpus (2015-2018) ja Margus Laidre (2018-2023). Alates veebruarist 2023 esindas Eestit Venemaal ajutine asjur Jana Vanamölder.
Augustist 2025 juhib saatkonda ajutine asjur Marek Ühtegi.
Venemaa esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992. Järgnevalt esindasid Venemaad Eestis Aleksei Gluhhov (1997-2000), Konstantin Provalov (2001-2006), Nikolai Uspenski (2006-2009), Juri Merzljakov (2010-2015), Aleksandr Petrov (2015-2022), Vladimir Lipaev (2022-2023) ning ajutise asjurina Lenar Salimullin (2023-2025). Detsembrist 2025 juhib Venemaa suursaatkonda Tallinnas ajutine asjur Kamran Abilov.
Eesti peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas suleti 2022.a kevadel pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Samuti suleti Venemaa peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.