Paet: Eelarve vastuvõtmine näitaks Euroopa Liidu tegutsemisvõimet

15.11.2005 | 16:28

Uudis
Teisipäeval, 15. novembril kohtus Roomas visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Itaalia välisministri Gianfranco Fini ja Esindajatekoja välisasjade komisjoni esimehe Gustavo Selvaga.

Kohtumisel Gianfranco Finiga olid kõne all Euroopa Liidu teemad, eelkõige finantsperspektiiv, Euroopa tulevik ning piirkondlikud algatused nagu Põhjamõõde ja Barcelona protsess.

Finantsperspektiivi osas tutvustasid pooled teineteisele oma seisukohti ning olid ühel meelel, et ELi eelarve tuleks vastu võtta detsembrikuisel Ülemkogul. “See näitaks, et Euroopa Liit on tegutsemisvõimeline,” märkis välisminister Paet.

Rääkides Euroopa tulevikust ja põhiseaduse leppest rõhutasid Eesti ja Itaalia välisminister, et praegusel järelemõtlemise ajal peaksid liikmesriigid keskenduma sellele, kuidas saavutada ELi parim toimimine olemasolevate lepingute alusel. Itaalia välisministri Fini sõnul tuleb põhiseaduse leppega seotud tagasilöökidest tekkinud tühik täita tööga selle nimel, et liikmesriikide omavaheline koostöö oleks edukas. Välisminister Urmas Paet lisas, et vältima peab pettumuse tekkimist Euroopa Liidu suhtes.

Eesti välisminister andis ülevaate põhiseaduse leppe ratifitseerimise edasisest kulgemisest Eestis ning avaldas lootust, et tekib laialdane arutelu leppe üle. “Loodan, et Riigikogu arutab sügavuti põhiseaduse leppe kõiki peatükke ja aspekte,” ütles Paet. Itaalia ratifitseeris põhiseaduse leppe käesoleva aasta algul.

Pooled arutasid ka teisi Euroopa ees seisvaid probleeme nagu illegaalne migratsioon. Eesti ja Itaalia kui piiririigid jagavad seisukohta, et ELi välispiiri tugevdamine on väga oluline. “Nii ida- kui lõunapiiri peab tugevdama ning kindlasti ei tohi uues eelarves välispiiri kontrollimisele eraldatavaid summasid vähendada,” sõnas Paet.

Veel vahetati mõtteid Euroopa Liidu piirkondlike algatuste – Barcelona protsessi ja Põhjamõõtme – üle, räägiti EL ja Venemaa suhetest ning Eesti pool tõstatas tööjõu vaba liikumise üleminekuperioodi lõpetamise teema.

Barcelona protsess on 1995. aastast pärinev initsiatiiv, mille eesmärgiks on tihendada senisest enam Euroopa Liidu ja Vahemere riikide poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid. Barcelona protsessi liikmeid on 35: 25 Euroopa Liidu liikmesriiki, Türgi, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Palestiina omavalitsus, Liibanon ja Süüria. Lisaks neile on Liibüa praegu vaatlejastaatuses.

Kohtumisel Esindajatekoja välisasjade komisjoni esimehe Gustavo Selvaga keskenduti peamiselt Euroopa Liidu ees seisvatele probleemidele. Pooled toonitasid, et EL ei pea olema üksnes vabakaubanduspiirkond, vaid ühiseid väärtusi hindavate riikide ühendus. Välisminister Paet kinnitas, et ka Eesti tunnetab selgesti neid muresid, mis ELi ees seisavad ning üritab nende lahendamisele igati kaasa aidata.

Õhtul kohtub välisminister suurima opositsioonipartei välissekretäri Lucciano Vecchiga.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
[email protected]