Tsahkna kinnitas, et Eesti toetus Ukrainale on kindel ning seisame Ukraina kõrval, kuni õiglane ja püsiv rahu on saavutatud ning Venemaa kõigi rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest vastutusele võetud.
„Venemaa agressioonis ei ole märgata mingeid muutusi,“ rõhutas Tsahkna. „Putini otsus vastata president Zelenskõi rahukõneluste ettepanekule Ukraina linnade pommitamisega näitab selgelt, et nad ei soovi rahu ega ole loobunud oma imperialistlikest ambitsioonidest,“ rõhutas Tsahkna.
„Olukorras, kus Putini käitumine muutub üha närvilisemaks, ei tohi me teha mingeid järeleandmisi, vaid peame hoopis suurendama survet Venemaale, võtma kiiremas korras vastu tugeva 21. sanktsioonipaketi ning jätkama Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel areenil. Rahu ei saa sündida seni, kuni Venemaa jätkab sõjategevust ja Ukraina suveräänsuse rikkumist.“
Kohtumisel käsitleti ka Ukraina edusamme Euroopa Liiduga ühinemisel. Tsahkna rõhutas, et kõik ühinemispeatükid tuleb avada võimalikult kiiresti. „Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga ei ole üksnes julgeolekuküsimus, vaid ka võimalus Euroopal ja liikmesriikidel Ukraina kogemustest õppida ning ühist vastupanuvõimet tugevdada.“
Välisminister lisas, et Ukraina kaitseb jätkuvalt kogu Euroopa julgeolekut, mistõttu tuleb tagada riigile igakülgne toetus nii sõja ajal kui ka ülesehitusperioodil. „Tugeva ja demokraatliku Ukraina aluseks on lääne julgeolekugarantiid ning järjepidev panus riigi taastamisse. Seetõttu korraldab Eesti 2027. aastal rahvusvahelise Ukraina taastekonverentsi, et koondada üleilmsete partneritelt panuseid Ukraina terviklikuks ja tõhusaks ülesehituseks.“
Kohtumise raames toimunud pidulikul tseremoonial allkirjastati kahepoolne leping, mille alusel alustavad Eestis tööd kaks uut Ukraina aukonsulit: Tartus ettevõtja Siim Nellis ning Narvas ettevõtja Allan Kaldoja.
Välisminister Tsahkna Ukraina välisministrile: Ukraina ELi liikmesus on meie enda julgeoleku küsimus
09.06.2026 | 10:05
Täna, 9. juunil kohtus välisminister Margus Tsahkna Tallinnas oma Ukraina kolleegi, välisminister Andrii Sõbihaga. Arutelude keskmes olid Ukraina julgeolek, vajadus suurendada survet Venemaale, rahuprotsessi väljavaated, Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga ning Ukraina ülesehitus.