„Eesti ja Läti maavägede taktikalise juhtimise ülevõtmine 1. Saksa-Hollandi korpuse (1GNC) poolt on osa NATO uuest väemudelist, mille eesmärk on tagada liitlasvägede kiirem reageerimisvõime ja tõhusam lahinguvalmidus NATO idatiival,“ ütles Tsahkna. „Selle sammuga näitab allianss, et heidutus- ja kaitsehoiakut kohandatakse vastavalt muutunud julgeolekukeskkonnale. Samal ajal saadab otsus signaali Euroopa liitlaste valmisolekust võtta alliansi ühise julgeoleku kindlustamises suurem roll ja vastutus.“
Uus juhtimiskorraldus jõustub homme. Seni Eesti ja Läti maavägede taktikalise juhtimise eest vastutanud NATO Kirdekorpuse fookus suunatakse nüüd Poolale ja Leedule.
Täiemahulise lahinguvõimelise korpuse koosseisu kuulub tavaliselt umbes 40 000 kuni 60 000 sõdurit, mis jaguneb kuni kolme diviisi vahel. 1 Saksa-Hollandi korpus võtab NATO-s üle peamise vastutuse Eesti ja Läti kaitselahendis, mis tähendab, et korpuse ülesanneteks on muuhulgas õppuste läbiviimine, kaitseks ettevalmistamine ja vajadusel kaitsetegevus.
„Eestit, Saksamaad ja Madalmaid ühendab ühine arusaam Euroopa julgeolekuohtudest ning vajadusest tugevdada NATO heidutust ja kaitset. Meil on mõlema riigiga pikaajaline ja sisukas kaitsekoostöö – alates Balti õhuturbest kuni ühiste õppuste ja tegevuseni Läänemere piirkonnas. Seega võtavad Eesti ja Läti kaitselahendi juhtimise üle liitlased, kellega meil on tugev koostöökogemus ja ühine arusaam kollektiivkaitse tähtsusest,“ ütles Tsahkna.
