Arutelus tehnoloogiliste muutuste üle tänapäeva lahinguväljal rõhutas Tsahkna, et Ukraina kogemused Venemaa agressiooni tõrjumisel on kogu Euroopa kaitsevõime tugevdamisel hindamatu väärtusega.
„Ukraina võitleb iga päev kogu läänemaailma julgeoleku eest,“ ütles välisminister. „Nende võime mitte üksnes seista vastu Venemaa rünnakutele, vaid ka teostada täpseid süvalööke Vene taristu vastu, mis toetab otseselt Kremli sõjamasinat, näitab Ukraina nutikust, innovaatilisust ja kõrgetasemelist kaitsevõimet. Sellest on Euroopal palju õppida. Seetõttu peame jätkama Ukraina sidumist Euro‑Atlandi struktuuridega, sealhulgas Euroopa Liiduga. See on võimalus tugevdada meie kõigi julgeolekut.“
Tsahkna ütles, et olukorras, kus Ukraina saavutab strateegilisi edusamme ja Putin muutub üha närvilisemaks, on liitlastel kaks selget ülesannet: jätkata Ukraina igakülgset toetamist nii sõjaliste kui majanduslike vahenditega ning suurendada survet Venemaale rahvusvahelisel areenil.
„Sanktsioonid, isoleerimine ja Ukraina edusammud lahinguväljal on Venemaa nurka surunud,“ märkis ta. „Kuigi Euroopa Liit eraldas täna Ukrainale 3,2 miljardi euro suuruse väljamakse 90 miljardi euro suurusest laenupaketist, on meie ülesanne jätkuvalt kiirendada toetust Ukrainale ja suurendada survet Venemaale, kuni Putin mõistab, et tema eesmärgid on läbi kukkunud. Õiglane ja püsiv rahu saab sündida vaid siis, kui Venemaa võetakse vastutusele. Praegu on aeg isoleerida, mitte järeleandmisi teha.“
Minister rõhutas ka vajadust jätkata kaitseinvesteeringuid ja tugevdada NATO idatiiba. „Putini isu ei piirdu ainult Ukrainaga,“ rõhutas välisminister. „Meie ülesanne on tugevdada NATO idatiiva kaitsevõimekust, et rünnak NATO liitlaste vastu oleks võimatu. Parim kaitse on kaitsevalmidus.“
Konverentsi veerel kohtus Tsahkna Araabia Ühendemiraatide riigiministri Reem Al‑Hashimyga. Arutati koostöö tihendamist Ukraina ülesehitusel, kahepoolse kaitsekoostöö ning Lähis‑Ida julgeoleku teemadel. „Hindame kõrgelt AÜE valmidust panustada Ukraina taastumisse ja inimkapitali arendamisse,“ ütles Tsahkna. „Mullu septembris allkirjastatud koostöömemorandum loob uusi võimalusi hariduse, digioskuste ja ettevõtluse edendamiseks Ukrainas.“
Kohtumisel Jaapani asevälisministri Ayano Kunimitsuga käsitleti kahepoolsete suhete tihendamist majanduse ning kaitse- ja digikoostöö vallas, Ukraina toetamist ja ülesehitust, küberkoostööd Tallinna mehhanismi formaadis ning laiemat globaalset julgeolekuolukorda.
Sel aastal on Eesti esindatud Ukraina taastekonverentsil oma paviljoniga, kus oma lahendusi tutvustavad kuus Eesti ettevõtet IT‑, kaitse‑, energeetika‑ ja ehitussektorist: Harmet, Nortal, Zero Terrain, Eleks, DefSecIntel ja Primostar. Need ettevõtted toetavad juba Ukraina vastupanuvõimet või tegelevad ülesehitamisega. Paviljonis osalevad ka E‑riigi Akadeemia ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) esindajad. Lisaks on messil kohal Milrem ja Digilogistika Keskus.
„Ukraina ülesehitus on lähiaastate suurim majandusprojekt Euroopas,“ rõhutas Tsahkna. „See ei tähenda üksnes purustatud infrastruktuuri taastamist, vaid tugeva, vastupidava ja demokraatliku Ukraina toetamist. Eesti ettevõtetele on oluline selles protsessis varakult osaleda — jagada oma teadmisi ja lahendusi ning samal ajal õppida Ukraina kogemustest.“
Konverentsi veerel allkirjastasid ESTDEV, Ukraina veteranide ministeerium ja NATO koostöömemorandumi, mille eesmärk on suurendada Ukraina veteranidele mõeldud digiteenuste turvalisust ja kättesaadavust.
Fotod konverentsilt: https://www.flickr.com/gp/estonian-foreign-ministry/yb0EPgg675
