Välisministeerium kutsub Valgevene poliitvangidele kirju kirjutama

„Pärast presidendivalimisi, mille tulemusi pole endiselt rahvusvaheliselt tunnustatud, vaigistati Lukašenka käe all kogu Valgevene kodanikuühiskond, meedia, poliitiline opositsioon ja ametiühingud. Valgevenelastelt võeti ära sõnavabadus ja õigus rahumeelsetele kogunemistele. Kõik, kes julgesid avaldada arvamust, mis valitsusele ei sobinud, vangistati,“ ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
 
Okastraadi taga piinamise ja vaimse terrori ajal puudub poliitvangidel side välismaailmaga. Ainus suhtlus käib kirja teel. „Eesti inimesed mäletavad, kuidas on elada sellise režiimi all. Kutsume eestlasi kirjutama Valgevene poliitvangile kirja, et ta teaks: ta pole üksi. Me näeme ja märkame toimuvat ning see läheb korda. Nad pole oma pingutustes üksi,“ ütles Vseviov.
 
Poliitvangide hulgas on näiteks 2020. aasta presidendivalimistel kandideerida soovinud Viktar Babarõka, tema kampaania juht Marõia Kalesnikava, Ihar Losik Radio Free Europe / Radio Liberty’st ning 20-aastane tudeng Artsiom Bajarski. Vseviovi sõnul on vangistamise põhjused nii absurdsed, et neid on kohati lausa raske uskuda. „Paraku peetakse kinni sotsiaalmeedias arvamuse avaldamise, enda aknale valge paberilehe kleepimise ja sõltumatu ajakirjanduse eest,“ lisas Vseviov. 
 
Valgevene ametivõimud korraldavad haaranguid MTÜ-de ruumides ja inimõiguste kaitsjate kodudes ning meelevaldseid vahistamisi ja kinnipidamisi. Võimud süüdistavad inimõiguslasi äärmuslikus tegevuses, maksudest kõrvalehoidumises, avaliku korra rikkumises, valitsuse heakskiiduta organisatsioonides osalemises, riigiametnike solvamises ja riigireetmises. 2020. aasta augustist on vähemalt 370 organisatsiooni sulgenud oma uksed, et vältida võimalikku kriminaalmenetlust. Ametivõimud on lõpetanud üle 634 organisatsiooni tegevuse, mis hõlmab ühtlasi pea kõiki riigis tegutsenud inimõigusorganisatsioone.
 
Ühtlasi on peaaegu kõik sõltumatud meediaväljaanded suletud ja sildistatud äärmuslikeks liikumisteks. Sõltumatud ajakirjanikud on pidanud töö jätkamiseks põgenema välismaale. Samuti on suletud sajad sotsiaalmeediakanalid ja blogid.
 
Poliitvange hoitakse külmades, ülerahvastatud ja räpastes kongides. Neil on minimaalselt toitu, vett, uneaega ja võimalusi isiklikuks hügieeniks. Vangistusega kaasneb vaimne ja füüsiline piinamine, rääkimata arstiabi puudumisest. Peksmine, piinamine, ebainimlik ja alandav kohtlemine on rutiinne, et sundida poliitvangi alusetuid süüdistusi omaks võtma.