„Kaotades Euroopa Liidu ja Venemaa vahelt hallid alad ja tuues meiega samu väärtusi jagavad riigid ühenduse liikmeks, kindlustame kogu Euroopa pikaajalist julgeolekut ning edendame Euroopas stabiilsust ja majandust ning suurendame Euroopa globaalset jõuõlga,“ ütles välisminister Tsahkna.
Läbirääkimiste esimene teemaplokk ehk põhialused moodustab kogu ühinemisprotsessi vundamendi, hõlmates muu hulgas õigusriigi põhimõtet, kohtusüsteemi sõltumatust, korruptsioonivastast võitlust ja avaliku halduse reformi. See tähendab, et kandidaatriik peab ELiga ühinemiseks viima nendes valdkondades läbi vajalikud reformid ja muutma oma seadusi.
„Euroopa Komisjoni hinnangul on nii Ukraina kui Moldova täitnud tingimused kõigi ühinemisläbirääkimiste teemaplokkide avamiseks ja Eesti ootab selle osas kiireid otsuseid,“ ütles Tsahkna.
Ülejäänud viis läbirääkimiste teemaplokki hõlmavad siseturgu, konkurentsivõimet ja kaasavat majanduskasvu, rohelist tegevuskava ja kestlikku ühenduvust, ressursse, põllumajandust ja ühtekuuluvust ning välissuhteid. Teemaplokid omakorda koosnevad peatükkidest, mis käsitlevad eri elulisi valdkondi – teadusest, kultuurist ja kalandusest maksunduse ning põhiõigusteni välja.
Teemaploki avamisel hakatakse kokku leppima selles, mis reforme, mis tingimustel ning milliste tulemustega peavad kandidaatriigid ELiga ühinemiseks tegema ja kui need on tehtud, saab teemaploki sulgeda. Tavaliselt toimub sulgemine peatükkide kaupa, vastavalt antud riigi valmisolekule. Kui kõik peatükid on suletud ja riik vastab nõuetele ning koostatud on ka liitumisleping, allkirjastatakse ja ratifitseeritakse see ning kandidaatriigist saab ELi liikmesriik.
„Kõigi teemaplokkide kohene avamine Ukraina ja Moldovaga on äärmiselt oluline selleks, et riigid saaksid hakata võimalikult varakult oma õigusakte ELi omadega vastavusse viima ning muutma oma praktikaid viisil, mis annaksid aega kohanemiseks, et muudatused ei tuleks kõik korraga ja päevapealt, vaid loomulikult ning sujuvalt,“ ütles Tsahkna.
„Ühistel väärtustel ja kandidaatriikide reformipingutustel tuginev ELi laienemine on Eesti jaoks väga oluline, sest me teame oma kogemusest, kui põhjalikud muutused toob kaasa ELiga ühinemine,“ ütles Tsahkna.
Täna toimus Luksemburgis valitsustevaheline konverents ka Montenegroga Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimiste peatükkide sulgemiseks. „Montenegro on reformidega jõudsalt edasi liikunud ja samamoodi jätkates on riigil eeldus saada juba 2028. aastal Euroopa Liidu liikmeks,“ ütles Tsahkna.
