Tallinnas toimus NB8 digi- ja küberjulgeolekusaadikute kohtumine

26.05.2026 | 12:50

Eile, 25. mail kogunesid Tallinnas Põhjala-Balti (NB8) riikide digi- ja küberjulgeoleku erisaadikud, et arutada regionaalse koostöö tihendamist ning jagada kogemusi küberohtude ennetamisel ja tõrjumisel.

Kohtumise keskmes olid uute tehnoloogiate mõju küberruumile ja digiarengule, kasvavad globaalsed küberohud, küberregulatsioon ja Ukraina kübervõimekuse toetamine. Kohtumisel osalesid ka justiits- ja digiministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti esindajad.

Eesti digi- ja küberküsimuste erivolitustega diplomaatiline esindaja Helen Popp rõhutas, et uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisaru, kiire levik on tõstnud küber- ja julgeolekuohtude taset kogu maailmas. Küberrünnakute eesmärgid on muutunud mitmekesisemaks ning olemasolevad süsteemid ei suuda kasvavate riskidega alati sammu pidada. Seetõttu on Popi sõnul ülioluline tugevdada piiriülest koostööd ja tõsta regiooni ühiseid kübervõimeid.

Samas rõhutas ta, et tehnoloogia kiire areng pakub meie regioonile ka mitmeid võimalusi. „Uued tehnoloogilised suundumused loovad eeldused ka tõhusamate küberturvalahenduste väljatöötamiseks, kuid see nõuab tugevat küberturvalisuse sektorit, innovatsiooni ning krüptograafiapädevuse kasvu,“ märkis Popp.

Aruteludes tõdeti, et Euroopa Liit on viimastel aastatel astunud olulisi samme küberturvalisuse tugevdamiseks, kuid ohutuse ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleb jätkata süsteemide arendamist ning edendada koostööd avaliku ja erasektori vahel. „NB8 riikidel on potentsiaali senisest enam suunata arenguid nii ELi kui ka NATO küberalgatustes ning süvendada koostööd regionaalselt oluliste partneritega,“ lisas Popp. „Hoolimata meie riikide suhtelisest väiksusest oleme ühtse löögirusikana Euro-Atlandi ruumis üks olulisemaid partnereid.“

Kohtumisel käsitleti ka Ukraina toetamist, sealhulgas võimalusi tugevdada Ukraina tsiviilkübertaristut Tallinna mehhanismi kaudu. Samuti arutati, mida on Põhjala-Balti regioonil õppida Ukraina kogemusest kübervastupidavuse arendamisel.

Tallinna mehhanism loodi Ukraina tsiviilküberkaitse tugevdamiseks ning rahvusvahelise abi tõhusamaks koordineerimiseks. Algatus käivitati ametlikult 2023. aasta detsembris Tallinnas. Mehhanismi tegevust juhib Ukrainat ja doonorriike koondav koordineerimisgrupp, mis tagab abi ühtse planeerimise ja elluviimise. Projektikontori tegevust rahastab sel aastal Ühendkuningriik.

Fotod kohtumisest.

avalike suhete osakond

open graph imagesearch block image