Arutelude keskmes olid Eesti ja Aserbaidžaani poliitiliste ja majandussuhete tihendamine, Venemaa sõda Ukraina vastu, Aserbaidžaani ja Armeenia rahuprotsessi edenemine ning olukord Lähis‑Idas.
Asekantsler Roger rõhutas, et Eesti ja Aserbaidžaani kahepoolsed suhted on viimastel aastatel märgatavalt arenenud. Eriti on kasvanud koostöö hariduse, kultuuri, digiteemade ja majanduse vallas. Eesti otsib aktiivselt võimalusi vastastikuse ärikoostöö laiendamiseks ning Eesti ettevõtjatele Aserbaidžaani turgudele ligipääsu lihtsustamiseks. Oluline samm kahepoolsetes suhetes on Eesti otsus avada suursaatkond Aserbaidžaani pealinnas ning lähetada sel sügisel Bakuusse resideeriv suursaadik.
Keskenduti ka Aserbaidžaani ja Euroopa Liidu suhetele, mis on samuti tihenenud. Aserbaidžaan on Euroopa Liidule oluline partner eelkõige energia- ja ühenduste valdkonnas.
Venemaa agressiooni käsitledes tõdes Roger, et Venemaa tegevuses ei ole näha märke soovist liikuda rahu suunas. Kreml on intensiivistanud rünnakuid Ukraina linnadele ja tsiviilelanikele ning jätkab Ukraina partnerite vastast hübriid- ja mõjutustegevust. Rahvusvahelise üldsuse ülesanne on jätkata agressiooni hinna tõstmist ja Ukraina toetamist, et saavutada õiglane ja kestev rahu.
Aserbaidžaani ja Armeenia rahuprotsessi käsitledes tunnustas asekantsler mõlema riigi samme piirkondliku stabiilsuse ja suhete normaliseerimise suunas. Eesti toetab järjekindlalt mõlema riigi territoriaalset terviklikkust ning loodab, et positiivsed arengud rahuprotsessis jätkuvad.
