Kopamehe sõnul seisneb OECD tugevus organisatsiooni jätkuvas laienemises. „Peame oluliseks, et liikmesuse teel tehtud edusamme arvestataks ning OECD-ga liituksid esmajärjekorras selleks kõige paremini valmis riigid, sealhulgas Rumeenia, Horvaatia ja Bulgaaria. Samuti toetab Eesti Ukraina liitumispüüdlusi OECD-ga,“ ütles Kopamees.
Kopamees märkis, et OECD ajalooline roll Euroopa ülesehitamisel pärast Teist maailmasõda annab organisatsioonile olulise koha ka Ukraina taastamise toetamisel. „Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ei ole vähendanud OECD riikide kindlat toetust Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja vabaduse kaitsmisele. OECD jätkab Ukraina taastamis-, reformi- ja moderniseerimispüüdluste toetamist ning organisatsioonil peab olema oluline roll ka sõjajärgses ülesehitustöös,“ lisas ta.
Aruteludes käsitleti ka tööstuspoliitika mõju konkurentsivõimele. Kopamees rõhutas, et väikeriigid ei saa konkureerida suurriikidega ulatuslike riiklike toetuste pakkumisel ning seetõttu on oluline tagada ettevõtlust toetav keskkond. „OECD töö aitab suurendada läbipaistvust nii liikmesriikide kui ka mitteliikmesriikide tööstuspoliitikas. Investeeringute ligimeelitamise aluseks peab olema ettevõttesõbralik keskkond,“ ütles Kopamees.
8. juunil avalikustab OECD Eesti majandusprognoosi, mida tutvustab Tallinnas OECD peaökonomist Stefano Scarpetta.
Taust
OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide koostööorganisatsioon, mille peakorter asub Pariisis. Organisatsioon loodi 1961. aastal Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järglasena. Eesti liitus OECD-ga 2010. aastal. Praegu kuulub organisatsiooni 38 riiki ning seda juhib peasekretär Mathias Cormann.
OECD värske majandusprognoos – Global economic outlook weakens amid energy shock and rising inflationary pressures
