Kahepäevase visiidi jooksul toimusid kohtumised Ukraina Ülemraada spiikri esimese asetäitja Oleksandr Korniienko, Ukraina presidendi kantselei asejuhi Irõna Vereštšuki, asevälisminister Mariana Betsa, justiitsministri kohusetäitja Liudmõla Suhaki, Ukraina parlamendi ombudsmani Dmõtro Lubinetsi ning Ukraina presidendi kantselei algatuse BringKidsBackUA, kodanikuühiskonna, Ukrainas tegutsevate ÜRO agentuuride ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu esindajatega. Asekantsler Lind pidas kahepoolseid kõnelusi ka Ukraina energiaministri asetäitja Valentõna Moskalenkoga.
Asekantsler Lind rõhutas kohtumistel, et olukorras, kus Venemaa agressioon Ukraina vastu jätkub ning drooni- ja raketirünnakud on viimastel nädalatel intensiivistunud, on rahvusvahelise tähelepanu hoidmine kriitilise tähtsusega. „Venemaa jõhkrus ei peaks kedagi üllatama. Kiievis saadud ülevaated näitavad selgelt, kuidas agressor püüab ebaedu rindel kompenseerida kõikvõimalike julmustega Ukraina rahva vastu,“ ütles Lind. „Samuti on Ukraina kaitseministeeriumi andmetel Venemaal õnnestunud värvata enda eest sõdima võitlejaid 134 riigist,“ lisas ta.
Linnu sõnul on Venemaa rahvusvaheline isoleerimine ja vastutusele võtmine hädavajalik. „Agressioonikuriteo eritribunali kiire töölehakkamine ja sellega liituvate riikide arvu kasv, samuti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse toetamine Venemaa sõjakuritegude uurimisel on võtmetähtsusega,“ märkis ta.
Küüditatud Ukraina laste teemat käsitledes rõhutas Lind, et Eesti on pühendunud kõigi laste turvalisele tagasitoomisele. „Üle 20 000 Ukraina lapse on sunniviisiliselt viidud Venemaale, kus neid väärkoheldakse, militariseeritakse ja püütakse katkestada nende sidemeid kodumaaga,“ ütles ta. „Peame jätkama Venemaa survestamist, kuni iga laps on tagasi oma pere juures.“
Samuti on oluline tegeleda sõjavangide ja tsiviilisikute vabastamisega, keda Venemaa kohtleb äärmiselt brutaalselt.
Eesti on 2026. aastal NB8 koostööformaadi eesistuja ning üheks keskseks fookusteemaks on Ukraina. NB8 riigid moodustavad ühiselt Ukraina suuruselt teise toetajate grupi, olles andnud Ukrainale sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi kokku ligi 42 miljardit euro väärtuses. Regioon on järjekindlalt toetanud ka Ukraina ülesehitust. 2027. aastal korraldab Eesti Ukraina taastekonverentsi, mille eesmärk on koondada rahvusvaheliste partnerite panused Ukraina tugevaks ja kestlikuks ülesehituseks.
