Sa oled siin

Washingtoni 1999. a. tippkohtumise kommünikee

Avaldatud Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel Washington DCs 24. aprillil 1999 osalenud riigipeade ja valitsusjuhtide poolt

21. SAJANDI ALLIANSS

1. Meie, Põhja-Atlandi Alliansi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, oleme kogunenud Washingtoni, et tähistada NATO 50 aasta juubelit ning esitada oma nägemus 21. sajandi alliansist. Demokraatia, isikuvabaduse ja õiguse ülimuse põhimõtetele rajatud Põhja-Atlandi Allianss jääb meie ühiskaitse aluseks, olles üleatlandiline ühenduslüli, mis seob Põhja-Ameerikat ja Euroopat ainulaadses kaitse- ja julgeolekupartnerluses.

2. Põhja-Atlandi Allianss asutati 50 aastat tagasi rahutul ja heitlikul ajal. Allianss on pidanud vastu viie aastakümne ajaproovile ning andnud oma liitlasriikide kodanikele võimaluse nautida pretsedenditut rahu, vabaduse ja õitsengu aega. Siin, Washingtonis, oleme avaldanud austust minevikus saavutatule ning kujundanud välja uue alliansi, mis peab astuma vastu katsumustele tulevikus. See uus allianss saab olema suurem, suutlikum ja paindlikum, kindel ühiskaitses ning suuteline korraldama uusi missioone, sealhulgas aitama tõhusalt kaasa konfliktide ennetamisele ja osalema aktiivselt kriiside reguleerimisel, muuhulgas kriisiohjamisoperatsioonide kaudu. Allianss teeb tulevikuski koostööd muude riikide ja organisatsioonidega edendamaks julgeolekut, heaolu ja demokraatiat kogu Euro-Atlandi piirkonnas. Et meiega on täna kolm uut liitlast - Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola -, näitab, et me oleme saanud üle Euroopa lõhestatusest.

3. Allianss kasutab käesoleva 50 aasta juubeliga avanevat soodsat võimalust, et avaldada tunnustust ja siirast austust kõikide liitlaste sõjaväelastele, kes on jäänud ennastohverdavalt ustavaks ja kindlaks vabadusideele. Allianss tervitab nende tegev- ja reservvägede tähtsat toetust, mis on 50 aastat taganud vabaduse ja üleatlandilise julgeoleku. Meie rahvad ja meie allianss on nende võlglased ning avaldavad neile sügavaimat tänu.

4. 21. sajandi NATO algus on tänases päevas - see on NATO, mis säilitab oma minevikust pärit tugevuse ja millel on uued ülesanded, uued liikmed ja uued partnerid. Selleks oleme meie:
- kiitnud heaks ajakohastatud strateegilise kontseptsiooni;
- kinnitanud taas, et jääme kindlaks alliansi laienemisele, ning kiitnud ühineda soovivate riikide jaoks heaks liikmekssaamise tegevuskava;
- lõpetanud töö Berliini otsuste põhipunktidega, mis käsitlevad Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi väljakujundamist alliansi raames, ning otsustanud suurendada edaspidigi selle tõhusust;
- lansseerinud kaitsevõimealgatuse programmi;
- tihendanud tõhusama ja tegusama rahupartnerlusprogrammi abil oma suhteid partneritega ning tugevdanud oma konsultatsioone ja koostööd Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu raames;
- tõhustanud Vahemere-dialoogi;
- otsustanud suurendada alliansi jõupingutusi massihävitusrelvade ja nende tarnimisvõimaluste vastu.

5. Osana alliansi kohandamisest uuteks julgeolekukatsumusteks oleme ajakohastanud oma strateegilist kontseptsiooni, et viia see täielikku kooskõlla alliansi uue julgeolekukeskkonnaga. Ajakohastatud strateegiline kontseptsioon kinnitab taas meie ustavust ühiskaitsele ning üleatlandilisele ühenduslülile, osutab uutele katsumustele, mis alliansil nüüd ees seisavad, esitleb Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamiseks valmis ja täisvõimelist allianssi, kinnitab taas meie kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi (ESDI) väljakujundamisele alliansi raames, tõstab esile partnerluse ja dialoogi tõhusama rolli, rõhutab kaitsepotentsiaali, sealhulgas mobiilsemate, vastupidavamate, elujõulisemate ning tõhusamalt tegutsemisvõimeliste väeüksuste, maksimumini välja arendamise vajadust, täitmaks alliansi eri missioone ning annab selleks NATO sõjalistele juhtidele kätte juhtnöörid.

6. Oma põhieesmärgi saavutamiseks täidab allianss kui Washingtoni lepingu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga seotud riikide ühendus järgmisi põhilisi julgeolekuülesandeid:
- Julgeolek: Pakkuda üht asendamatutest alustest Euro-Atlandi stabiilsele julgeolekukeskkonnale, mis põhineb demokraatlike institutsioonide arenemisel ja vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtte järgimisel, milles ühelgi riigil ei oleks võimalik teist riiki ähvardada ega avaldada sellele survet jõuga ähvardamise või selle kasutamise teel.
- Konsultatsioonid: Olla vastavalt Põhja-Atlandi lepingu artiklile 4 liitlaste mis tahes elutähtsaid huve mõjutavate küsimustega, sealhulgas liikmete julgeolekut potentsiaalselt ohustavad sündmused, seotud konsultatsioonide ning nende ühistes huvivaldkondades tehtavate jõupingutuste asjakohase kooskõlastamise põhiline üleatlandiline foorum.
- Tõrje ja kaitse: Tõrjuda vastavalt Washingtoni artiklitele 5 ja 6 tagasi mis tahes NATO liikmesriigi vastu suunatud igasugune kallaletungioht ja pakkuda selle vastu kaitset.
Ning tugevdamaks julgeolekut ja stabiilsust Euro-Atlandi piirkonnas:
- Kriiside reguleerimine: Olla Washingtoni lepingu artikli 7 kohaselt valmis toetama igal üksikul juhul eraldi ja konsensuse alusel tõhusat konfliktiennetust ning osalema aktiivselt kriiside reguleerimisel muuhulgas kriisiohjamisoperatsioonide kaudu.
- Partnerlus: Edendada laiaulatuslikku partnerlust, koostööd ja dialoogi muude Euro-Atlandi piirkonna riikidega, suurendamaks läbipaistvust, vastastikust usaldust ning ühismeetmete võtmise võimet.

7. Me tervitame soojalt kolme uut liitlast - Tšehhi Vabariiki, Ungarit ja Poolat-, kelle jaoks käesolev tippkohtumine on esimene. Nende ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga avab Atlandi alliansi ajaloos uue peatüki.
Me kinnitame täna taas, et me jääme kooskõlas Põhja-Atlandi lepingu artikliga 10 ja Madridi tippkohtumise deklaratsiooni paragrahviga 8 kindlaks alliansi avatusele. Me tõotame, et NATO võtab edaspidigi rõõmuga vastu uusi liikmeid, kes on suutelised edendama lepingu põhimõtteid ning soodustama Euro-Atlandi piirkonna rahu ja julgeolekut. Tegemist on arenguloolise protsessiga, mis hõlmab kogu Euroopa poliitilist ja julgeolekulist arengut. Laienemisele kindlaksjäämine on osa tervikliku ja vaba Euroopa ülesehitamisele suunatud ulatuslikumast strateegiast, mis põhineb stabiilsuse kavandamisel ja koostööl meie partneritega. Laienemise edenedes tugevneb allianss ning suureneb Euro-Atlandi piirkonna julgeolek ja stabiilsus. Eespool nimetatud kolm uut liiget ei jää viimasteks.
Madridi tippkohtumisel tunnustasime alliansi paljude kandidaatriikide edusamme võimaliku liikmelisuse saavutamiseks esitatud ülesannete ja kohustuste täitmisel.
Täna tunnustame ja tervitame nii Rumeenia kui ka Sloveenia jätkuvaid jõupingutusi ja edusamme. Samuti tunnustame ja tervitame Eesti, Läti ja Leedu jätkuvaid jõupingutusi ja edusamme. Me oleme teadlikud Bulgaaria positiivsest arengust alates Madridi tippkohtumisest ja tervitame seda. Samuti oleme teadlikud Slovakkia positiivsest arengust ja tervitame ka seda. Me oleme tänulikud endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile NATOga käesoleva kriisi ajal tehtud koostöö eest ning tervitame tema edusamme reformide elluviimisel. Me tervitame Albaania koostööd alliansiga käesoleva kriisi ajal ning julgustame tema reformipüüdlusi.
Me tervitame jõupingutusi ja edusamme, mida kandidaatriigid on alates meie viimasest kohtumisest teinud poliitiliste, sõjaliste ja majandusreformide jätkamisel. Me hindame saavutatud tulemusi ning loodame, et need riigid saavutavad edaspidigi edu oma demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ning majanduse ja sõjanduse ümberkorraldamisel. Me arvestame nende kandidaatriikide nagu ka paljude teiste partnerriikide jõupingutusi, oma naabritega suhete parandamisel ning Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse soodustamisel. Me loodame, et meie koostöö kandidaatriikidega süveneb ning nende poliitiline ja sõjaline seotus alliansiga tiheneb veelgi.
Allianss kavatseb eesolevatel aastatel veelgi esitada ühinemiskutseid riikidele, kes on valmis võtma vastu liikmelisusega kaasnevad ülesanded ja kohustused, ning juhul, kui NATO tuvastab, et nende riikide vastuvõtmine teenib alliansi üldisi poliitilisi ja strateegilisi huve ning tugevdab Euroopa üldist julgeolekut ja stabiilsust. Et see kavatsus ei jääks pelgalt kavatsuseks, säilitab NATO elavad suhted nende riikidega, kes on juba väljendanud oma huvi liikmelisuse suhtes NATOs, ning samuti riikidega, kes võivad tulevikus avaldada soovi saada NATO liikmeks. Nende riikide, kes on väljendanud oma huvi NATO liikmeks saamise vastu, tulevast liikmelisust kaalutakse edaspidigi kindlasti. Kaalutlustest ei jäeta kõrvale ühtki Euroopa demokraatlikku riiki,
mille ühinemine täidaks lepingu eesmärke, olenemata geograafilisest asukohast, ning kaalutluste aluseks võetakse üksnes iga riigi enda teened. Kõikidel riikidel on loomupärane õigus valida vahendeid oma julgeoleku tagamiseks. Veel enam, Euroopa üldise julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks peaksid jätkuva laienemisprotsessi raames võetavad edasised meetmed tasakaalustama kõikide liitlaste julgeolekuprobleeme.
Me tervitame käesoleval hetkel alliansiga ühinemisest huvitatud üheksa riigi jõupingutusi. Vastavalt sellele oleme valmis andma nõu ja abi ning pakkuma praktilist tuge. Selleks kiidame täna heaks liikmelisuse tegevusplaani, mis koosneb järgmistest elementidest:
- kandidaatriikide selliste NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammide esitamine, mis käsitlevad nende riikide ettevalmistusi võimalikuks tulevaseks liikmelisuseks, hõlmates poliitika, majanduse, kaitse, ressursside, julgeoleku ja õigusega seonduvaid aspekte;
- kandidaatriikidele nende programmide edukuse kohta antava otstarbekohase ja ausa tagasiside mehhanism, mis hõlmab nii poliitilist kui ka tehnilist nõustamist ning samuti kokkuvõtete tegemist programmide edukusest iga-aastastel 19+1 kohtumistel Nõukogu tasemel;
- andmekoda NATO ja liikmesriikide poolt kandidaatriikidele antava kaitse- ja sõjandusalase abi kooskõlastamiseks;
- kandidaatriikide kaitse planeerimise metoodika, sealhulgas kokkulepitud plaaniliste eesmärkide väljatöötamine ja läbivaatamine.

Me anname NATO välisministritele korralduse jälgida pidevalt kogu laienemist ja sealhulgas liikmelisuse tegevusplaanide rakendamist ning anda sellest meile aru. Me vaatame protsessi läbi meie järgmisel tippkohtumisel, mis toimub hiljemalt aastal 2002.

8. Me kinnitame taas, et jääme kindlaks üleatlandilise ühenduslüli säilitamisele, olles sealhulgas võimaluse korral valmis alliansi kaudu taotlema ühiseid julgeolekueesmärke. Meil on hea meel, et Berliini otsuste rakendamine on edukas, ning kinnitame taas oma tugevat tahet jätkata alliansi Euroopa-samba tugevdamist meie 1994. aasta Brüsseli deklaratsiooni ning Berliinis 1996 kokku lepitud põhimõtete alusel. Meil on rõõm tõdeda, et Berliini otsuste võtmepunktid on ellu rakendumas. Nende hulgas on paindlikud võimalused valida WEU juhitavatele operatsioonidele NATO juhataja Euroopast ja NATO peakorter ning samuti konkreetsed juhised ja volitused DSACEURile ja kohandatud CJTFide kontseptsioon. Nimetatud kaks organisatsiooni on omavahel tihedalt seotud, sealhulgas planeerimise, õppuste (eelkõige ühised kriisiohjamisõppused aastal 2000) ning konsultatsioonide, samuti NATO vahendite ja võimsuste eraldamise ja tagastamise raamistiku kaudu.

9. Me tervitame uut tõuget, mille on Euroopa ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale andnud Amsterdami leping ning selle järel WEUs - ja pärast St. Malo deklaratsiooni - ELis alanud arutlused, sealhulgas Euroopa Ülemkogu Viini kohtumise lõppjäreldused. See on kõikide liitlaste jaoks tähtis protsess. Me kinnitame, et Euroopa suurem roll aitab suurendada meie 21. sajandi lävepakul seisva alliansi kui oma liikmete ühiskaitse alustala elujõudu. Seda silmas pidades:
a. tunnustame Euroopa Liidu otsust võtta enda pädevusse autonoomsed tegutsemismehhanismid, mis lubavad tal teha otsuseid ja kiita heaks sõjalisi meetmeid olukordades, milles allianss kui tervik ei osale;
b. käesoleva protsessi edenedes peaksid NATO ja EL, toetudes olemasolevatele NATO ja WEU vahelistele mehhanismidele, kindlustama tõhusate vastastikuste konsultatsioonide, koostöö ja läbipaistvuse arengu;
c. tervitame soojalt nii ELi liikmete kui ka muude Euroopa liitlaste otsusekindlust võtta meetmeid oma kaitsevõime tugevdamiseks eelkõige uute missioonide puhul, vältides samas tarbetut dubleerimist;
d. peame ülimalt tähtsaks tagada, et ELi-välised Euroopa liitlased kaasataks võimalikult suurel määral ELi juhitavatesse kriisiohjamisoperatsioonidesse, toetudes WEUs kehtivale konsulteerimiskorrale. Samuti märgime ära Kanada huvi sellistes operatsioonides asjakohases korras osalemise vastu.
e. oleme veendunud, et 1996. aastal Berliinis vastu võetud otsuseid ja sealhulgas NATO eraldatavate, kuid mitte lahutatud vahendite kasutamise kontseptsiooni WEU juhitavates operatsioonides tuleks edasi arendada.

10. Eespool esitatud põhimõtete kohaselt ja Berliini otsustele tuginedes oleme seepärast valmis määratlema ja võtma vastu asjakohase korra, loomaks Euroopa Liidule hõlpsa juurdepääsu alliansi ühisvahenditele operatsioonides, milles allianss kui tervik ei osale alliansina sõjaliselt. Nõukogu alaline istung kiidab heaks järgmised korraldused, mis vastavad NATO operatsioonide nõuetele, on kooskõlas selle juhtimisstruktuuri sidususega ning peaksid käsitlema järgmist:
a. ELile kindlustatud juurdepääs NATO planeerimisvahenditele, mis võivad soodustada ELi juhitavate operatsioonide sõjalist planeerimist;
b. eelnevalt kindlaks määratud ja ELi juhitavates operatsioonides kasutamiseks ette nähtud NATO võimsuste ja ühisvahendite ELile kättesaadavuse presumptsioon;
c. Euroopa juhtimisvõimaluste määratlemine ELi juhitavate operatsioonide puhuks, täiustades DSACEURi rolli nii, et see saaks täielikult ja kehtivalt võtta vastu oma Euroopa kohused;
d. NATO kaitseplaneerimissüsteemi edasiarendamine vägede kaasamisvõimaluste laiendamiseks ELi juhitavates operatsioonides.
Me anname Nõukogu alalisele istungile ülesande tegeleda pidevalt nimetatud meetmetega, võttes seejuures arvesse ELi asjaomase korra arengut. Nõukogu esitab oma soovitused ministritele arutamiseks nende järgmiseks kohtumiseks.

11. Me oleme lansseerinud alliansi kaitsevõime suurendamiseks kaitsevõimealgatuse programmi, tagamaks kõikide alliansi tulevaste missioonide raames toimuvate mitmeriigiliste operatsioonide tõhususe praeguses ja ennustatavas julgeolekukeskkonnas, pöörates erilist tähelepanu alliansi vägede (ning vajadusel ka alliansi ja partnerite vägede) koostegutsemisvõime parandamisele. Kaitsevõime suureneb, kui paraneb alliansi vägede lahinguvalmidus ja mobiilsus, nende vastu-pidavus ja logistika, ellujäämisvõime ja tõhus tegutsemisvõime ning samuti juhtimis-, kontrolli- ja teabesüsteemid. Sellega seoses kiidame heaks Nõukogu otsuse hakata 1999. aasta lõpust rakendama Rahvusvahelise Ühendatud Väeliikide Logistikakeskuse kontseptsiooni ning arendada aastaks 2002 välja C3-süsteemi arhitektuur, et panna alus alliansi võimaluste integreeritud keskmele, mis võib ühilduda riigisiseste süsteemidega. Me oleme moodustanud ajutise kõrgetasemelise juhtgrupi, mis peab kontrollima kaitsevõimealgatuse programmi rakendamist ning täitma asjaomaste planeerimisküsimuste kooskõlastamise ja ühtlustamise nõuet, sealhulgas kaitseväe planeerimisega tegelevate liitlaste puhul, et kaitse- ja koostegutsemisvõime parandamisega saavutatavad tulemused jääksid püsima. Ka koostegutsemisvõime ja kriitiliste oskuste parandamine peaks tugevdama NATO Euroopa-sammast.

12. Me kinnitame taas, et jääme kindlaks Daytoni läbirääkimistel saavutatud ja Pariisis alla kirjutatud 1995. aasta rahuleppele, mille tulemusel tekkis Bosnia ja Hertsegoviina terviklik, demokraatlik, paljurahvuseline riik, ning rahuleppe täielikule rakendamisele. Me kordame oma valmisolekut teha konstruktiivset koostööd kõikide rahulepet toetavate ja selle rakendamise poole püüdlevate pooltega.

13. Detsembris 1998 kokku tulnud Madridi rahutagamisnõukogu kinnitas, et edasised kaks aastat on Bosnia ja Hertsegoviina rahuprotsessi tugevdamisele elulise tähtsusega, ning tunnistas, et SFORi kohalviibimine on endiselt oluline nii rahu säilitamiseks kui ka selleks, et pakkuda tsiviil-ülesehitustöö jaoks turvalist keskkonda ja abi. Põgenike tagasipöördumine aladele, kus nad on vähemuses, on endiselt oluline poliitilise stabiilsuse ja lepituse saavutamiseks. Me toetame selle protsessi jätkamisele suunatud jõupingutusi.

14. SFOR jätkab tihedat ja tõhusat koostööd kõrgema eriesindajaga, kelle rolli me toetame, Rahvusvahelise Kriminaaltribunaliga endise Jugoslaavia asjus, OSCE ja muude suuremate rahvusvaheliste organisatsioonidega, ÜRO rahvusvaheliste politseieriüksustega ning samuti muude agentuuridega, mis rakendavad ellu rahuleppe tsiviilaspekte. Me tunnustame suurt panust, mille on Bosniasse ja Hertsegoviinasse rahu toomisele kaasaaitamisel andnud nii NATO kui ka partnerriikide SFORis teenivad mehed ja naised.

15. SFORi kohalolek ei saa aga kesta lõputult. Hetkel SFORi täiustatakse. Me märgime, et Nõukogu alaline istung uurib SFORi võimalikku tulevast suurust ja struktuuri.

16. Jätkuv kriis Kosovos ja selle ümbruskonnas ohustab veelgi destabiliseerida Jugoslaavia Liitvabariigist väljapoole jäävaid piirkondi. Suurema ebastabiilsuse võimalus tekitab vajaduse põhjaliku metoodika järele selle Kagu-Euroopa kriisipiirkonna stabiliseerimiseks. Me tunnustame ja kinnitame ülimat vajadust muuta Kagu-Euroopa piirkonnaks, kus ei oleks vägivalda ega ebastabiilsust. Seega on vaja rahvusvahelise üldsuse uuel tasemel aktiivset osalemist julgeoleku, heaolu ja demokraatliku kodanikuühiskonna ülesehitamisel, mis viiks aja jooksul täieliku integreerumiseni suuremasse Euroopa perekonda.

17. NATO on täis kindlat tahet täita täielikult oma rolli selles protsessis, aidates kaasa turvalisemate ja koostööaltimate suhete loomisele selle piirkonna riikidega ja riikide vahel. Võttes arvesse iga selle piirkonna riigi majanduse arengu eripärasid ning probleemide mitmekesisust ja komplekssust, peavad piirkonna arendamisele ja stabiliseerimisele suunatud rahvusvahelise üldsuse jõupingutused olema laiaulatuslikud, sidusad ja hästi kooskõlastatud. Et neid eesmärke saavutada, peavad NATO, WEU, EL, OSCE ja ÜRO tegema tihedat koostööd. Olulist rolli täidavad ka rahvusvahelised rahandusinstitutsioonid. Alliansi jõupingutused Kagu-Euroopa piirkondliku julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisel ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja ka piirkonna enda riikide jõupingutused peaksid üksteist vastastikku täiendama.

18. Homme seisab meil ees kohtumine Kagu-Euroopa riikide kolleegidega. Me kavatseme panna sellel kohtumisel aluse NATO konsultatsioonide jätkamisele piirkonna riikidega. Vastavalt sellele teeme neile ettepaneku moodustada nõuandev foorum julgeolekuküsimuste arutamiseks, mis ühendaks asjakohasel tasemel kõiki NATO liikmeid ja piirkonna riike.

19. Me anname Nõukogu alalisele istungile korralduse viia see ettepanek vajadusel EAPC ja rahu-partnerlusprogrammi raames ellu muuhulgas järgmistes valdkondades:
- vajaduse korral 19+1 konsultatsioonid;
- piirkondliku koostöö soodustamine EAPC koostöömehhanismi raames, võttes arvesse muid piirkondlikke programme;
- vajadusel NATO julgeolekukoostöö alased sihtprogrammid piirkonna riikidele;
- rahupartnerlusprogrammi piirkondliku tähtsusega aktsioonid ja õppused;
- piirkonnale antava alliansi ja partnerite kahepoolse abi parem määratlemine ja kooskõlastamine.

20. Alliansi püüd tõhustada Kagu-Euroopa piirkondlikku julgeolekut täiendab muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja ka piirkonna enda riikide sellekohaseid jõupingutusi. Me tervitame 27. mail 1999 toimuvat Euroopa Liidu Kagu-Euroopa stabiilsuspakti konverentsi, Kagu-Euroopa koostööprotsessi ning muidki piirkondlikke meetmeid. Väga oluline on eri programmide vaheline sidusus ja kooskõlastatus.

21. Balkani piirkonna julgeolek on oluline püsiva stabiilsuse saavutamiseks kogu Euro-Atlandi piirkonnas. Meie eesmärk on Balkani riikide integratsioon Euro-Atlandi piirkonda. Me soovime, et kõik Kagu-Euroopa riigid ja rahvad tunneksid rõõmu rahust ja julgeolekust ning seaksid üksteisega sisse normaalsed suhted, mis põhineksid inimõiguste, demokraatia, isikuvabaduse ja õiguse ülimuse põhimõtete austamisel.

22. Me kinnitame taas, et jääme kindlaks Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu ja rahupartnerlusprogrammi raames toimuvatele konsultatsioonidele, partnerlusele ja praktilisele koostööle. Me võtame endale täna kohustuse saavutada 21. sajandiks oma partneritega tõhusamad ja tegusamad suhted, mis suurendavad stabiilsust, vastastikust usaldust ja julgeolekut kogu Euro-Atlandi piirkonnas. Tänu EAPCle ja rahupartnerlusprogrammile on muutunud poliitilis-sõjalised vahekorrad kogu mandril ning samas on alliansi ja partnerite jaoks nii EAPCst kui ka rahupartnerlus-programmist saanud rahu- ja julgeolekualaste konsultatsioonide ja ühistegevuse korraldamise valikvahendid. Me jääme ootama konsultatsioone oma partneritega homsel EAPC tippkohtumisel.

23. 1997. aastal asutatud EAPC soodustab olulisel määral alliansi ja tema partnerite vahel toimuvaid tugevamaid poliitilisi konsultatsioone ja praktilist koostööd julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Me tunnustame seda poliitiliste konsultatsioonide suurenenud osakaalu, mis on suurendanud läbipaistvust ja usaldust kõikide EAPC liikmete hulgas. Allianss ja tema partnerid on pidanud korrapäraseid konsultatsioone piirkondliku, näiteks Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo julgeoleku küsimustes. Samuti oleme välja arendanud uued koostöövaldkonnad, nagu näiteks rahuvalve, humanitaardemineerimine, kontroll kergerelvade liikumise üle ning katastroofi- ja humanitaarabi kooskõlastamine.

24. Meil on hea meel, et allianss ja tema partnerid on viis aastat täitnud edukalt rahupartnerlusprogrammi ning et 1997. aastal algatatud programmitäiustused on täielikult ellu rakendatud. Täiustatud rahupartnerlusprogramm on kindlustanud NATO ja tema partnerite vahelise koostöö otsese soodsa mõju Euro-Atlandi piirkonna stabiilsusele ja julgeolekule. Programmi 15 partneri osalemine IFORis/SFORis näitab, kui kasulik on olnud keskendada programm koostegutsemisvõimele, ning on väärtuslik õppetund alliansile ja tema partneritele nende tulevases koostöös. Partnerriikide rahvusvaheliste volitustega ohvitseride viibimine NATO sõjalises peakorteris annab partneritele võimaluse osaleda NATO rahupartnerlusõppuste ning NATO juhitavate rahupartnerlusoperatsioonide planeerimisel. Samuti on täiustatud rahupartnerlusprogramm võimaldanud NATOl võtta meetmeid Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi toetamiseks nende ainulaadsete julgeolekuprobleemide osas.

25. Me tervitame meetmeid ja hoiame neid tähelepanu all, mis on ette nähtud selleks, et muuta partnerlus tegusamaks ja tagada partnerite suurem kaasatus asjaomasesse otsustamisse ja planeerimisse, nii nagu me seda ette kujutasime oma Madridi deklaratsioonis. Need meetmed kindlustavad selle, et partnerlus suudab oma eesmärke käsitleda paremini, ning moodustavad 21. sajandiks kindla pinna partnerluse kui NATO ja tema partnerite julgeolekukoostöövõrgu keskme jätkuvale arengule. Selle eesmärgi edendamiseks oleme täna kiitnud heaks järgmise laiaulatusliku paketi.
Me oleme:
- kiitnud heaks NATO juhitavate rahupartnerlusoperatsioonide poliitilis-sõjalise raamistiku, mis suurendab partnerite rolli selliste operatsioonide poliitilises juhendamises ja järelevalves, planeerimises ning juhtimises;
- kiitnud heaks laiendatud ja kohandatud planeerimis- ja aruandlusprotsessi, mis omakorda suurendab rahupartnerlusaktsioonideks kättesaadavateks tehtud partnervägede koostegutsemisvõimet ning võimaldab partneritel toetada eesmärgipärasemalt ja suuremal määral tulevasi NATO juhitavaid rahupartnerlusoperatsioone väärtuslike vägede ja võimsustega;
- kiitnud heaks NATO juhitavate rahupartnerlusoperatsioonide operatiivvõimekuse kontseptsiooni eelnõu, mis näeb ette tihedama sõjalise koostöö alliansi ja partnerite vahel parandamaks partnerriikide vägede ja võimsuste suutlikkust tegutseda koos alliansiga NATO juhitavates rahupartnerlusoperatsioonides, ning andnud Nõukogu alalisele istungile korralduse jätkata selle edasiarendamist;
- kiitnud heaks rahupartnerlusprogrammi raames toimuva õppe- ja haridustegevuse tõhustamise programmi eelnõu, optimeerimaks ja ühtlustamaks NATO poolt korraldatavaid ja riiklikke rahu-partnerlusaktsioone, et paremal tasemel täita tõhusama ja tegusama rahupartnerlusprogrammi praegusi ja tulevasi nõudeid. Eelnõusse on lisatud kolm uut rahupartnerlusprogrammi vahendit - rahupartnerlusprogrammiga hõlmatud kaitseakadeemiate ja julgeoleku-uuringute instituutide konsortsium, rahupartnerlusprogrammi õppuste simulatsioonivõrgustik ja rahupartnerlusprogrammi väljaõppekeskused. Me oleme andnud Nõukogu alalisele istungile ülesande töötada välja rahupartnerlusprogrammi väljaõppe ja hariduse süvendamisprogramm.

26. Me jääme kindlaks oma partnerlusele Venemaaga, mis põhineb NATO-Venemaa suhete põhiaktil. NATO ja Venemaa taotlevad Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisel ühist eesmärki. Kogu Kosovo kriisi ajal on NATO ja Venemaa jaganud rahvusvahelise üldsuse ühiseesmärke: peatada vägivald, vältida humanitaarkatastroofi ning luua eeltingimused poliitilisele lahendusele. Need eesmärgid jäävad samaks edaspidigi. Kriiside ajal on konsultatsioonide ja dialoogi osatähtsus veelgi suurem. NATO ja tema liikmesriigid on kindlalt otsustanud lähtuda sellelt Venemaaga ühiselt pinnalt, mis on seotud rahvusvahelise reaktsiooniga Kosovo kriisile, ning on valmis edaspidi jätkama konsultatsioone ja koostööd põhiakti vaimus.

27. NATO ja Venemaa tihedad sidemed mõjutavad oluliselt Euro-Atlandi piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Alates alusdokumendi sõlmimisest 1997. aasta mais on konsultatsioonide ja koostöö tihendamisel Venemaaga saavutatud arvestatavat ja julgustavat edu. NATO-Venemaa Alalisest Ühisnõukogust on saanud konsultatsioonide, läbipaistvuse, usaldusloome ning koostöö edendamise tähtis foorum. Venemaa osalemine Bosnia ja Hertsegoviina rahuleppe rakendamisel oli oluline samm uute koostöösuhete suunas. Me oleme välja arendanud ulatusliku dialoogi sellistes küsimustes nagu desarmeerimine ja relvastuskontroll, sealhulgas Euroopa tavarelvastuslepingu kohandamine, rahuvalve ning samuti tuumarelvastusega seotud küsimused. Samamoodi iseloomustavad seda üha tihenevat koostööd strateegia-, kaitsepoliitika- ja kaitsedoktriinid, eelarvemajanduse ja infrastruktuuri arendamise programmid ning tuumarelvade leviku tõkestamine.

28. Me peame väga oluliseks NATO ja Ukraina tugevat, püsivat partnerlust. Ukrainal on oluline roll Euro-Atlandi piirkonna ning eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisel. Meil on hea meel edusammude üle, mida on tehtud alates NATO-Ukraina eripartnerlusharta allakirjutamisest Madridis, ja me jätkame meie eripartnerluse tugevdamist. Samuti toetame edaspidigi Ukraina suveräänsust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust, demokraatlikku arengut, majanduslikku heaolu ja tuumavaba staatust kui Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku põhitegureid. Me julgustame Ukrainat jätkama oma riigi demokraatlikku ning majanduslikku ümberkorraldamist, sealhulgas kaitsereformi, ning kinnitame, et NATO toetab Ukrainat tema püüdlustes selle eesmärgi saavutamiseks. Me avaldame tunnustust kaitsereformi ühistöögrupi edusammudele. Me tervitame NATO kontaktbüroo avamist Kiievis suurendamaks veelgi Ukraina kui eripartneri rolli. Samuti ootame rõõmuga NATO-Ukraina Komisjoni tänast esimest tippkohtumist.

29. Vahemere-dialoog on alliansi ühistegeliku julgeolekumetoodika lahutamatu osa, sest kogu Euroopa julgeolek on tihedalt seotud Vahemere piirkonna julgeoleku ja stabiilsusega. Meil on hea meel meie Vahemere-dialoogi arengu üle. Dialoog on oma laadilt pidevalt arenev ning me tervitame edusamme, mida tehakse laiaulatuslikuma ja tihedama koostöö ning dialoogi suunas Vahemere piirkonna riikidega. Me avaldame tunnustust Vahemere-dialoogi raames toimuva poliitilise ja praktilise koostöö tõhustamisele, mis on kooskõlastatud Nõukogus alalisel istungil, ning anname samas Nõukogule korralduse jätkata selle alustatud rakendamist. Me julgustame liitlas- ja Vahemere-dialoogi riike korraldama selliseid üritusi, nagu 1997. aasta Rooma konverents ja 1999. aasta Valencia konverents kui meetmeid, mis suurendavad vastastikust mõistmist piirkonnas. Me loodame, et meile avanevad uued võimalused koostöö tõhustamiseks valdkondades, kus NATO võib osutada väärtuslikku kaasabi, eelkõige sõjanduses, ning valdkondades, mille suhtes dialoogi riigid on oma huvi üles näidanud. Dialoog ja muudki rahvusvahelised ettevõtmised, sealhulgas ELi Barcelona protsess, täiendavad ja tugevdavad üksteist vastastikku ning soodustavad seega läbipaistvust ja usaldusloomet piirkonnas.

30. Tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ning nende tarnimisvõimaluste levik võib otseselt sõjaliselt ohustada liitlaste elanikkonda, territooriumi ja vägesid ning on seepärast alliansi jaoks edaspidigi tõsine probleem. Alliansi ja tema liikmete põhimõtteline eesmärk massihävitusrelvade leviku tõkestamisel on vältida massihävitusrelvade levimist või, kui see ei ole võimalik, takistada seda diplomaatiliste vahenditega. Me kordame oma täielikku toetust rahvusvahelistele tuumarelvade leviku tõkestamise režiimidele ning nende tugevdamisele. Me tunnustame sel alal saavutatud edu. Vastuseks alliansi julgeolekut ähvardavatele ohtudele, mida kujutab endast massihävitusrelvade ja nende tarnimisvõimaluste levik, oleme algatanud programmi, mis rajaneb Brüsseli tippkohtumisest alates alliansi selles valdkonnas võetud poliitiliste ja sõjaliste meetmete tõhustamiseks tehtud tööl.

31. Osutatud massihävitusrelvastuse-alane programm tagab NATOs elavama, struktuursema debati, mis loob liitlaste hulgas parema üksteisemõistmise massihävitusrelvastusküsimustes ning nendele küsimustele vastamises; parandab liitlaste teadlikkust massihävitusrelvastusküsimustes ning sellealase teabevahetuse kvaliteeti ja kvantiteeti; on liitlastele toeks avaliku teabestrateegia väljaaren-damisel, suurendamaks avalikkuse teadlikkust massihävitusrelvastusega seotud küsimustes ning tõhustamaks liitlaste püüdeid massihävitusrelvastuse leviku tõkestamisele suunatud jõupingutuste toetamisel; tõhustab olemasolevaid liitlasprogramme, mis suurendavad sõjalist valmisolekut massihävitusrelvadega seotud olukorraks ning astumaks vastu massihävitusrelvadega seotud ohtudele; tugevdab teabevahetust liitlaste massihävitusrelvade hävitamise ja abi kahepoolsetes programmides; suurendab liitlaste võimalusi abistada üksteist oma tsiviilelanikkonna kaitsel massihävitusrelvadega seotud ohuolukordades; ning loob NATO Rahvusvahelise Ametkonna alluvusse massihävitusrelvadega tegeleva keskuse, mis peab neid püüdlusi toetama. Massihävitusrelvastusalane programm koondab alliansi poolt massihävitusrelvade leviku tõkestamisel tehtud töö poliitilised ja sõjalised aspektid.

32. Relvastuskontroll, desarmeerimine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine mängivad edaspidigi põhilist rolli alliansi julgeolekueesmärkide saavutamisel. NATOl on selles valdkonnas kauaaegne kohustus. Liitlasvägesid - nii tava- kui ka tuumavägesid - on osaliselt muutunud julgeolekukeskkonna tõttu külma sõja lõpust alates oluliselt vähendatud. Kõik liitlased on kesksete desarmeerimis- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise lepete, nagu tuumarelvade leviku tõkestamise leping, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon ning keemiarelvade konventsioon, osalised ning kohustatud neid leppeid täielikult rakendama. NATO on kaitseühendus, mis püüdleb võimalikult väheste, kuid samas kõikide alliansi missioonide suhtes kehtivatele nõuetele vastavate jõududega julgeoleku ja stabiilsuse suurendamise poole. Osana oma laiaulatuslikust julgeolekumetoodikast toetab NATO aktiivselt nii tava- kui ka tuumarelvastuse kontrollimist ja desarmeerimist ning jääb kindlaks oma massihävitusrelvade ja nende tarnimisvõimaluste leviku tõkestamise metoodikale. Üleüldise strateegilise arengu ning tuumarelvade vähenenud rolli taustal kaalub allianss usaldust ja julgeolekut loovate meetmete, kontrollimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise võimalusi. Nõukogu alaline istung teeb detsembris ministritele ettepaneku, kuidas selliseid võimalusi kaaluda. Selle ülesande täidavad NATO asjaomased organid. Me toetame tihenevaid konsultatsioone Venemaaga, mis toimuvad Alalise Ühisnõukogu raames nendes ja muudeski valdkondades, ning samuti Ukrainaga NATO-Ukraina Komisjoni ja muude partneritega EAPC raames.

33. Euroopa tavarelvastusleping on Euroopa julgeoleku nurgakivi. Me kinnitame taas, et oleme kindlalt otsustanud kohandada lepingut nii, et see vastaks uuele julgeolekukeskkonnale ning sillutaks Euroopas teed suuremale tavajulgeolekule ja -stabiilsusele. Seni peetud läbirääkimiste käigus on alliansi liikmed juba teatanud oma valmisolekust kohustuda vähendama oma sõjavarustust või üksusi ning me soovitame väga teistelgi võtta sarnasest suuremahulisest vähendamisest eeskuju. Sellega seoses on meil hea meel, et 1999. aasta märtsis saavutati Viinis Euroopa tavarelvastuslepingu osaliste vahel seni lahendamata võtmeküsimustes üksmeel, mis võimaldab viivitamatult jätkata tööd lepingu kohandamisel. Liitlased teevad kõik endast oleneva, et lõpetada lepingu kohandamine allakirjutamiseks OSCE Istanbuli tippkohtumisel, mis toimub novembris 1999. Kohandamise ajal on esmatähtis kehtiva lepingu ja sellega seotud dokumentide täielik rakendamine.

34. Me kutsume Venemaad üles viivitamatult ratifitseerima START II lepingut. See avaks tee tuumaarsenali olulisele vähendamisele ning lubaks samuti avada läbirääkimised START III lepingu osas, mille eesmärk oleks tuumarelvastuse täiendav ulatuslik vähendamine. Me toetame edaspidigi ustavalt seda, et laiaulatuslik tuumakatsetuste keelustamise leping jõustuks võimalikult kiiresti, ning kutsume kõiki riike üles lepinguga õigel ajal ühinema ja seda rakendama. Me toetame seda, et varakult alustataks läbirääkimisi lõhkeaine vähendamise lepingu üle.

35. Me oleme otsustanud kindlalt saavutada edu õiguslikult siduva ja muuhulgas tõhusaid kontrollimeetmeid sisaldava protokolli osas tugevdamaks kokkulepet ja edendamaks läbipaistvust, mis tõhustab bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni rakendamist. Me rõhutame veel kord, kui tähtis on kõikide vankumatu poolehoid keemiarelvade konventsioonile ja selle tõhus rakendamine. Me toetame demineerimispüüdlusi Bosnias, praktiliste programmide väljatöötamist EAPC egiidi all ning - konventsiooniosaliste puhul - Ottawa konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist.

36. Me kutsume Valgevenet, Venemaad ja Ukrainat üles viivitamatult ratifitseerima "Avatud taeva" lepingut.

37. Me püüame üksteist vastastikku täiendades tihendada alliansi sidemeid ja koostööd muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, millel on oma osa demokraatia kindlustamisel ja rahu säilitamisel Euro-Atlandi piirkonnas.

38. Vastavalt Washingtoni lepingule tunnustame Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu esmatähtsat ülesannet säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Allianss ja ÜRO on teinud tõhusat koostööd Bosnia ja Hertsegoviina rahulepingu rakendamisel. Me loodame, et saame sidemeid ja teabevahetust ÜROga konfliktide ennetamise, kriiside reguleerimise ning kriisiohjamisoperatsioonide, sealhulgas rahuvalve ja humanitaarabi, vallas toimuva koostöö raames edasi arendada. Kosovo kriisis kasutab allianss oma tsiviil- ja sõjajõude tegemaks koostööd humanitaar- ja põgenikeabi valdkonna juhtivaima agentuuri UNHCRiga ning samuti muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega humanitaar- ja põgenikeabi andmisel. Allianss kaalub sarnast koostööd igal üksikul juhul tulevikuski.

39. Alliansi ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaheline koostöö ja kooskõlastustegevus on kasvanud oluliselt toetuse valgusel, mida me oleme osutanud OSCE juhitud Kosovo kontrollimissioonidele. Me loodame, et saame neid meie organisatsioonide vahele ehitatud tähtsaid sildu kasutada OSCE üksteist täiendavate institutsioonide vahelise koostöö arendamise üldkontseptsiooni vaimus, et teha koostööd konfliktide ennetamisel, rahuvalves, kriisiohjamisel ja kriisijärgsel rehabiliteerimisel. Me toetame edaspidigi OSCE jõupingutusi Euroopa julgeolekuharta väljatöötamisel, mille OSCE 1999. aasta novembris Istanbulis toimuv tippkohtumine oleks valmis vastu võtma.

40. Allianss ja Euroopa Liit jagavad ühiseid strateegilisi huve. Meie mõlema püüded luua endises Jugoslaavias rahu täiendavad üksteist. Mõlemad organisatsioonid toetavad otsustavalt rahu ja stabiilsust mandri-Euroopas. Kahe organisatsiooni vahelist koostööd ühishuviküsimustes, mis tuleks igal üksikul juhul eraldi määratleda, võiks edasi arendada, kui see suurendab NATO ja ELi meetmete tõhusust.

41. Allianss on algatanud NATO juhtimisstruktuuri jätkuva kohandamise ulatusliku programmi eesmärgiga allianssi tulevasteks katsumusteks paremini ette valmistada. Vastavalt sellele tervitavad liitlased otsust kuulutada alanuks uus etapp alliansi juhtimisstruktuuri rakendamises. See tagab NATO suutlikkuse täita kõiki oma missioone tõhusamalt ja paindlikumalt, toetab laienenud allianssi ja tegusamaid suhteid partneritega ning näeb osana ESDI väljakujundamisest NATO raames ette Euroopa juhtimiskorra, tänu millele oleks võimalik ette valmistada, toetada, juhtida ja läbi viia WEU juhitavaid operatsioone. Pärast edukaid katseid oleme asunud täielikult rakendama CJTFide kontseptsiooni, mille näol on tegemist uue tähtsa abivahendiga järgmise sajandi kriiside reguleerimisel. Liitlased tervitavad ka Hispaania täielikku liitumist NATO sõjaväelisse struktuuri alates käesoleva aasta jaanuarist, mis on taas üks tähtis verstapost alliansi ajaloos.

42. Terrorism ohustab tõsiselt rahu, julgeolekut ja stabiilsust, võides ohustada ka riikide territoriaalset terviklikkust. Me kordame taas oma hukkamõistu terrorismile ja kinnitame, et jääme kindlaks oma otsusele võidelda sellega vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele ja riigisisestele õigusaktidele. Terrorismiohu tõttu NATO tegevvägedele ja rajatistele on vaja võõrustajariigi ülesandeid arvesse võttes kaaluda ja välja töötada asjakohased meetmed nende jätkuvaks kaitseks.

43. NATO riigipead ja valitsusjuhid usuvad, et Põhja-Atlandi Alliansi eduka tuleviku võti on kõikide oma liikmete julgeolekut toetavate moodsate relvade ja tehnoloogia tõhus tootmine ja kättesaadavus. Me usume samuti, et ka elujõuline kaitsetööstus nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani mängib olulist rolli NATO sõjajõudude tõhusas talitluses. Seepärast tervitame jätkuvat üleatlandilist kaitsetööstuskoostööd, aitamaks tagada koostegutsemisvõimet, automatiseeritud suurtootmist, konkurentsivõimet ja uuendusmeelt. Me püüame tagada seda, et NATO relvastustegevus vastab alliansi ette kerkivatele sõjalistele vajadustele.

44. Me tervitame NATO Parlamentaarse Assamblee (NPA) presidendi ja muude esindajate viibimist Washingtonis. NPA mängib tähtsat rolli, täiendades NATO jõupingutusi, mis on suunatud üleeuroopalise stabiilsuse laiendamisele. Seepärast peame väga tähtsateks oma suhteid NPAga ühishuvivaldkondades. Samuti hindame Atlandi Lepingu Organisatsiooni panust alliansi ja tema eesmärkide mõistmise edendamisse avalikkuses.

***

45. Me väljendame oma sügavaimat tänu Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt Põhja-Atlandi lepingu 50. juubeli puhul osutatud lahkuse eest.

Viimati uuendatud: 22. Juuli 2009

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.