Sa oled siin

Välisministeeriumi kohustused rahvusvaheliste organisatsioonide ees eriolukorra meetmetest teavitamisel

12.03.2020 kuulutas Eesti Vabariigi valitsus seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtib 17. maini 2020. Eriolukorraga seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suletud erinevaid kultuuri- jm asutusi, seatud piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega jne.

Kuna kehtestatud piirangud mõjutavad ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud põhiõiguste ja –vabaduste teostamist võrreldes tavapärase olukorraga, siis on vajalik erinevaid rahvusvahelisi kohtuid ja rahvusvahelisi organisatsioone teavitada Eestis kehtivatest eriolukorra meetmetest ja nendest tulenevatest piirangutest. Eriolukorras kasutatavad meetmed mõjutavad otseselt ka Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist võrreldes tavapärase elukorraldusega. 

 

Eriolukorras tehtavad otsused ja võetavad meetmed peavad olema seaduslikud, eesmärgipärased, vajalikud ja proportsionaalsed, samuti peavad need olema ajas piiratud. Iga piirav meede, mis praegu võetakse, peab olema põhjendatud – see peab olema võetud selleks, et kaitsta isikute elu ja tervist pandeemia olukorras. Rahvusvaheline teavitus võetud meetmetest on riigisisese õiguskorra ja põhiõiguste ja vabaduste piirangute peegeldus rahvusvahelisel tasemel. 

  • Hädaolukord ei muuda Välisministeeriumi välispoliitika, sh inimõiguste alaseid prioriteete. Välisministeerium on rahvusvahelistes organisatsioonides seisnud Eesti õiguste kaitsmise eest täie tähelepanuga ning jätkab seda ka oma edaspidises töös nii Euroopa Nõukogus kui ka ÜROs, sh eriti Julgeolekunõukogus ning inimõiguste nõukogus ka eriolukorra tingimustes.
  • Sõna- ja meediavabadus, samuti meediatöötajate ja inimõiguste kaitsjate õiguste kaitse on Eesti välis- ja inimõiguste poliitika üks prioriteete. Kehtivas hädaolukorras ei ole võetud mitte mingisuguseid meetmeid sõnavabaduse piiramiseks. 
 

Teavituskohustus

Mitmed välislepingud sisaldavad sätteid, mis näevad ette, et lepinguosalised võivad lepingu hoiulevõtjat teavitada hädaolukorrast, mis annab riikidele võimaluse mõningaid lepinguga ette nähtud kohustusi erandlikes olukordades piirata võrreldes tavapärase ühiskonnaelu korraldusega. Selliseid artikleid sisaldavad nii Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (artikkel 15) kui ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (artikkel 4). Lepingud näevad ette, missugustele tingimustele sellised piiravad meetmed peavad vastama ning kuidas toimub nendest teavitamine.

Mõlemad lepingud näevad ette, et hädaolukorrast ja meetmetest tuleb teavitada lepingu hoiulevõtjat, kes teeb sellised teavitused ja nende sisu omakorda teatavaks teistele lepinguosalistele, samasugune teavitus tuleb teha hädaolukorra lõppemisest.

Lepingu hoiulevõtjale esitatud teavitused on kõik avalikud dokumendid, mis avaldatakse nii Euroopa Nõukogu kui ka ÜRO veebilehel.

Teavituste esitamine on Eesti välislepingutest tulenev kohustus. Tegemist on välislepingu täitmisega seonduva küsimusega, kus edastatakse informatsioon hädaolukorra kehtestamisest ning võetud meetmetest ning mis ei kujuta endast iseseisvat lepingust tulenevate kohustuste piiramist.

Teavituses mööndakse, et mõningad võetud meetmed võivad kõrvale kalduda välislepinguga tagatud õigustest ja vabadustest, kuid kas see mõnel konkreetsel juhtumil on toimunud, on juba välislepingus ette nähtud korras võimalik vajadusel kindlaks teha lepingu täitmise üle järelevalvet teostava kehami poolt, milleks on kas Euroopa Inimõiguste Kohus või Inimõiguste Komitee.

Vastavalt välissuhtlemisseaduse § 9 lg 2 p 2 on Välisministeeriumi pädevuses suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Teavituse esitamine hädaolukorra kohta ja võetud meetmetest toimub diplomaatiliste kanalite kaudu, seetõttu on teavitused noodi vormis esitatud Euroopa Nõukogu ja ÜRO juurde akrediteeritud suursaadikute vahendusel.

 

Euroopa Nõukogu

 

Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union).

ENi üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950. aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.

Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures saatis 20.03.2020 vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 15 teavituskirja, milles teavitas Eestis koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest.

16. mail teavitas Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures Euroopa Nõukogu peasekretäri koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra lõpetamisest Eestis ning artikkel 15 alusel esitatud derogatsiooni lõppemisest seoses eriolukorra lõpuga.

 

 

 

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 

 

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (ingl. k. Organisation for Security and Cooperation in Europe, OSCE) on maailma suurim piirkondlik julgeolekuorganisatsioon, mille töös osalevad 57 Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia riiki. Eesti liitus OSCE-ga 17.09.1991. Saanud alguse 40 aastat tagasi Helsingi lõppaktist (1975), töötab OSCE selle nimel, et tagada kestev stabiilsus, rahu ja demokraatia poliitiliste dialoogide kaudu, lähtudes ühistest väärtustest. Organisatsiooni tegevus on jaotatud kolme mõõtmesse: julgeolekumõõde, majandus- ja keskkonnamõõde ning inimmõõde. Seeläbi on OSCE kui julgeolekuorganisatsioon kõikehõlmav, sest lisaks julgeolekuteemadele tegeletakse nii inimõiguste kui ka majandus- ja keskkonnaprobleemidega, mis võivad olla ohuks julgeolekule või mis aitavad julgeolekut tagada.

Inimõigustega julgeoleku aspektist tegeleb OSCE peamine sõltumatu institutsioon demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (Office for Democratic Institutions and Human Rights (ODIHR). Koostöös osalisriikidega edendab ta demokraatlikke valimisi, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, õigusriigi põhimõtteid ning sallivust ja mittediskrimineerimist.

OSCE on demokraatia ja inimõiguste kaitseks vastu võtnud rea dokumente, näiteks 1990. aasta Kopenhaageni 1991. aasta Moskva dokumendid kinnitavad üle, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ning nende edendamine on õigusriigi aluseks ja demokraatliku ühiskonna lahutamatuks osaks ning et inimõiguste  küsimused  ei ole üksnes riigi siseasi. Kopenhaageni ja Moskva dokumendid annavad suuniseid eriolukorra kehtestamise ja sellest teavitamise kohta.

 

ÜRO

 

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICCPR) võttis ÜRO Peaassamblee vastu 1966. aastal ning see jõustus rahvusvaheliselt 1976. aastal. Tegemist on ühe olulisema ja laiema osalisriikidega inimõigusi käsitleva ÜRO inimõiguste lepinguga, millel on 173 osalisriiki. Eesti ühines kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja fakultatiivse protokolliga kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti juurde 26.09.1991 ning need jõustusid Eesti suhtes 21. jaanuar 1992.

Pakt täpsustas inimõiguste üldeklaratsioonis esitatud kodaniku- ja poliitilisi õigusi ning andis neile rahvusvahelise lepingu vormi. Järelevalvet pakti täitmise üle teostab ÜRO Inimõiguste Komitee. Pakti osalisriigid esitavad komiteele regulaarseid aruandeid, kuidas paktiga tagatud õigusi riigis täidetakse. Fakultatiivne protokoll kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti juurde annab komiteele pädevuse vaadata läbi kaebusi üksikisikutelt, kes väidavad, et osavõttev riik on rikkunud mõnda paktis käsitletud õigust.

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 4 annab pakti osalisriikidele võimaluse piirata paktist tulenevate kohustuste täitmist erakorralises olukorras, mis ähvardab rahva elukäiku,  ning näeb ette piiramisõiguse tingimused ja sellest teavitamise korra.

Eesti suursaadik ÜRO juures saatis 20.03.2020 ÜRO peasekretärile noodi, milles teavitati Eestis koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu eriolukorra kehtestamisest kogu Eesti territooriumil ja võetud meetmetest. ÜRO peasekretärile tehti teavitus eriolukorra kehtestamisest ja võetud meetmetest kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artikli 4 alusel, mis annab pakti osalisriikidele võimaluse piirata paktist tulenevate kohustuste täitmist eriolukorras, mis ähvardab rahva elukäiku,  ning näeb ette piiramisõiguse tingimused ja sellest teavitamise korra.

 
Viimati uuendatud: 18. Mai 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.