Sa oled siin

Välislepingu tõlkimise juhend

VÄLISLEPINGU TÕLKIMISE JUHEND

 

Vaata välislepingute korduvväljendeid: õiguskeel, tõlkenõuanded, välislepingute kordusväljendid.

1. Välislepingu tõlkimise üldpõhimõtted

Välislepingu tõlkimisel tuleb arvestada justiitsministri 13. novembri 2013. aasta määruses nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ kehtestatud nõudeid, eelkõige järgmisi üldpõhimõtteid:

1) tõlgitakse mõtet, mitte sõnu;

2) sõnastus on selge, täpne, neutraalne ja trafaretne, välditakse liigsõnalisust ja võõrmõjulisi tarindeid;

3) termineid kasutatakse läbivalt ühtmoodi ning need on kooskõlas Eesti õigusaktide ja muude välislepingute tõlgetes kasutatud terminitega;

4) tõlge vastab eesti kirjakeele normile.

2. Välislepingu pealkiri

Välislepingu pealkiri sõnastatakse nii, et dokumendi liiginimetus on pealkirjas viimasel kohal (nt naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon). Vajaduse korral tõlgitakse sõna käsitlema abil (nt Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline Eesti Vabariigi suursaatkonna Venemaa Föderatsioonis paiknemise tingimusi ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitlev kokkulepe). NB! Pealkirjas ei kasutata kohta-tarindit, sest sellist pealkirja on raske lausesse sobitada (nt Kiita heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta eelnõu).

Liiginimetus tõlgitakse järgmiselt:                   

Treaty, traité, договор

leping

Agreement, accord, соглашение

kokkulepe

Convention

konventsioon (NB! kahepoolne convention = leping)

Covenant

pakt

Protocol

protokoll

Additional/Supplementary Protocol

lisaprotokoll (mitte: täiendav protokoll)

Optional Protocol

fakultatiivprotokoll

Implementing Protocol

rakendusprotokoll

Articles of Agreement

põhikiri

Agreement establishing the X

asutamiskokkulepe

Constitution/statute [of an organisation]

[organisatsiooni] põhikiri

Memorandum of Understanding

vastastikuse mõistmise memorandum

Kahepoolse lepingu pealkirjas, preambulis ja allkirjade kohal on esimesena nimetatud Eesti. Samuti nimetatakse eesti keelt esimesena lepingu sõlmimise keelte loetelus (nt kokkulepe on sõlmitud eesti, kreeka ja inglise keeles).

Kui välislepingul on kolm või enamgi poolt, siis reastatakse riigid ja keeled eesti tähestiku alusel.

Näited: Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise leping;

Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkulepe.

Üldjuhul välditakse pealkirjas sõna vaheline, v.a juhul kui selle ärajätmine võib põhjustada mitmeti mõistetavust või see on vajalik selguse huvides.

Näited: Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise koostöökokkulepe;

Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe.

Valitsus kirjutatakse väikese tähega (st Eesti Vabariigi valitsus, mitte: Eesti Vabariigi Valitsus).

Välislepingu muutmise korral ei saa ümber sõnastada selle algset pealkirja, vaid sellele viidatakse Riigi Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul (nt Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise lepingu vastastikuse haldusabi osutamise kohta tolliseaduse nõuetekohasel rakendamisel ning tolliseaduse rikkumiste ennetamisel, uurimisel ja nende vastu võitlemisel muutmiskokkulepe).

3. Lepinguosalised

Lepinguosalised tõlgitakse järgmiselt:

Parties

pooled

Contracting Parties

lepingupooled

Contracting States

lepinguosalised riigid

States Parties

osalisriigid

Parties to this Convention

konventsiooniosalised

Parties to this Protocol

protokolliosalised

Parties to this Agreement

kokkuleppeosalised (mitmepoolsete lepingute puhul)

High Contracting Parties

lepinguosalised (mitte: kõrged lepinguosalised)

Oluline on jälgida, et lepinguosalised oleksid kogu tekstis tõlgitud ühtmoodi.

NB! Ühelgi juhul ei kasutata sõna osapool (mis on põhjendamatu laen soome keelest – osapuoli).

4. Preambul

Välislepingu preambul on üldjuhul üles ehitatud ühe lausena ja lõpeb eesti keeles punktiga:

have agreed as follows:

on kokku leppinud järgmises.

Preambul koosneb lõikudest, mis algavad väiketähega ja lõpevad semikooloniga, välja arvatud esimene ja viimane lõik, mis lõpevad komaga.

Näide:

The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Denmark (hereinafter referred to as “the Parties”);

Aiming to tighten their military co-operation;

Realizing that good co-operation may require exchange or generation of classified

information; and

Desiring to establish a set of rules regulating the mutual protection of classified information exchanged or generated in the course of military co-operation;

Have agreed as follows:

Eesti Vabariigi valitsus ja Taani Kuningriigi valitsus (edaspidi pooled),

soovides tugevdada sõjalist koostööd;

pidades silmas, et hea koostöö võib nõuda salastatud teabe vahetamist või loomist;

soovides kehtestada sõjalise koostöö käigus vahetatava või loodava salastatud teabe vastastikuse kaitse eeskirja,

on kokku leppinud järgmises.

 

Lõigud algavad kindlate verbidega:

acknowledging

tunnistades

affirming

kinnitades

aware of

olles teadlikud

bearing in mind (mindful)

pidades meeles

being desirous (desiring)

soovides

believing

uskudes

concerned

tundes muret

conscious of

olles teadlik(ud)

considering

arvestades

convinced that

[olles] veendunud selles, et

[having] decided

[olles] otsustanud

[having] determined

[olles] otsustanud

emphasizing

rõhutades

having in mind

pidades silmas

having regard

võttes arvesse

noting

nentides (arvestades)

reaffirming

[veel kord] kinnitades

recalling

meenutades

recognizing

tunnistades (harva tunnustades), tõdedes

taking full account

võttes täielikult arvesse

taking into account

arvestades

underlining

rõhutades

understanding (realizing)

mõistes

5. Lühiväljendid ja lühendid

Lühiväljend märgitakse nagu seadusteski sulgudes ja kaldkirjas (mitte jutumärkides):

Le Gouvernement de la République d’Estonie et le Gouvernement de la République française, ci-après dénommés les « Parties » 

Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus (edaspidi pooled)

The Government of the Republic of the Estonia, the Government of the Republic of Latvia and the Government of the Republic of Lithuania, hereinafter referred to as “the Parties”,

Eesti Vabariigi valitsus, Leedu Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus (edaspidi pooled)

Lühendeid üldjuhul ei kasutata. Samuti ei lühendata sõnu sealhulgas, muu hulgas, välja arvatud, aasta jms.

United Nations

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (mitte: ÜRO)

6. Jaotuselemendid

Välislepingu regulatiivosa jaguneb tavaliselt artikliteks, artiklid lõigeteks, lõiked punktideks ja punktid alapunktideks. NB! Sõna artikkel kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega, kuigi inglise keeles on see sageli suure algustähega.

Article

artikkel

paragraph

lõige (nummerdatud), lõik (nummerdamata)

NB! Kui puuduvad artiklid (näiteks lepingu lisas), on see punkt.

subparagraph

punkt

Välislepingu struktuuriosad võivad olla ka:

Part

osa

Chapter

peatükk

Section

jagu

Title

jaotis

Subtitle

alljaotis

Annex, Appendix

lisa (kui lisal on omakorda aladokument, nimetatakse seda liiteks)

Punkti ja alapunkti järjenumbri märkimisel kasutatakse ühepoolset sulgu:

  1. Except as expressly provided otherwise in this Convention, this Convention shall apply to:
    1. ships entitled to fly the flag of a Party; and
    2. ships not entitled to fly the flag of a Party but which operate under the authority of a Party.

1. Kui konventsioonis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse konventsiooni:

a) konventsiooniosalise lipu all sõitvate laevade suhtes ja

b) nende laevade suhtes, mis ei sõida konventsiooniosalise lipu all, kuid mis tegutsevad konventsiooniosalise volituste alusel.

Rooma number kirjutatakse eesti keeles jaotuselemendi ette:

Article I

I artikkel

Part I

I osa

Chapter I

I peatükk

Annex I

I lisa

Kui välislepingut on muudetud ning uuele artiklile lisatud ladinakeelne tähis, jäetakse tähis tõlkes ladina keelde ja kasutatakse kaldkirja:

Article 1 bis

artikkel 1bis

Article 1 ter

artikkel 1ter

Article 1 quater

 

artikkel 1quater

jne

Viitamine

Tekstis viitamisel kirjutatakse jaotuselemendid välja:

according to Article 1 (1) (a) (ii)

artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt

NB! Käänatakse sõnu, mitte numbreid – artikli 5 (artikli viis) kohaselt, mitte: artikkel 5 (artikkel viie) kohaselt.

Sidesõna ja korral on sõna lõige mitmuses, või korral ainsuses:

in Articles 1.1 and 1.2

artikli 1 lõigetes 1 ja 2

in Article 1.1 or 1.2

artikli 1 lõikes 1 või 2

Sõna to asendatakse mõttekriipsuga:

in Articles 1 to 10

artiklites 1–10

Välislepingud kirjutatakse tekstis viitamisel väikese tähega ja jutumärkideta Riigi Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud sõnastuses.

3. Nothing in this Convention shall affect the rights, obligations and responsibilities under the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons, done at Washington, London and Moscow on 1 July 1968, the Convention on the Prohibition of the Development, Production and Stockpiling of Bacteriological (Biological) and Toxin Weapons and on their Destruction, done at Washington, London and Moscow on 10 April 1972, or the Convention on the Prohibition of the Development, Production, Stockpiling and Use of Chemical Weapons and on their Destruction, done at Paris on 13 January 1993, of States Parties to such treaties.

3. Konventsioon ei mõjuta õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad 1. juulil 1968 Washingtonis, Londonis ja Moskvas koostatud tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, 10. aprillil 1972 Washingtonis, Londonis ja Moskvas koostatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustavast ning nende hävitamist nõudvast konventsioonist või 13. jaanuaril  1993 Pariisis koostatud keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioonist nende lepingute osalisriikidele.

Äärmise vajaduse korral võib selguse huvides kasutada jutumärke („Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta“ muutmise ja lõpetamise kokkulepe).

7. Loetelud

Kui loetelu sissejuhatav lause lõpeb kooloniga, algavad loetelupunktid eesti keeles väikese tähega ja lõpevad semikooloni või komaga, viimase lõpus on punkt.

Kui loetelupunkti lõpus on sõna ja, ning või või, siis selle ees semikoolonit ei ole (võib olla koma juhul, kui seda eeldab lauseehitus).

Näide:

Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui:

a) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja

b) tasu ei maksta tööandja teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või selle püsiva tegevuskoha arvel.

Mõistete artikkel

Mõisted on sageli esitatud loeteluna. Eestikeelses tekstis vormistatakse see nii, et termin esitatakse kaldkirjas, sellele järgneb mõttekriips ning seejärel selgitus.

definitions

mõisted

for the purposes of this Agreement (Convention)

kokkuleppes (konventsioonis) kasutatakse järgmisi mõisteid

1. For the purposes of the present Convention:

(a) “treaty” means an international agreement concluded between States in written form and governed by international law, whether embodied in a single instrument or in two or more related instruments and whatever its particular designation;

1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) leping – rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, olenemata sellest, kas selline kokkulepe sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata selle konkreetsest nimetusest;

8. Lõppsätted

Lõppsätete tõlkimisel on kõige olulisem kasutada õigeid termineid.

application

kohaldamine, st õigusaktist juhindumine kogu selle kehtivusaja vältel

implementation

rakendamine, st meetmete võtmine õigusakti kohaldatavuse tagamiseks

provisional application

ajutine kohaldamine (mitte: esialgne rakendamine)

law

õigus

laws

seadused

laws and regulations

õigusaktid (mitte: seadused ja määrused)

national law

riigisisene õigus (mitte: siseriiklik õigus)

internal law

riigisisene õigus

внутригосударственное право

riigisisene õigus

national laws and regulations

riigi õigusaktid

privileges

eesõigused (mitte: privileegid)

immunity/immunities

puutumatus (NB! eesti keeles alati ainsuses)

inviolability

puutumatus

immune

puutumatu

inviolable

puutumatu

national /internal (legal) procedures

riigisisene menetlus (mitte: siseriiklikud protseduurid)

внутригосударственные процедуры

riigisisene menetlus

proposed amendment

muudatusettepanek (mitte: parandusettepanek)

amendment

muutmine

внесение изменений и дополнений

muutmine

correction of errors

vigade parandamine

termination

lõpetamine või lõppemine (olenevalt kontekstist)

denunciation

denonsseerimine

withdrawal

taganemine (mitte: väljumine)

adoption

vastuvõtmine

signature

allakirjutamine (mitte: allkirjastamine)

signature subject to ratification

allakirjutamine ratifitseerimistingimusega

ratification, acceptance or approval

ratifitseerimine või heakskiitmine (NB! acceptance ja approval tõlgitakse kokku heakskiitmiseks)

accession

ühinemine (mitte: liitumine)

instrument of ratification or accession

ratifitseerimis- või ühinemiskiri (mitte: ratifitseerimis- või liitumisdokument)

deposit

hoiule andma (mitte: deponeerima)

depositary

hoiulevõtja (mitte: depositaar)

9. Allkirjakoht

Keelte järjestamine

Kahepoolsetes välislepingutes nimetatakse kõigepealt eesti keel, seejärel teise lepingupoole keel ning viimasena lepingu autentne keel (nt inglise keel), kui see erineb lepingupoolte keeltest.

Konventsiooni tõlkes järjestatakse keeled eesti keele tähestiku alusel:

the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts of this Convention are equally authentic

konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed

NB! Õige on ingliskeelne ja prantsuskeelne (mitte: inglisekeelne ja prantsusekeelne).

Aja- ja kohamäärus

Enne märgitakse ajamäärus (millal välislepingule alla kirjutatakse) ja seejärel kohamäärus (kus sellele alla kirjutatakse). Inglise keeles on vastupidi.

Done in Paris this 17th day of February 2010, in the English, Estonian and French languages, each text being authentic. 

Koostatud 17. veebruaril 2010. aastal Pariisis eesti, inglise ja prantsuse keeles; kõik tekstid on autentsed. 

10. Eesti ortograafia

Mõttekriips

Aastaarvude vahel on mõttekriips (mitte sidekriips).

Mõttekriipsu kasutatakse ka artiklite ja muude jaotuselementide vahel tähenduses kuni (inglise keeles to):

in Articles 1 to 10

artiklites 1–10

Semikoolon

Semikoolonit kasutatakse preambuli osalausete ning pikemate loetelupunktide eraldamiseks.

Suur ja väike algustäht

Lause keskel ei kirjutata eesti keeles sõnu suure algustähega, v.a nimed ja osa nimetusi. Seega kirjutatakse väikese algustähega ka sellised sõnad nagu leping, pooled ja artikkel.

Silmas tuleb pidada, et läbiva suurtähega kirjutatakse asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste täisnimetused. Tekstis täisnimetuse asemel kasutatav tüübinimetus kirjutatakse väiketähega. Samuti algavad väiketähega allüksuste, mitmesuguste komisjonide ja komiteede ning ametikohtade nimetused.

The Foreign Assistance Department

välisvahendite osakond (mitte: Välisvahendite osakond)

Üldnimelised üritused kirjutatakse väikese algustähega:

World Summit on Sustainable Development

maailma säästva arengu tippkohtumine  (mitte: Maailma Säästva Arengu Tippkohtumine)

11. Lausestamine ja sõnastus

Kuupäeva märkimine

Tekstis kirjutatakse kuu sõnaga.

1.–9. kuupäeva ette nulli ei märgita (5. mai 2018).

Sõna aasta lisatakse juhul, kui kuupäev on lauses täiendiks (13. jaanuari 1993. aasta konventsioon).

Lühendit a ei kasutata.

Ainsuse ja mitmuse kasutus

Eesti keeles on abstraktse tähendusega sõnad ainsuslikud, nt areng, poliitika.

Võõrapärased tarindid

Eelkõige tuleb vältida liialdamist poolt-tarindiga. Kui lauses on tegija olemas, tuleb kasutada isikulist tegumoodi:

asjaomane osaleja või üksus on täidesaatva komitee poolt ühehäälselt heaks kiidetud →

täidesaatev komitee on asjaomase osaleja või üksuse ühehäälselt heaks kiitnud

Liigsõnalisus

Vältida tuleb sõnasõnalist tõlget.

this

tõlgitakse ainult juhul, kui see on mõtte edastamiseks oluline

any, all, each

jäetakse üldjuhul tõlkimata

Each Party

lepinguosaline (mitte: iga lepinguosaline)

provision

sageli jääb tõlkimata (artikli 1 kohaselt, mitte: artikli 1 sätete kohaselt)

including, but not limited to

sealhulgas (mitte: sealhulgas, aga mitte ainult)

such as, but not limited to

näiteks (mitte: näiteks, aga mitte ainult)

Ees- ja tagasõnad

Mitte liialdada tagasõnaga osas ega kasutada seda teiste tavapäraste tagasõnade kohta, suhtes, abil jne asemel.

Välislepingu tõlkes ei kasutata vastavalt artiklile, lõikele jne, vaid artikli kohaselt, järgi, alusel, põhjal või kooskõlas artikliga.

12. Tehnilised küsimused

Sõltumata originaali vormingust, palume teksti vormistada Times New Roman kirjastiilis, 12punktilises kirjas (pealkiri 16 punkti) ja ühekordse reasammuga.

Automaatset numeratsiooni palume mitte kasutada.

Palume jälgida, et sõnade vahel ei oleks üleliigseid tühikuid.

13. Tööjaotus vandetõlgi, tellija ja Välisministeeriumi vahel

Tööjaotus tuleneb justiitsministri 13. novembri 2013. aasta määrusest nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“.

Tõlketöö tellib ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub välislepingu sisu, ja võtab ka töö vastu.

Välisministeerium hindab tõlget hiljemalt siis, kui lepingu sõlmimist käsitleva õigusakti (Vabariigi Valitsuse korralduse või seaduse) eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks.

Välisministeerium või juhtida välislepingu riigisiseses menetluses tellija tähelepanu tõlke puudustele ja tellija on kohustatud koostöös vandetõlgiga korraldama tõlke parandamise. Pärast tõlketöö vastuvõtmist ilmnenud puuduste puhul võib tõlketöö tellija nõuda tõlketöö teinud vandetõlgilt nende kõrvaldamist ja määrata selleks tähtaja.

14. Vana tõlke toimetamine

Vahel selgub, et Riigi Teatajas avaldatud välislepingu tõlge on vale või raskesti arusaadav. Vana tõlke toimetamiseks ja Riigi Teatajas uue teksti avaldamiseks on kaks varianti.

1. Vigade parandus. Riigi Teataja seaduse § 10 lõikes 3 on ette nähtud, et kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, võib ilmse ebatäpsuse parandada akti andja taotlusel ning tingimusel, et vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi. Sel juhul esitab akti andja parandatud akti uuesti. Akti andja ja Riigi Teatajasse avaldamiseks saatja on seaduste korral Riigikogu ehk ka parandustaotluse peaks esitama Riigikogu. Vabariigi Valitsuse sõlmitud välislepingute korral on avaldamiseks saatja ja parandustaotluse esitaja Välisministeerium. Kui vea avastab ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub välislepingu sisu, esitab ta selle parandamise ettepaneku kas Riigikogule või Välisministeeriumile.

2. Uue terviktõlke või toimetatud vana tõlke avaldamine. Sellisel juhul saadab ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub välislepingu sisu, vana tõlke vandetõlgile ja pärast töö valmimist selle Välisministeeriumile, kes omakorda korraldab avaldamise Riigi Teatajas. Näide: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta

NB! Kui vandetõlgilt tellitakse vana tõlke toimetamine, siis ei tähenda see ainult keelelist toimetamist, vaid ka võrdlemist originaaliga. Ettevõtmise käigus on kõige olulisem parandada sisulised vead.

Viimati uuendatud: 9. Jaanuar 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.