VÄLISLEPINGU TÕLKIMISE JUHEND
Vaata välislepingute korduvväljendeid: õiguskeel, tõlkenõuanded, välislepingute kordusväljendid.
1. Välislepingu tõlkimise üldpõhimõtted
Välislepingu tõlkimisel tuleb arvestada justiitsministri 13. novembri 2013. aasta määruses nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ kehtestatud nõudeid, eelkõige järgmisi üldpõhimõtteid:
1) tõlgitakse mõtet, mitte sõnu;
2) sõnastus on selge, täpne, neutraalne ja trafaretne, välditakse liigsõnalisust ja võõrmõjulisi tarindeid;
3) termineid kasutatakse läbivalt ühtmoodi ning need on kooskõlas Eesti õigusaktide ja muude välislepingute tõlgetes kasutatud terminitega;
4) tõlge vastab eesti kirjakeele normile.
2. Välislepingu pealkiri
Välislepingu pealkiri sõnastatakse nii, et dokumendi liiginimetus on pealkirjas viimasel kohal (nt naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon). Vajaduse korral tõlgitakse sõna käsitlema abil (nt Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline Eesti Vabariigi suursaatkonna Venemaa Föderatsioonis paiknemise tingimusi ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitlev kokkulepe). NB! Pealkirjas ei kasutata kohta-tarindit, sest sellist pealkirja on raske lausesse sobitada (nt Kiita heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta eelnõu).
Liiginimetus tõlgitakse järgmiselt:
Treaty, traité, договор |
leping |
Agreement, accord, соглашение |
kokkulepe |
Convention |
konventsioon (NB! kahepoolne convention = leping) |
Covenant |
pakt |
Protocol |
protokoll |
Additional/Supplementary Protocol |
lisaprotokoll (mitte: täiendav protokoll) |
Optional Protocol |
fakultatiivprotokoll |
Implementing Protocol |
rakendusprotokoll |
Articles of Agreement |
põhikiri |
Agreement establishing the X |
asutamiskokkulepe |
Constitution/statute [of an organisation] |
[organisatsiooni] põhikiri |
Memorandum of Understanding |
vastastikuse mõistmise memorandum |
Kahepoolse lepingu pealkirjas, preambulis ja allkirjade kohal on esimesena nimetatud Eesti. Samuti nimetatakse eesti keelt esimesena lepingu sõlmimise keelte loetelus (nt kokkulepe on sõlmitud eesti, kreeka ja inglise keeles).
Kui välislepingul on kolm või enamgi poolt, siis reastatakse riigid ja keeled eesti tähestiku alusel.
Üldjuhul välditakse pealkirjas sõna vaheline, v.a juhul kui selle ärajätmine võib põhjustada mitmeti mõistetavust või see on vajalik selguse huvides.
Valitsus kirjutatakse väikese tähega (st Eesti Vabariigi valitsus, mitte: Eesti Vabariigi Valitsus).
Välislepingu muutmise korral ei saa ümber sõnastada selle algset pealkirja, vaid sellele viidatakse Riigi Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul (nt Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise lepingu vastastikuse haldusabi osutamise kohta tolliseaduse nõuetekohasel rakendamisel ning tolliseaduse rikkumiste ennetamisel, uurimisel ja nende vastu võitlemisel muutmiskokkulepe).
3. Lepinguosalised
Lepinguosalised tõlgitakse järgmiselt:
Parties |
pooled |
Contracting Parties |
lepingupooled |
Contracting States |
lepinguosalised riigid |
States Parties |
osalisriigid |
Parties to this Convention |
konventsiooniosalised |
Parties to this Protocol |
protokolliosalised |
Parties to this Agreement |
kokkuleppeosalised (mitmepoolsete lepingute puhul) |
High Contracting Parties |
lepinguosalised (mitte: kõrged lepinguosalised) |
Oluline on jälgida, et lepinguosalised oleksid kogu tekstis tõlgitud ühtmoodi.
NB! Ühelgi juhul ei kasutata sõna osapool (mis on põhjendamatu laen soome keelest – osapuoli).
4. Preambul
Välislepingu preambul on üldjuhul üles ehitatud ühe lausena ja lõpeb eesti keeles punktiga:
have agreed as follows: |
on kokku leppinud järgmises. |
Preambul koosneb lõikudest, mis algavad väiketähega ja lõpevad semikooloniga, välja arvatud esimene ja viimane lõik, mis lõpevad komaga.
Näide:
The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Denmark (hereinafter referred to as “the Parties”); Aiming to tighten their military co-operation; Realizing that good co-operation may require exchange or generation of classified information; and Desiring to establish a set of rules regulating the mutual protection of classified information exchanged or generated in the course of military co-operation; Have agreed as follows: |
Eesti Vabariigi valitsus ja Taani Kuningriigi valitsus (edaspidi pooled), soovides tugevdada sõjalist koostööd; pidades silmas, et hea koostöö võib nõuda salastatud teabe vahetamist või loomist; soovides kehtestada sõjalise koostöö käigus vahetatava või loodava salastatud teabe vastastikuse kaitse eeskirja, on kokku leppinud järgmises.
|
Lõigud algavad kindlate verbidega:
acknowledging |
tunnistades |
affirming |
kinnitades |
aware of |
olles teadlikud |
bearing in mind (mindful) |
pidades meeles |
being desirous (desiring) |
soovides |
believing |
uskudes |
concerned |
tundes muret |
conscious of |
olles teadlik(ud) |
considering |
arvestades |
convinced that |
[olles] veendunud selles, et |
[having] decided |
[olles] otsustanud |
[having] determined |
[olles] otsustanud |
emphasizing |
rõhutades |
having in mind |
pidades silmas |
having regard |
võttes arvesse |
noting |
nentides (arvestades) |
reaffirming |
[veel kord] kinnitades |
recalling |
meenutades |
recognizing |
tunnistades (harva tunnustades), tõdedes |
taking full account |
võttes täielikult arvesse |
taking into account |
arvestades |
underlining |
rõhutades |
understanding (realizing) |
mõistes |
5. Lühiväljendid ja lühendid
Lühiväljend märgitakse nagu seadusteski sulgudes ja kaldkirjas (mitte jutumärkides):
Le Gouvernement de la République d’Estonie et le Gouvernement de la République française, ci-après dénommés les « Parties » |
Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus (edaspidi pooled) |
The Government of the Republic of the Estonia, the Government of the Republic of Latvia and the Government of the Republic of Lithuania, hereinafter referred to as “the Parties”, |
Eesti Vabariigi valitsus, Leedu Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus (edaspidi pooled) |
Lühendeid üldjuhul ei kasutata. Samuti ei lühendata sõnu sealhulgas, muu hulgas, välja arvatud, aasta jms.
United Nations |
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (mitte: ÜRO) |
6. Jaotuselemendid
Välislepingu regulatiivosa jaguneb tavaliselt artikliteks, artiklid lõigeteks, lõiked punktideks ja punktid alapunktideks. NB! Sõna artikkel kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega, kuigi inglise keeles on see sageli suure algustähega.
Article |
artikkel |
paragraph |
lõige (nummerdatud), lõik (nummerdamata) NB! Kui puuduvad artiklid (näiteks lepingu lisas), on see punkt. |
subparagraph |
punkt |
Välislepingu struktuuriosad võivad olla ka:
Part |
osa |
Chapter |
peatükk |
Section |
jagu |
Title |
jaotis |
Subtitle |
alljaotis |
Annex, Appendix |
lisa (kui lisal on omakorda aladokument, nimetatakse seda liiteks) |
Punkti ja alapunkti järjenumbri märkimisel kasutatakse ühepoolset sulgu:
|
1. Kui konventsioonis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse konventsiooni: a) konventsiooniosalise lipu all sõitvate laevade suhtes ja b) nende laevade suhtes, mis ei sõida konventsiooniosalise lipu all, kuid mis tegutsevad konventsiooniosalise volituste alusel. |
Rooma number kirjutatakse eesti keeles jaotuselemendi ette:
Article I |
I artikkel |
Part I |
I osa |
Chapter I |
I peatükk |
Annex I |
I lisa |
Kui välislepingut on muudetud ning uuele artiklile lisatud ladinakeelne tähis, jäetakse tähis tõlkes ladina keelde ja kasutatakse kaldkirja:
Article 1 bis |
artikkel 1bis |
Article 1 ter |
artikkel 1ter |
Article 1 quater
|
artikkel 1quater jne |
Viitamine
Tekstis viitamisel kirjutatakse jaotuselemendid välja:
according to Article 1 (1) (a) (ii) |
artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt |
NB! Käänatakse sõnu, mitte numbreid – artikli 5 (artikli viis) kohaselt, mitte: artikkel 5 (artikkel viie) kohaselt.
Sidesõna ja korral on sõna lõige mitmuses, või korral ainsuses:
in Articles 1.1 and 1.2 |
artikli 1 lõigetes 1 ja 2 |
in Article 1.1 or 1.2 |
artikli 1 lõikes 1 või 2 |
Sõna to asendatakse mõttekriipsuga:
in Articles 1 to 10 |
artiklites 1–10 |
Välislepingud kirjutatakse tekstis viitamisel väikese tähega ja jutumärkideta Riigi Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud sõnastuses.
3. Nothing in this Convention shall affect the rights, obligations and responsibilities under the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons, done at Washington, London and Moscow on 1 July 1968, the Convention on the Prohibition of the Development, Production and Stockpiling of Bacteriological (Biological) and Toxin Weapons and on their Destruction, done at Washington, London and Moscow on 10 April 1972, or the Convention on the Prohibition of the Development, Production, Stockpiling and Use of Chemical Weapons and on their Destruction, done at Paris on 13 January 1993, of States Parties to such treaties. |
3. Konventsioon ei mõjuta õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad 1. juulil 1968 Washingtonis, Londonis ja Moskvas koostatud tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, 10. aprillil 1972 Washingtonis, Londonis ja Moskvas koostatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustavast ning nende hävitamist nõudvast konventsioonist või 13. jaanuaril 1993 Pariisis koostatud keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioonist nende lepingute osalisriikidele. |
Äärmise vajaduse korral võib selguse huvides kasutada jutumärke („Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta“ muutmise ja lõpetamise kokkulepe).
7. Loetelud
Kui loetelu sissejuhatav lause lõpeb kooloniga, algavad loetelupunktid eesti keeles väikese tähega ja lõpevad semikooloni või komaga, viimase lõpus on punkt.
Kui loetelupunkti lõpus on sõna ja, ning või või, siis selle ees semikoolonit ei ole (võib olla koma juhul, kui seda eeldab lauseehitus).
Näide:
Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui:
a) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja
b) tasu ei maksta tööandja teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või selle püsiva tegevuskoha arvel.
Mõistete artikkel
Mõisted on sageli esitatud loeteluna. Eestikeelses tekstis vormistatakse see nii, et termin esitatakse kaldkirjas, sellele järgneb mõttekriips ning seejärel selgitus.
definitions |
mõisted |
for the purposes of this Agreement (Convention) |
kokkuleppes (konventsioonis) kasutatakse järgmisi mõisteid |
1. For the purposes of the present Convention: (a) “treaty” means an international agreement concluded between States in written form and governed by international law, whether embodied in a single instrument or in two or more related instruments and whatever its particular designation; |
1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: |
8. Lõppsätted
Lõppsätete tõlkimisel on kõige olulisem kasutada õigeid termineid.
application |
kohaldamine, st õigusaktist juhindumine kogu selle kehtivusaja vältel |
implementation |
rakendamine, st meetmete võtmine õigusakti kohaldatavuse tagamiseks |
provisional application |
ajutine kohaldamine (mitte: esialgne rakendamine) |
law |
õigus |
laws |
seadused |
laws and regulations |
õigusaktid (mitte: seadused ja määrused) |
national law |
riigisisene õigus (mitte: siseriiklik õigus) |
internal law |
riigisisene õigus |
внутригосударственное право |
riigisisene õigus |
national laws and regulations |
riigi õigusaktid |
privileges |
eesõigused (mitte: privileegid) |
immunity/immunities |
puutumatus (NB! eesti keeles alati ainsuses) |
inviolability |
puutumatus |
immune |
puutumatu |
inviolable |
puutumatu |
national /internal (legal) procedures |
riigisisene menetlus (mitte: siseriiklikud protseduurid) |
внутригосударственные процедуры |
riigisisene menetlus |
proposed amendment |
muudatusettepanek (mitte: parandusettepanek) |
amendment |
muutmine |
внесение изменений и дополнений |
muutmine |
correction of errors |
vigade parandamine |
termination |
lõpetamine või lõppemine (olenevalt kontekstist) |
denunciation |
denonsseerimine |
withdrawal |
taganemine (mitte: väljumine) |
adoption |
vastuvõtmine |
signature |
allakirjutamine (mitte: allkirjastamine) |
signature subject to ratification |
allakirjutamine ratifitseerimistingimusega |
ratification, acceptance or approval |
ratifitseerimine või heakskiitmine (NB! acceptance ja approval tõlgitakse kokku heakskiitmiseks) |
accession |
ühinemine (mitte: liitumine) |
instrument of ratification or accession |
ratifitseerimis- või ühinemiskiri (mitte: ratifitseerimis- või liitumisdokument) |
deposit |
hoiule andma (mitte: deponeerima) |
depositary |
hoiulevõtja (mitte: depositaar) |
9. Allkirjakoht
Keelte järjestamine
Kahepoolsetes välislepingutes nimetatakse kõigepealt eesti keel, seejärel teise lepingupoole keel ning viimasena lepingu autentne keel (nt inglise keel), kui see erineb lepingupoolte keeltest.
Konventsiooni tõlkes järjestatakse keeled eesti keele tähestiku alusel:
the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts of this Convention are equally authentic |
konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed |
NB! Õige on ingliskeelne ja prantsuskeelne (mitte: inglisekeelne ja prantsusekeelne).
Aja- ja kohamäärus
Enne märgitakse ajamäärus (millal välislepingule alla kirjutatakse) ja seejärel kohamäärus (kus sellele alla kirjutatakse). Inglise keeles on vastupidi.
Done in Paris this 17th day of February 2010, in the English, Estonian and French languages, each text being authentic. |
Koostatud 17. veebruaril 2010. aastal Pariisis eesti, inglise ja prantsuse keeles; kõik tekstid on autentsed. |
10. Eesti ortograafia
Mõttekriips
Aastaarvude vahel on mõttekriips (mitte sidekriips).
Mõttekriipsu kasutatakse ka artiklite ja muude jaotuselementide vahel tähenduses kuni (inglise keeles to):
in Articles 1 to 10 |
artiklites 1–10 |
Semikoolon
Semikoolonit kasutatakse preambuli osalausete ning pikemate loetelupunktide eraldamiseks.
Suur ja väike algustäht
Lause keskel ei kirjutata eesti keeles sõnu suure algustähega, v.a nimed ja osa nimetusi. Seega kirjutatakse väikese algustähega ka sellised sõnad nagu leping, pooled ja artikkel.
Silmas tuleb pidada, et läbiva suurtähega kirjutatakse asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste täisnimetused. Tekstis täisnimetuse asemel kasutatav tüübinimetus kirjutatakse väiketähega. Samuti algavad väiketähega allüksuste, mitmesuguste komisjonide ja komiteede ning ametikohtade nimetused.
The Foreign Assistance Department |
välisvahendite osakond (mitte: Välisvahendite osakond) |
Üldnimelised üritused kirjutatakse väikese algustähega:
World Summit on Sustainable Development |
maailma säästva arengu tippkohtumine (mitte: Maailma Säästva Arengu Tippkohtumine) |
11. Lausestamine ja sõnastus
Kuupäeva märkimine
Tekstis kirjutatakse kuu sõnaga.
1.–9. kuupäeva ette nulli ei märgita (5. mai 2018).
Sõna aasta lisatakse juhul, kui kuupäev on lauses täiendiks (13. jaanuari 1993. aasta konventsioon).
Lühendit a ei kasutata.
Ainsuse ja mitmuse kasutus
Eesti keeles on abstraktse tähendusega sõnad ainsuslikud, nt areng, poliitika.
Võõrapärased tarindid
Eelkõige tuleb vältida liialdamist poolt-tarindiga. Kui lauses on tegija olemas, tuleb kasutada isikulist tegumoodi:
asjaomane osaleja või üksus on täidesaatva komitee poolt ühehäälselt heaks kiidetud → täidesaatev komitee on asjaomase osaleja või üksuse ühehäälselt heaks kiitnud |
Liigsõnalisus
Vältida tuleb sõnasõnalist tõlget.
this |
tõlgitakse ainult juhul, kui see on mõtte edastamiseks oluline |
any, all, each |
jäetakse üldjuhul tõlkimata |
Each Party |
lepinguosaline (mitte: iga lepinguosaline) |
provision |
sageli jääb tõlkimata (artikli 1 kohaselt, mitte: artikli 1 sätete kohaselt) |
including, but not limited to |
sealhulgas (mitte: sealhulgas, aga mitte ainult) |
such as, but not limited to |
näiteks (mitte: näiteks, aga mitte ainult) |
Ees- ja tagasõnad
Mitte liialdada tagasõnaga osas ega kasutada seda teiste tavapäraste tagasõnade kohta, suhtes, abil jne asemel.
Välislepingu tõlkes ei kasutata vastavalt artiklile, lõikele jne, vaid artikli kohaselt, järgi, alusel, põhjal või kooskõlas artikliga.
12. Tehnilised küsimused
Sõltumata originaali vormingust, palume teksti vormistada Times New Roman kirjastiilis, 12punktilises kirjas (pealkiri 16 punkti) ja ühekordse reasammuga.
Automaatset numeratsiooni palume mitte kasutada.
Palume jälgida, et sõnade vahel ei oleks üleliigseid tühikuid.
13. Tööjaotus vandetõlgi, tellija ja Välisministeeriumi vahel
Tööjaotus tuleneb justiitsministri 13. novembri 2013. aasta määrusest nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“.
Tõlketöö tellib ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub välislepingu sisu, ja võtab ka töö vastu.
Välisministeerium hindab tõlget hiljemalt siis, kui lepingu sõlmimist käsitleva õigusakti (Vabariigi Valitsuse korralduse või seaduse) eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks.
Välisministeerium või juhtida välislepingu riigisiseses menetluses tellija tähelepanu tõlke puudustele ja tellija on kohustatud koostöös vandetõlgiga korraldama tõlke parandamise. Pärast tõlketöö vastuvõtmist ilmnenud puuduste puhul võib tõlketöö tellija nõuda tõlketöö teinud vandetõlgilt nende kõrvaldamist ja määrata selleks tähtaja.
14. Vana tõlke toimetamine
Vahel selgub, et Riigi Teatajas avaldatud välislepingu tõlge on vale või raskesti arusaadav. Vana tõlke toimetamiseks ja Riigi Teatajas uue teksti avaldamiseks on kaks varianti.
1. Vigade parandus. Riigi Teataja seaduse § 10 lõikes 3 on ette nähtud, et kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, võib ilmse ebatäpsuse parandada akti andja taotlusel ning tingimusel, et vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi. Sel juhul esitab akti andja parandatud akti uuesti. Akti andja ja Riigi Teatajasse avaldamiseks saatja on seaduste korral Riigikogu ehk ka parandustaotluse peaks esitama Riigikogu. Vabariigi Valitsuse sõlmitud välislepingute korral on avaldamiseks saatja ja parandustaotluse esitaja Välisministeerium. Kui vea avastab ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub välislepingu sisu, esitab ta selle parandamise ettepaneku kas Riigikogule või Välisministeeriumile.
2. Uue terviktõlke või toimetatud vana tõlke avaldamine. Sellisel juhul saadab ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub välislepingu sisu, vana tõlke vandetõlgile ja pärast töö valmimist selle Välisministeeriumile, kes omakorda korraldab avaldamise Riigi Teatajas. Näide: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
NB! Kui vandetõlgilt tellitakse vana tõlke toimetamine, siis ei tähenda see ainult keelelist toimetamist, vaid ka võrdlemist originaaliga. Ettevõtmise käigus on kõige olulisem parandada sisulised vead.