Sa oled siin

Vabatahtlikud lubadused ja kohustused ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 60/251 alusel

  1. Inimõiguste edendamine ja kaitsmine on Eesti riiklik prioriteet ja välispoliitika oluline osa. Eesti rahvusvahelised jõupingutused on suunatud turvalisuse, arengu ja inimõiguste tugevdamisele maailmas. Nende püüdluste ühe osana esitab Eesti oma kandidatuuri Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste nõukogusse ajavahemikuks 2013–2015, et osaleda aktiivsemalt nõukogu töös inimõiguste edendamisel.
     
  2. Eesti toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustega tegelevaid asutusi ning inimõiguste silmas pidamist kõikide ÜRO tegevuste puhul. Eesti usub, et ÜRO inimõiguste nõukogu esindab ÜRO liikmesriikide eesmärki edendada inimõiguste kaitset ning on täielikult pühendunud inimõiguste nõukogu töö tõhususe tagamisele, mis tooks kaasa inimõiguste olukorra märgatava parenemise kõikjal maailmas. Selle eesmärgi saavutamiseks lubab Eesti teha kõikide nõukogu liikmetega avatud, konstruktiivset ja regiooniülest koostööd. Eesti usub, et inimõiguste nõukogu peaks suutma õigel ajal ja vastutustundlikult reageerida kõikidele pakilistele inimõigusprobleemidele, kuid samas ka edendada ja arendada üldiseid inimõigusi puudutavaid teemasid.
     
  3. Eesti teeb inimõiguste nõukogu organite ja üksustega koostööd ning toetab neid. Riik toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo tegevust ning on esitanud alalise kutse kõikide ÜRO erimenetluste suhtes. Eesti kohustub tõhustama dialoogi erimenetluste esindajatega, et nende tegevust arutada ja laiemalt tutvustada. Eesti toetab kodanikuühiskonnaga avatud dialoogi edendamist ning väärtustab avatud valitsemise põhimõttena kõigi inimeste võrdset osalemist poliitikate sõnastamisel ja rakendamisel, mis omakorda annab oma osa inimõiguste olukorra parendamisele.
     
  4. Eesti väärtustab kõrgelt ÜRO rolli mitmepoolse foorumina rahu, turvalisuse, arengu ja inimõiguste edendamisel. See on aidanud kaasa kõikide ÜRO organite tööle, sealhulgas liikmesuse kaudu ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (2009–2011), naiste staatuse komisjonis (2011–2014), ÜRO arenguprogrammi täitevnõukogus (2010–2012), UNIFECi täitevnõukogus ning ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise üksuse ("UN Women") täitevnõukogus (2011–2012). Eestil on olnud aktiivne roll ka koostöö tugevdamisel humanitaarasjades majandus- ja sotsiaalnõukogu asepresidendiks olemise ajal 2009. aastal ning valitsustevaheliste läbirääkimiste kaasvahendajana 2010. aastal, mille tulemusena loodi ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise üksus.

I. Rahvusvaheline panus

1. Inimõiguslepingute täitmine

  1. Eesti ühines 11 ÜRO inimõigusalase lepinguga juba enne oma põhiseaduse jõustumist 1992. aastal. Praeguseks on Eesti liitunud enamiku rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõiguslepingutega, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga; rahvusvahelise konventsiooniga rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; pagulasseisundi konventsiooniga; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise paktiga; konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta; lapse õiguste konventsiooniga; piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
     
  2. Eesti esitab regulaarselt nende konventsioonide rakendamise aruandeid. 2010. aastal esitas Eesti aruanded lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lapsprostitutsiooni ja lapspornograafiat käsitleva lisaprotokolli ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist puudutava rahvusvahelise konventsiooni täitmise kohta. 2011. aastal esitas Eesti aruanded majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ja piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni täitmise kohta.

2. Erimenetluste alane koostöö

  1. Eesti on esitanud alalise kutse seoses kõikide ÜRO inimõigusi puudutavate erimenetlustega, riiki on külastanud rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse eriraportöör (2007) ning lastega kaubitsemise, lapsprostitutsiooni ja lapspornograafia eriraportöör (2008). Samuti on Eesti tunnistanud inimõiguste komitee ning hiljuti rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee pädevust üksikisikute kaebuste vastuvõtmisel ja ärakuulamisel. Eesti kavatseb naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni alusel tunnustada ka naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee pädevust.
     
  2. Eesti lubab jätkata regulaarsete aruannete esitamist inimõigusalaste lepingute kohaldamise kohta ning säilitada ja edendada süsteemi, millega edastada lepinguasutuste ning erimenetluste esindajate järeldusi ja soovitusi asjakohastele asutustele, vabaühendustele ja Eesti avalikkusele.

3. Üldine korraline ülevaatus

  1. Eestit kontrolliti üldise korralise ülevaatuse käigus 2011. aastal ning riik teeb koordineeritud jõupingutusi, et täita soovitusi ja vabatahtlikke kohustusi, mis ülevaatuse raames endale võeti. Eesti peab üldist korralist ülevaatust ainulaadseks protsessiks, pidades silmas selle tingimusi ja eesmärki parandada inimõiguste olukorda kõikjal maailmas, ning jätkab tegusat osalemist üldise korralise ülevaatuse aruteludes.

4. Panus rahvusvahelistesse inimõiguste edendamise ja kaitse algatustesse

  1. Eesti on mitmepoolse arengukoostöö raames toetanud alates 1998. aastast korrapäraste vabatahtlike annetustega üha rohkemaid ÜRO programme ja fonde, mille eesmärk on inimõiguste kaitse, sealhulgas naiste ja tüdrukute olukorra ja õiguste edendamine: ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO arenguprogramm (UNDP), ÜRO Rahvastiku Fond (UNFPA), ÜRO Naiste Arengufond (UNIFEM), ÜRO tütarlaste hariduse algatus (UNGEI). Eesti alustas seda tegevust kohe, kui taasiseseisvumisjärgsed majanduslikud olud selle võimalikuks muutsid, ning annetustega on jätkatud ka kogu hiljutise majanduskriisi jooksul.
     
  2. Lisaks sellele on Eesti pidevalt toetanud humanitaarabi valdkonda ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA), ÜRO rahvusvaheliste kriiside hindamise ja koordineerimise üksuse (UNDAC), Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu. Peale regulaarsete annetuste on Eesti andnud suunatud panuse konkreetsete humanitaarkriiside ohvrite toetuseks, keskendudes kõige kaitsetumatele inimrühmadele, muu hulgas naistele ja lastele.
     
  3. Vastavalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale aastateks 2011–2015 on üks Eesti arengukoostöö eesmärke toetada inimarengut ning suurendada hariduse ja arstiabi kättesaadavust arengumaades, keskendudes naistele ja lastele. Dokumendi kohaselt on Eesti eesmärk parandada arengumaades elavate naiste ja laste olukorda kahepoolse arengutegevuse kaudu, seda peamiselt esmatähtsates partnerriikides Afganistanis, Armeenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas.

     
  4. Eesti jätkab panustamist tegevustesse, mille eesmärk on inimõiguste edendamine ja kaitse, sealhulgas annetamist ÜRO fondidesse, mis toetavad põlisrahvaste arengut, nende olukorra parendamist ja nende esindajate osalemist ÜRO aruteludes (ÜRO põlisrahvaste usaldusfond ja põlisrahvaste fond).

5. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti (OHCHR) ja teiste inimõiguste agentuuridega ning asjakohaste programmide ja algatuste raames tehtav koostöö

  1. Eesti jätkab iga-aastast toetust OHCHRi tegevusele ning koostööd inimõiguste ülemvoliniku ametiga.

6. Naiste õigused

  1. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO valitsustevahelistes aruteludes Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise kohta Peaassambleel, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) ja ÜRO naiste staatuse komisjonis; viimase täisliige on Eesti ajavahemikul 2011–2014. Aastatel 2007-2009 oli Eesti ÜRO naiste arengu fondi (UNIFEM) eesistuja ning aastatel 2009-2010 juhatas ühe kaasvahendajana ÜRO arengusüsteemi sidususe reformi läbirääkimisi, mille tulemusel lepiti kokku ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise üksuse loomises.
     
  2. Eesti toetab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) põhimõtteid ja nende rakendamist ning järgnenud resolutsioone naiste, rahu ja julgeoleku kohta. Eesti võttis resolutsiooni 1325 rakendamiseks vastu riikliku tegevuskava (2010), et järjekindlalt edendada naiste staatust ja suurendada nende osalemist konfliktide ohjamisel ja rahu kindlustamisel.

7. Kohustused piirkondlikes organisatsioonides

  1. Eesti kuulub ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni, Euroopa Nõukogusse ja Euroopa Liitu ning osaleb aktiivselt nende organisatsioonide inimõigustega seotud tegevustes, pöörates eritähelepanu naiste õigustele.

II. Riiklik panus, lubadused ja kohustused

  1. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid, kaasa arvatud need, mis puudutavad inimõigusi, on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Rahvusvahelised lepingud võetakse ratifitseerimise teel otse üle riigi õigusesse; põhiõiguste järgimist kontrollitakse kogu õigusloomeprotsessi kestel ning õigusakti, mis ei ole vastavuses ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust tulenevate kohustustega, ei ole võimalik rakendada ja Riigikohtul on õigus see kehtetuks tunnistada.
     
  2. Põhiseaduse alusel tegutsev õiguskantsler on sõltumatu ametnik, kes kontrollib seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastavust põhiseadusele ja teistele seadustele. Õiguskantsleri oluline roll on olla ombudsman. Õiguskantsleri ülesanne on jälgida, kas riigiasutused järgivad põhiõiguste ja -vabaduste ning hea juhtimistava põhimõtteid. Alates 2007. aastast täidab õiguskantsler riikliku ennetusasutuse ülesandeid ÜRO piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni fakultatiivprotokolli alusel ning on alates 2011. aasta veebruarist lapse õiguste konventsiooni kohaselt ka laste ombudsman. Eesti valitsus jätkab Õiguskantsleri Kantselei toetamist ja omavahelist koostööd, et tagada täielik vastavus "Pariisi põhimõtetele".
     
  3. Võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt võtab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik isikutelt vastu taotlusi, väljendab oma arvamust võimalike diskrimineerimisjuhtumite kohta ning nõustab isikuid diskrimineerimisalaste kaebuste esitamisel. Voliniku ülesanne on ka võrdse kohtlemise põhimõtet üldsusele tutvustada ja seda edendada. Selle jaoks vajalike täiendavate rahaliste vahendite leidmine on üks Eesti riigi peamisi ülesandeid voliniku institutsiooni edasiarendamisel.
     
  4. Eesti suurendab püüdlusi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse, eriti naiste õiguste, tagamiseks, ning õigusemõistmise garantiide tõhustamiseks, vähendades ennekõike kohtumenetluste pikkust ja parandades õigusemõistmisel tehtud vigade hüvitamise korda.
     
  5. Aastate jooksul on Eesti kehtestanud ligi 70 riiklikku strateegiat ja arengukava, millest enamik käsitleb ka inimõiguste tagamist. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014, mis sisaldab meetmeid inimkaubanduse vastu võitlemiseks; Eesti lõimumiskava 2008– 2013, mis toetab võrdset kohtlemist; riiklik kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2010–2014 ning laste ja perede arengukava aastateks 2012-2020 on vaid mõned nendest. Eesti jätkab riiklike strateegiate rakendamist ja edasiarendamist, pöörates eritähelepanu inimõiguste kaitsele ja edendamisele.
     
  6. Arengukavade ja strateegiate väljatöötamisel konsulteeritakse eri huvirühmadega. 2005. aastal koostas valitsus koostöös vabaühendustega dokumendi "Kaasamise hea tava“. Kaasamise eesmärk on parandada otsuste kvaliteeti ja nende sotsiaalset legitiimsust, võimaldades otsustamisprotsessis osaleda vabaühendustel ning era- ja avalikul sektoril. Selleks peaks dokumenti ette valmistav valitsusasutus, vabaühendus või esindusorganisatsioon kaasama otsustusprotsessi kõik huvirühmad, aidates niiviisi tagada avalike huvide tasakaalu ja nendega arvestamist. Valitsus kavandab muuta sellisteks konsultatsioonideks mõeldud internetifoorumi kasutamise valitsuse mis tahes seadusandliku algatuse väljatöötamise kohustuslikuks osaks. Seega lubab Eesti valitsus jätkata dialoogi kodanikuühiskonnaga ning seda veelgi parendada.
     
  7. Eesti alustab ettevalmistusi, et ratifitseerida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, rahvusvaheline kõigi isikute kaitsmist sunniviisilise kadumise eest käsitlev konventsioon ning lapse õiguste kaitse konventsiooni fakultatiivprotokoll laste relvakonfliktis osalemise kohta, ning kaalub naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni fakultatiivprotokolli ning UNESCO hariduses diskrimineerimise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimist.
     
Viimati uuendatud: 28. Oktoober 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.