Sa oled siin

Välisministri Sven Mikseri poliitiline avaldus Eesti välispoliitika järjepidevuse kohta 26.11.2018

26. November 2018 - 19:42

Aitäh, austatud juhataja!

Proovin teha lühemalt kui mulle eraldatud 15 minutit. Tänan kõigepealt rahvaesindajaid võimaluse eest teie ees kõnelda selle olulise päevakorrapunkti arutamise eel ja püüan käsitleda pisut avaramalt Eesti välispoliitika järjepidevuse küsimust kui üksnes seoses teie ees täna otsustamiseks oleva ränderaamistiku küsimusega.
Aga alustan siiski ÜRO globaalse rändraamistiku teemal ja ütlen põgusalt, mis see globaalne ränderaamistik on. See on õiguslikult mittesiduv raamdokument, mis on vajalik, et anda 193-le ÜRO liikmesriigile võimalus rääkida rändest kui globaalsest väljakutsest selliselt, et selles mõttevahetuses oleksid laua taga nii rände lähte-, siht- kui ka transiitriigid. See on üks väga paljudest ÜRO Peaassamblee mittesiduvatest resolutsioonidest, mis visandavad olulistes kogu maailma mõjutavates küsimustes edasisi tegevusi. Ja mitte keegi meist vist ei arva, et ränne ei oleks täna üleilmne väljakutse.


Nüüd, mida ränderaamistik ei ole ja mida ta ei tee? Ränderaamistik ei ole välisleping ei Eesti ega ka rahvusvahelise õiguse mõttes. Ta ei ole Eestile ega ka teistele riikidele õiguslikult siduv. Ta ei võta meilt õigust kujundada ise ja suveräänselt oma rände- ja piiripoliitikat. Ta ei muuda rännet inimõiguseks. Ta ei too ka Eestisse täiendavalt sisse rändajaid võrreldes selle hulga ja arvuga, kes siia muidu võiksid sattuda.


Eestis ei ole ühtegi erakonda, mitte ühtegi erakonda, kelle eesmärk oleks lõdvendada Eesti sisserändepoliitikat või tuua Eestisse massiliselt sisserändajaid. Need, kes nii väidavad, ei kõnele tõtt. Ärge kartke! Ka väljaspool Eestit ei ole mingit salapärast vandenõu, mis sooviks meie rahvale ja kultuurile hukku ja tahaks sundida meid oma seniseid poliitikaid muutma. Ärge kartke! Ränderaamistiku heakskiitmine sõltumata meie osalusest ei too Eestisse massimigratsiooni.


Rahvusvaheline tavaõigus, see sõnapaar, samuti süütu toponüüm Marrakech on saanud just kui mingiteks laste enne und hirmutamise vahenditeks. See ei ole teema ratsionaalne käsitlus. Ärge kartke! Hoopis olulisem ühest mittesiduvast ÜRO deklaratsioonist on Eesti jaoks mõistagi vajadus kaitsta ja tugevdada reeglitepõhist multilateraalset maailmakorda. See kord on meid hästi teeninud alates meie iseseisvuse taastamisest. Ta on aidanud meil hoida ja kindlustada oma iseseisvust. Meie jaoks on tähtis hoida sellist maailmakorda, kus riigid suudavad olulistes asjades omavahel läbi rääkida, kui vaja, siis kokku leppida ja käituda vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja parimatele tavadele.


Põgusalt Riigikogu avaldusest ja sellest, mis tegelikult on kaalul siin Eestis. Ma julgen öelda, et me oleme viimase veerandsajandi jooksul suutnud oma poliitilistes mõttevahetustes üldiselt hoiduda ähvardustest ja hirmutamisest. Me oleme suutnud rääkida asjadest ilma viha ja isikliku vastandumiseta. Me oleme suutnud keskenduda poliitikate sisule ja mõjule. Ja me oleme vähemalt vaikimisi tunnistanud, et erakondlike huvide kohal kõrguvad mingid ühised rahvuslikud huvid, mida ei kista igapäevasesse poliitvaidlusesse ja mille pikaajalisi eesmärke ei ohverdata lühiajalistele reitingupunktidele. On täiesti loomulik, et inimestel on hirmud. Neid hirme tuleb võtta tõsiselt, nendest tuleb rääkida, seda tuleb teha rahulikult ja ausalt.


Umbes tund aega tagasi siin Toompea lossi ees platsil väljendasime me sotsiaaldemokraatidena valmidust rääkida nendega, kes arvavad meist erinevalt. Meile ei antud selleks sõna, aga samas paljud meist said vestelda silmast silma mitmete meeleavaldajatega – inimestega, kes ei ole meiega kõiges nõus. Ma tahan tänada neid, kes olid valmis meid kuulama ja ka meiega vaidlema. Meie ühine inforuum paraku kahaneb. Selline olukord peab muutuma, see ei ole kestlik. Me peame suutma viisakalt ja väärikalt jääda ka eriarvamustele. Kui konservatiivide valijad loevad vaid omadest väljaannetest konservatiivset tõde, liberaalide valijad vaid liberaalset tõde, sotsiaaldemokraatide valijad vaid sotsiaaldemokraatlikku tõde ja kui pildid, mis nende ette maailmast maalitakse, oleks just kui erinevatelt planeetidelt, siis sureb argumenteeritud poliitilise debati kultuur aegamööda välja ja ilma selleta ei ole meil ka demokraatiat.


Kokkuvõtvalt, liberaalne demokraatia ei ela täna läbi oma paremaid päevi, ajakirjandusvabadus, vähemuste õigused, isegi liberaalne demokraatia kui selline ja reeglitepõhine maailmakord on sattunud tugeva surve alla. Seda ka põlistes demokraatia kantsides Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Meie oma iseseisvust taastades 27 aastat tagasi lubasime luua vaba ja demokraatliku riigi ja vaba mitte üksnes võõrast ikkest, vaid vaba ka palju avaramas tähenduses. Me tahtsime luua riiki, kus inimesed saaksid olla vabad ennast teostama, olema sellised nagu nad on, julgema arvata ja kuulata ning aktsepteerida teisi ja teistsuguseid. Kordan veel kord: mitte keegi meist siin ei esinda mingit varjatud agendat eesmärgiga tuua Eestisse massiliselt sisserändajaid. Need hirmud on alusetud. Ja mitte keegi meist ei taha võtta Eesti riigile salaja meile vastumeelseid või vastuvõetamatud kohustusi. Need hirmud on alusetud.


Arutades täna siin Riigikogu avaldust ÜRO globaalsest ränderaamistikust, ma palun teid, head rahvaesindajad, käituda vastavalt oma maailmavaatele ja oma südametunnistuse häälele, mitte langetada otsuseid hirmu, välise surve või loodetava lühiajalise valimiskasu nimel. Kui me hakkame oma riigi kõrgemas valitud kogus langetama otsuseid, mis tuginevad mittekainele arutusele, mitte ka teistsuguste arvamuste kuulamisele, mitte südametunnistuse häälele, vaid hirmudele ja eelarvamustele, siis on selle pikaajalised mõjud meie demokraatiale palju suuremad ja palju sügavamad kui küsimus ühe ÜRO mittesiduva deklaratsiooni toetamisest või mittetoetamisest.

Aitäh!


Kõne esitati Riigikogu istungil - http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201811261100 

Riigikogu võttis vastu ÜRO globaalse ränderaamistiku avalduse - https://www.riigikogu.ee/pressiteated/taiskogu/riigikogu-vottis-vastu-ur...

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.