Sa oled siin

Välisministri esinemine Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise arutelul Riigikogus

26. November 2015 - 10:37

Lugupeetud Riigikogu esimees
Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Vabariigi Valitsus esitas 13. oktoobril 2015 Riigikogule „Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu“ ja „Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu“ ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Tänase arutelu ettevalmistamise käigus osalesin arutelul väliskomisjonis ning kohtusin peaaegu kõigi Riigikogu fraktsioonidega. Kõik arutelud, millel osalesin, olid väga sisukad,  detailsed ja põhimõttelised, rõhutades nii Riigikogu liikmete huvi kui ka vastutustunnet lepingute ratifitseerimise suhtes. Olen kindel, et piirilepingud on Riigikogu liikmete poolt üks põhjalikumalt analüüsitud välislepinguid taasiseseisvunud Eesti ajaloos,  eriti arvestades fakti, et piirilepinguid on arutanud peaaegu kõik Eesti Vabariigi Valitsused ja Riigikogu koosseisud alates 2005. aastast.

Välisministrina tahaksin tänada kõiki vajalike ja konstruktiivsete mõttevahetuste eest.

Tänaseks aruteluks ette valmistudes lugesin uuesti läbi 2005 ja 2014 aastate Riigikogu arutelude stenogrammid ning veendusin, et peamised küsimused, mida siis piirilepingute kontekstis tõstatati ning millest rääkisime viimase kuu jooksul, on samad. Need on väga põhimõttelised küsimused, mis on seotud Eesti õigusjärglusega, Tartu rahulepingu kehtivusega, lepingute kooskõlaga põhiseadusega jne. Eraldi tähelepanu väärivad küsimused, mis puudutavad agressoriga lepingute sõlmimise eetilisust ning ajastust – kas ja miks vajame lepinguid praegu, oleme ju elanud üle 20 aastat ilma piirilepinguteta.    
Need on väga olulised küsimused. Oma sõnavõtus peatun ka nendel, aga alustaksin ajaloost.

Mäletatavasti algas piiriläbirääkimiste protsess 1992. aastal osana Eesti – Vene riiklikest läbirääkimistest. 1996. aastal moodustati valitsuse korraldustega Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning merealade piiritlemise lepingu läbirääkimiste delegatsioonid. Sügisel 1996 olid lepped põhimõttes valmis ning märtsis 1999 need parafeeriti. 18. mail 2005. aastal kirjutasid Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet ja Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov lepingutele alla ning Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. mail 2005. 
Allkirjastatud lepingud ei jõustunud, sest Venemaa teatas, et ei soovi jääda nende lepingute pooleks, tuues ettekäändeks Riigikogu poolt lepingute ratifitseerimise seadusesse lisatud preambuli, mis puudutas Tartu rahulepingu kehtivust.

2012. aastal pöördusid kõik tollase Riigikogu fraktsioonide esimehed valitsuse poole algatusega taaselustada piirilepingute sõlmimise protsess. Järgnesid läbirääkimised ja mais 2013 lepiti kokku varasemate lepingute tekstide täiendamises.  Mõlema lepingu preambulidesse lisati järgnev säte: „arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist“. Lepingute Artiklisse 9 lisati järgnev säte: „Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi“ Sellega korrati lepingutes expressis verbis  üle põhimõtted, mis lisati 2005. aastal ratifitseerimise seaduse preambulisse. Vabariigi Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks 23. mail 2013 ning välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov allkirjastasid lepingud 18. veebruaril 2014.

Järgnes ratifitseerimisprotsess Riigikogus, mille käigus läbisid lepingud 1. lugemise ning jäädi ootama ratifitseerimisprotsessi kulgemist Venemaal. Venemaa omapoolseid samme ei astunud ning lepete menetlemine lõppes seoses Riigikogu eelmise koosseisu töö lõppemisega. Seoses Riigikogu uue koosseisu ametisse astumisega esitas Vabariigi Valitsus lepingud uuesti ratifitseerimiseks.

Lepingute tekstid ei ole muutunud võrreldes 2014. aasta tekstidega. Muutunud on lepingutele lisatud seletuskiri, mida Välisministeerium ajakohastas, lisades praegu ametis oleva õiguskantsleri seisukoha. 

Seega on esimese ratifisteerimise esimesest lugemisest möödunud 3810 päeva ehk teisisõnu 10 aastat, viis kuud ja viis päeva. Võrdleksin siin kõrvalepõikena praegust pikaleveninud protsessi Tartu rahulepingu ratifitseerimisega. Eesti-Vene rahuleping esitati kohe pärast allkirjastamist 2. veebruaril 1920 Asutavale Kogule ratifitseerimiseks. Rahulepingu ratifitseerimisel oli ka siis kolm lugemist. I lugemine toimus Asutavas Kogus juba 10. veebruaril, II lugemine 11 või 12 veebruaril ja III lugemine oli 13. veebruaril 1920. Pärast kolmandat lugemist ratifitseeriti leping ühehäälselt.
Toona oli lepingu tähtsus muidugi eeskätt rahu sõlmimise ja enesemääramise õiguse seisukohast, mitte niivõrd piiride küsimuses. Pärast Tartu rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele oma kuulsad sõnad: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust."

Ka täna, 95 aastat hiljem määrab Eesti riik ise oma saatust ja tulevikku. Olen kindel, et piirilepingud on osa meie kindlamast tulevikust. 
Piirilepingute sõlmimisel Venemaaga on Eesti julgeolekule positiivne mõju, kuna see aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistada võimalikke arusaamatusi ja vääriti mõistmisi nii olulisel teemal nagu seda on riikide territooriumid. Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega julgeolekut täiendavalt kindlustav faktor. Piirilepe võimaldab eemaldada ebaloogilisused piirijoontel ja võimaldab seda efektiivsemalt valvata.
Eesti huvides on üheselt määratletud ja vastastikku kinnitatud riigipiir. Ehkki kahe riigi vaheline kontrolljoon on seni toiminud riigipiirina, lisab piirileping meile täiendavat kindlust, et Venemaal pole meie riigi vastu territoriaalseid pretensioone.

See, et praegune ajutine lahendus on töötanud tavaolukorras, ei pruugi tähendada, et see töötaks ka keerulisemates olukordades.
Juristina ei saa ma nõustuda lepinguliste suhete alahindamisega. Õigus pole kõikvõimas, kuid igal juhul on nii heal kui halval ajal parem omada kokkuleppeid kui neid mitte omada. Piirilepingute olemasolu tähendab selgust ka meie partneritele maailmas sh Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise osas. Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir ja ELi idapiir. Selgelt fikseeritud ja toimiva piiri olemasolu pole võimalik alahinnata ei julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt.
Kuigi töö piirilepingute sõlmimiseks on kestnud juba paar aastakümmet, on just alates 2014. aastast pingestunud julgeolekuolukord Euroopas teinud meile selgeks, et kindlalt paika pandud piir Eesti ja Venemaa vahel lisaks meie turvalisust.

Oleme väga üheselt hukka mõistnud Krimmi ebaseaduslikku annekteerimise ja mujal Ukrainas toime pandavat Venemaa agressiooni. Meie tegevus EL-s ja mujal on suunatud sellele, et Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus saaks taastatud. Koos samameelsete riikidega oleme ühiselt astunud  samme, et vastata nendele jämedatele rahvusvahelise õiguse rikkumistele – nii näiteks kehtivad jätkuvalt Venemaa vastased sanktsioonid.

Piirilepingute sõlmimine ei muuda meie suhtumist Venemaa agressiooni. Lepingute sõlmimisega ei tagane me oma põhimõtetest ja väärtustest. 
Samas ei tohiks Eesti minna kaasa arusaamaga, et rahvusvahelise õiguse rikkumine ühe riigi poolt muudab rahvusvahelise õiguse kehtetuks ning  rahvusvahelised lepingud mõttetuks. Vastupidi, rahvusvaheline õigus kehtib edasi ning meie ülesanne on sundida rikkujat asuma täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Lisaks riikide suveräänsusele ning territoriaalsele terviklikkusele nimetaksin antud kontekstis ka rahvusvaheliste suhete  üldist põhimõtet, et piirid naaberriikidega on lepingutega kinnitatud, seega on piirilepete olemasolu pigem reegel kui erand.

Lugupeetud Riigikogu liikmed.

Järgnevalt peatuksin Tartu rahulepinguga ja põhiseadusega seonduval. Tartu rahuleping on ja jääb meile jätkuvalt oluliseks, nii sümbolina kui juriidilise dokumendina - rahvusvahelise lepinguna.  Esmajoones just Tartu rahulepingu säte, mille järgi  Venemaa tunnistas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguselise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad."

Riigipiiri leping tehnilise lepinguna muudab vaid ühte osa Tartu rahulepingus käsitletud teemadest ning sellega ei teki küsimust Tartu rahulepingu kehtivuse kohta Eesti riikluse olulise alustalana. Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ja Tartu rahuleping kehtivad ka pärast nimetatud lepete ratifitseerimist.  
Esitatud eelnõu on samuti kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse  sätted näevad ette võimaluse, et vastavat piiri on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Põhiseaduse § 122 lõike 1 lause 1 kohaselt on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Ka riigipiiri seaduse § 2 lõike 2 kohaselt on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.

Põhiseaduse § 122 esimese lause ülesandeks on kinnitada põhiseaduse tasemel Eesti Vabariigi poolt varem sõlmitud piirilepingute kehtivust ja sama paragrahvi 2 lause sätestab võimaluse sõlmida lepinguid, mis muudavad seniseid riigipiire. Seda kinnitavad  ka Põhiseaduse Assamblees sätte loomisel  kõlanud seisukohad.  Tartu rahulepingule tehtavat viidet tuleb tõlgendada koostoimes põhiseaduse §-s 122 tehtavate viidetega teistele riikidevahelistele piirilepingutele ning riigipiire muutvate lepingute menetlemise korrale.

Kõik taasiseseisvunud Eesti õiguskantslerid on analüüsinud piirilepingute suhet Tartu rahulepingusse ning piirilepingute vastavust põhiseadusele. Ning kõik õiguskantslerid on jõudnud järeldusele, et piirilepingud on kooskõlas põhiseadusega ning asendavad ainult ühte sätet Tartu rahulepingust – artikli III esimest lõiget, mis sätestab riigipiiri kulgemise.  Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab oma kirjas välisministrile muu hulgas, et Eesti Vabariigi põhiseadus ei keela Riigikogul ratifitseerida piirilepinguid ning et piirileping „muudab senist Tartu rahulepingut riigipiiri määratlevas osas (art III), jätab Tartu rahulepingu muus osas kehtima.“

Eraldi tahaksin peatuda merealade piiritlemise lepingul. Enne II maailmasõda ei olnud  Eestil merepiiri ei Venemaa ega Soomega. Seni on merepiiri määranud 1993. aasta merealapiiride seadus, kus on muu hulgas sätestatud, et  “kuna läbirääkimistel Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel ei ole majandusvööndi ning mandrilava piiri Vaindlo saare lähistel Soome lahes veel fikseeritud, siis Eesti vabariigi majandusvööndi ja mandilava piir punktist 38 punkti 70 võib muutuda nimetatud läbirääkimiste tulemusel.”

Eesti-Vene merealade piiritlemise leping juhindub rahvusvahelisest mereõigusest. Merepiiri määratlemiseks on kasutatud arvestusliku keskjoone meetodit. Lepingu kohaselt hakkab merealade piirijoon Narva ja Soome lahtedes kulgema arvestuslikul keskjoonel, mis on tõmmatud nii, et iga selle punkt on võrdsel kaugusel mõlema riigi ranniku madalveejoone lähimatest punktidest. 

Riigipiiri kirjelduses ja kaartidel esitatud joon erineb vähesel määral praegusest  kontrolljoonest  ning võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub osapoolte vahel teatud maatükkide vahetus. Näiteks Eesti saab maad nn. „Saatse saapa“ piirkonnas ning Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas ja Värska vallas Suursoo piirkonnas. Poolte vahel lepiti kokku, et muudatused maismaal, kaasa arvatud järvedel saavad olema võrdsed, nii et kumbki pool territooriumi ei kaota ega võida.

Riigipiiriga seotud küsimuste lahendamine aitab kaasa piiriäärsete alade arengule ja piiriülesele koostööle. Täpsemad mõjud majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele selguvad pärast riigipiiri lepingute jõustumist.
Sooviksin ka rõhutada, et võrreldes praegusega ei muutu mitte kuidagi ka setode olukord. Setode omavalitsusliidu esindajad on olnud piirilepete menetluse käigus pidevalt kaasatud ja viimati kohtusin setode esindajatega alles mõni nädal tagasi. Mul on hea meel, et välisministeeriumi toega avati selle aasta kevadel Petseris ka setode maja, mille tegevust soovime ka edaspidi toetada.

Riigipiiri lepingu artikkel 8 näeb ette, et mitmed riigipiiri praktilise toimimisega seotud küsimused (näiteks piiriesindajate tegevus, veekasutuseeskirjad, laevandus, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühine kasutamine, kalastustingimused jne) reguleeritakse eraldi kokkulepetega. Osad asjakohased lepped on juba praegu olemas. Puuduolevate või kaasajastamist vajavate kokkulepete sõlmimiseks on kavas Vene partneritega konsultatsioone alustada.
Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiri  demarkeerimisega, mille käigus märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Mul on olnud võimalus osaleda piirilepingute läbirääkimistel alates 1992. aastast. Olen näinud läbirääkimiste protsessi nii kõrvalt kui seest, seda algul läbirääkimiste eksperdina ja seejärel delegatsiooni liikmena, edasi suursaadikuna Moskvas ja nüüd välisministrina.

Tahan kutsuda teid Vabariigi Valitsuse poolt esitatud seaduse eelnõu heaks kiitma, piirilepingud ratifitseerima ning astuma sellega vajaliku sammu Eesti julgeoleku täiendaval kindlustamisel. 

10. veebruaril 1920. aastal ütles Jaan Poska oma kõnes Asutavas Kogus seoses Tartu rahulepingu ratifitseerimisega :“ Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ 

Minu arvates on need sõnad õiged ja aktuaalsed ka täna. Ma ei tea, mida ütleks Jaan Poska, kui ta oleks täna selles kõnepuldis, võib-olla midagi sellist – sõlmigem küll lepingud, aga hoidkem alal valvsus ja kasvatagem oma julgeolekut?
Otsus on teie teha.

Tänan tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.