Sa oled siin

Välisminister Urmas Reinsalu Riigikogus Eesti välispoliitika arengukava 2030 arutelul 19.05.2020

19. Mai 2020 - 10:03

Hea Riigikogu!

Eesti Vabariigi välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseermine rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse. Meie välispoliitika üldeesmärk on esiteks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ja Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelises suhetes. Teiseks, heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil. Ning kolmandaks, Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärki viiakse ellu kolme keskse poliitikavaldkonna platvormi toel, milleks on esiteks julgeolek ning rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng, teiseks välismajanduse arendamine ning kolmandaks eestlaskonna toetamine võõrsil.  

See on esimene kord, kui selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud ja esimest korda tutvustab välisminister Riigikogule pikaajalisi välispoliitilisi sihte.  

Selle arengukava keskne mõte on kaasata paremini kogu riigi valdkondlikud tegevused välispoliitika eesmärkide teenimisse, seada sihid valdkondlikult ning planeerida vahendeid.

See arengukava on pika sihiseadega, kümme aastat. Pean oluliseks, et arengukava täitmisest tehakse parlamendile iga-aastased ülevaated. Arengukava annab meile printsiibid ja meetodid välispoliitika kujundamiseks. Arengukava ei sisalda konkreetseid jooksvaid poliitikavalikuid rahvusvahelistes suhetes. 

Tänase arutelu sissejuhatuseks soovin tänada kõiki koostööpartnereid, Riigikogu väliskomisjoni ja teisi komisjone sisukate ettepanekute eest Eesti välispoliitika arengukava koostamisel. See on olnud pikk, kuid vajalik teekond.

Välispoliitika arengukava seisab välisteenistuse ja meie diplomaatide toel selle eest, et 2030. aastal saaksime tõdeda, et:

  • Eesti julgeolek kiiresti muutuvas maailmas on tagatud.
  • Eestit tuntakse, kuulatakse ja usaldatakse.
  • Eesti ettevõtjatel läheb välismaal hästi ja välisinvesteeringud kasvavad.
  • Eesti on eestlaskonnale võõrsil tänu mugavatele avalikele teenustele alati lähedal.

Miski ei ilmesta rahvusvahelise koostöö tähtsust kui praegune koroonakriis. See kriis on olnud erakorraline meie välisteenistuse jaoks erakorraline. Tahan tänada koroonakriisi ajal ülesnäidatud pühendumuse eest meie diplomaate, teiste riikide valitsusi ja diplomaate, kes on meie riiki ja meie kodanikke abistanud. Meie huvi on praegu taastada inimeste piiriülese liikumise võimalused nii, et see oleks rahvatervisele turvaline, jätkata ulatusliku konsulaarabi osutamist ning toetada laiemalt rahvusvahelist koostööd ning leevendada kriisi negatiivseid mõjusid. Just Eesti ettepanekul arutas koroonakriisi ÜRO Julgeolekunõukogu.   

Viimastel kuudel vallandunud, täna kestev ja ebaselget tulevikku kujundaval COVID-19 üleilmsel pandeemial on suured mõjud kogu maailma riikide välispoliitikatele. Olen tutvustanud valitsusele ja edastanud väliskomisjonile praeguse vaate koroonakriisi tulemusel toimuvatest rahvusvahelisest protsessidest. Vajalik on ka välispoliitika arengukavasse sellest tulenevad muudatused sisse viia. Samas välispoliitika arengukava kui meie rahvuslikest huvidest kantud välispoliitika eesmärke, printsiipe ja meetodeid praegune kriis olemuslikult ei muuda. Pandeemia on tekitanud sügava globaalse kriisi ja selle venimisel peame arvestama tõsiste tagajärgedega mitte ainult tervishoiule ja majandusele, vaid ka julgeolekule. Me oleme juba tunnistamas kriisi lühiajalist mõju, mis muuhulgas väljendub ülemaailmses rivaliteedis pandeemiaga toimetulekul, surves sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele, mõju riikide omavahelisele usaldusele ja koostööle. Oleme tunnistajateks ka kriisi pikaajalistele mõjudele, mille hulgas on negatiivne majanduslik mõju, struktuursetele muudatustele majanduses, sealhulgas suurem automatiseeritus ja digitaliseeritus; konkurents ravimi ja vaktsiini väljatöötamisel, aga ka teadus- ja arenduskoostöö kasvavale rollile.

„Välispoliitika arengukava 2030“ sätestab Eesti välispoliitilised huvid ja tegevused järgmiseks kümnendiks ja kuigi praegune kriis ei ole neid eesmärke muutnud, peame tulevikku vaadates arvestame alles kujunevaid protsesse, mis meie välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid suunavad. Oleme arengukava koostades arvestanud, et üleilmsed kriisid sagenevad ja just seetõttu on meie huvide kaitsmisele rahvusvahelise suhtluse kaudu vaja suunata enam tähelepanu ja ressursse. Meie tegevus keskendub jätkuvalt liitlasuhetele ja koostööle Euroopa Liidus ja NATOs, aga  ka rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO. Jätkuvalt jäävad fookusesse tugevad transatlantilised suhted ning Põhjala ja Balti koostöö. Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam kui meie mehhaaniline arvuline erikaal eeldaks. Selleks tuleb arendada Eesti panusel uusi initsiatiive nagu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaheline Kolme mere algatus. Järgmisel aastal toimub minu ettepanekul Tallinnas üheksa NATO idatiiva riigi välisministrite kohtumine. Eesti panustab USA algatatud usuvabaduse alliansi ja Ühendkuningriigi algatatud ajakirjandusvabaduse alliansi tegevusse. Tähtis on kaitsta tõde. Rääkigu ideoloogid ja teoreetikud mida tahes, tõde on olemas ja seda ka rahvusvahelises suhluses. Pingelistes ja kriitilistes olukordades suureneb veelgi vajadus olla valvas valeinfo levitamise suhtes ja tegutseda oskuslikult hübriidrünnakute ja vaenuliku propaganda tõrjumisel.

Arengukava osundab vajadusele mõjutada Venemaad loobuma oma agressiivsest poliitikast. Vaadates geopoliitilisi arenguid, mõjutavad meie välispoliitikat üha enam suhted Hiinaga, kelle osakaal ja aktiivsus maailmas on kiiresti kasvanud. 

Tänase olukorra taustal on välispoliitiliste huvide ellu viimiseks kiiresti muutuvas keskkonnas vajalik oma rahvuslike huvide selge teadvustamine ja tegevuste pikaajaline planeerimine. Välispoliitika ei seisne ainult sündmustele reageerimises, vaid töötame iga päev  selle nimel, et tagada Eesti julgeolek, luua Eesti ettevõtjatele rohkem võimalusi välisturgudel, tugevdada Eesti kuvandit ning toetada jõuliselt riike ja rahvaid nende püüdlustes olla vabad. 

Koostöös valdkondade ekspertidega kaardistasime üldised suundumused, mis on Eesti jaoks järgmisel kümnendil kõige olulisemad.
Oma välispoliitilist tegevust kujundades peame arvestama, et jätkub surve Lääne elulaadile, mis põhineb demokraatial, turumajandusel, inimõigustel ja õigusriigil. Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad. Julgeolekuohud muutuvad mitmekesisemaks, suurenevad hübriidohud ja pandeemiaohud. Võib arvata, et suurem osa konflikte saab alguse riikide sees, mis võivad muutuda rahvusvaheliseks. Muutuvad majanduse ja tööstuse jõujooned maailmas. Läänemaailma rahvastik väheneb, samas kui kogu maailma rahvastik kasvab kiiresti, rändesurve suureneb. Lisaks on aina suurema surve all keskkond, milles me elame. Seda põhjustab globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv, loodusvarade ekstensiivsem kasutus ja kliimamuutused. Nendest muutustest tulenevalt kujundavad Eesti tulevikku meie tänased ja homsed välispoliitilised valikud ja otsused.

Mõned kuud tagasi toimunud välispoliitika arutelul rõhutasin, et Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek – globaalne, regionaalne ja eelkõige Eesti rahvuslik julgeolek. Arengukava esimeseks ja olulisemaks tegevussuunaks on seetõttu julgeoleku tagamine ja tugevdamine. Eesti julgeolekupoliitika siht on ohte ennetada ja julgeolekuohtude ilmnemisel neile paindlikult reageerida. Meie tegevus on suunatud sellele, et 10 aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel, Eesti kohaolu ja mõju maailmas on kasvanud ning et Eesti inimestel on põhjust toetada välispoliitilisi põhisuundi, sealhulgas meie kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse.

Seetõttu  toetame igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist ja tugevdamist.

Tegutseme selle nimel, et tagada  Euro-Atlandi ala julgeolekukord, mis on jagamatu. See tähendab, et NATO on Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja kollektiivkaitse nurgakivi ja Euroopa Liidu raames tehtav kaitsealane koostöö täiendab NATO kollektiivkaitset, mitte ei konkureeri sellega. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohaolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie kontinendil üle 70 aasta, Eestis üle 15 aasta. Hoolimata erimeelsustest on Euroopa ja USA julgeolekuteemadel kindlad liitlased ja selle jätkumine on meie eesmärk. Konkurents või vastasseis mingis üksikus küsimuses ei tohi üle minna laiemaks umbusuks ning moonduda petlikuks ettekujutuseks, et oma kollektiivset julgeolekut suudetakse tagada teineteisest lahus.

Eesti huvides on toimiv ja tugev Euroopa Liit. Me eelistame ELi arendamist kehtivate aluslepingute raames. Kahepoolsetes suhetes tugevdame liitlas- ja partnerlussuhteid, tihendame regionaalset koostööd ning edendame heanaaberlikke suhteid kõigi naabritega. Samuti otsime uusi võimalusi koostööks suhetes maailma teiste jõukeskustega, jäädes kindlaks oma väärtustele.
Meie läbiv eesmärk on kõikehõlmav ja süvendatud koostöö Ameerika Ühendriikidega.  

Meie julgeolek on seotud arengutega Euroopa ida- ja lõunanaabruses ning kaugemal. Eesti lähtub põhimõttest, et üleilmse julgeoleku kindlustamise ning kestliku arengu toetamise abil tugevdame ka enda julgeolekut. Üks viis seda teha on tegeleda probleemidega lähteriikides arengukoostöö kaudu. Tulevikusuundumusi arvestades kasvab sellise tegevuse tähtsus veelgi.

Eesti vanasõna ütleb: „Aus nimi on kallim kui kuld“. Meie kui väikeriigi jaoks on hea maine ja tuntus suuremaks varanduseks kui meist suuremate ja võimsamate riikide jaoks. Hea maine ja mõjukus teenib mitte ainult meie majandust, vaid ka julgeolekut. Oleme seadnud sihiks, et Eestit tuntakse, kuulatakse, usaldatakse. Eestil on, mida maailmaga jagada ja milles me võiksime eeskujuks olla. Olgu selleks meie tugev haridussüsteem, küber- või digiteemad. Arengukavas ja asjakohastes tegevuskavades teeme konkreetsed ettepanekud, kuidas Eesti tutvustamisele Euroopas ja laiemas maailmas ka edaspidi tähelepanu pöörata ja olla usaldusväärseks partneriks Euroopa Liidus ja NATOs ning ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena. Selles rollis kutsume ise esile arutelusid maailma akuutsetes julgeolekuküsimustes. Eestit teatakse ja hinnatakse maailmas. Selle positiivseks näiteks oli Julgeolekunõukogu eesistumise esimene üritus, kus arutati Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning tänaseid Euroopa julgeolekuohte. Sel osales Julgeolekunõukogu ajaloos pretsedenditu arv riike ja välisministreid. See üritus – suurim rahvusvaheline Teisese maailmasõja lõpu tähistamine – tõkestas Venemaa ajalugu moonutava narratiivi.   

Välismajandusest. 

Arengukava teises tegevussuunas planeerime samme, mis suurendaks Eesti osatähtsust maailmakaubanduses, tugevdaks Eesti konkurentsivõimet ning kasvataks jätkusuutlikult ekspordi ja välisinvesteeringute mahtu. Seda saame teha heas koostöös ettevõtjatega, tagades seadusandliku ja täidesaatva võimu kaudu parima ettevõtluskeskkonda loova rolli. Tunnistan, et Eesti tublide eksportijate toetamiseks ja uute välisinvesteeringute kaasamiseks saame rohkem ära teha. Eriti olukorras, kus majandust mõjutab juba COVID-19 pandeemia. Ajal, mil välisturgudel on tekkinud sügav ebakindlus, peab olema riik ettevõtjatele välisturgude avamisel enam toeks. Seetõttu oleme astunud konkreetseid samme ning plaanime ambitsiooni veelgi suurendada.

Valitsus on eesmärgiks seadnud ja tegutseb selle nimel, et ekspordiks ja investeeringuteks oleks kõigi peamiste majanduspartneritega tagatud vajalik lepingute baas. Oleme kiirendanud topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimiste ajakava, lähtudes meie ettevõtete huvidest. Samuti tagame Eesti ettevõtete huvide eest seismise vabakaubandus- ja investeeringute kaitse lepingute läbirääkimistel.

Riigi töö on toetada ettevõtjaid välisturgudele sisenemisel, eriti pandeemia lõppedes, mil senised reeglid enam ei pruugi kehtida. Teeme Eesti eksportijatega selleks tihedat koostööd, iseäranis kaugematel turgudel, kus riigi abi „uste avamisel“ on eriti oluline. Ettevõtete huvi kaugemate turgude vastu on kasvanud, seda eriti Aasias ja Aafrikas. Aafrikas näeme  võimalusi ka edasise majanduskoostöö tihendamiseks. Oleme juba alustanud tegevusi, et ettevõtjatel oleks kõigil olulistel eksporditurgudel tegutsemisel ja uutele turgudele sisenemisel tagatud majandusdiplomaadi või ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EASi) välisesindaja tugi. See tähendab, et suurendame ettevõtjatele otsest tuge pakkuvate äri- ja investornõunike arvu ning avame uutel turgudel täiendavad välisesindused, kaalume ka muid asjakohaseid meetmeid. Majandusdiplomaatia võime kasvatamine on riigile pikaajaline tulu. Majandusdiplomaatidele on seatud selged ja mõõdetavad eesmärgid ekspordi ning välisinvesteeringute kasvatamisel ning selle üle peetakse arvestust. 

Leiame võimalusi, et kasvaksid välisinvesteeringud. Seejuures seisame selle eest et julgeoleku- ja majandushuvid oleksid tasakaalustatud.

Arengukava kolmandas, kuid mitte vähemolulises tegevussuunas oleme kavandanud konkreetseid tegevusi, et pakkuda konsulaarteenuseid digiriigile sobival moel, teha endast olenev, et Eesti kodanikud saaks reisida viisavabalt enamatesse riikidesse ja tagada, et Eesti inimesed oleks veelgi teadlikumad reisijad ning reisiinfo jõuaks nendeni kiiresti. Samuti, et Eesti side võõrsil elavate kaasmaalastega oleks tugev ning  nad oleksid meie ühiskonnaellu enam kaasatud.

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et riik kaitseb oma kodanikke ka välisriikides. Selle eest oleme igakülgselt seisnud ning soovime seda tulevikus teha veelgi paremini. Eesti riik mitte ainult ei kaitse oma kodanikke, vaid võimaldab neile avalikke teenuseid sõltumata asukohast. Võib öelda, et eestimaalaste suhtlus oma riigiga on tänu digitaalsetele lahendustele kõige paremini korraldatud kogu maailmas. Aga seda enam paneb mõtlema, et passide ja ID-kaartide väljastamisel tegutseme ikka vanamoodi – neid saatkonnas füüsiliselt üle andes. Näiteks on mitmetel Euroopa Liidu riikidel see toiming korraldatud posti teel. Oleme sihiks seadnud, et Eesti passi taotlemiseks ja kättesaamiseks ei pea enam reisima sadu (või lausa tuhandeid) kilomeetreid, , vaid teenus oleks tagatud digiriigile sobival moel. Passide väljastamine välisriikides elavatele Eesti kodanikele jätkuski nii ka eriolukorra ajal. Kasutasime võimalust väljastada passid turvalise postiteenuse osutaja kaudu posti teel, kokku saadeti välisministeeriumist kodanikele üle 500 passi. 

Eesti kodakondsus on väärtuslik, meie kodanikud saavad reisida 179 riiki viisavabalt. Tegutseme selle nimel, et riikide ja piirkondade arv, kuhu saame reisida viisavabalt, kasvaks veelgi. Eesti inimesed on üldjuhul teadlikud reisijad  ning vaatamata reisimise kasvule, ei ole tavaolukorras konsulaarabi juhtumite arv oluliselt kasvanud. Kuid koroonaviirus on selgelt esile toonud vajaduse meie inimesi operatiivsemalt teavitada ning infovahetust korraldada. Covid-19 pandeemia tõttu on kriisiteavitus ja kodanike abistamine toimunud 24/7 ning abi on vajanud ja saanud eestimaalased igas maailma nurgas. Kahe kuu jooksul vastati 10 000 päringule, mis olid eelkõige seotud tekkinud liikumispiirangute ja katkenud transpordiühendustega. Koju aidati tuhandeid kaasmaalasi. Selleks vahendati erilende, loodi erakorraline praamiühendus, väljastati hulgaliselt tõendeid transiitpiirkondade läbimiseks ja, paluti abi ja tehti koostööd teiste riikidega. Välisministeeriumi konsulaarosakond jätkab abivajajate nõustamist, et ka viimased välismaale jäänud kodanikud saaksid turvaliselt Eestisse naasta. Väga hea on olnud koostöös Eesti aukonsulite ja erasektoriga selle kriisi lahendamisel. Tulevikku silmas pidades, tuleb leida reisil viibivatele eestlastele kriisiteavituse lahendus, mis võimaldaks edastada kiiremini ja tõhusamalt teavet võimalikult paljudele kriisipiirkonnas viibivatele inimestele. Soomel viibivatele inimestele saatsime teavitusi SMSi, teel ka praegu Eestisse tulijad saavad SMS-i. Kavatseme seda tegevust täiendada.

Erilist tähelepanu kavatseme pöörata väliseesti kogukonnale. Siinkohal on oluline rõhutada, et lisaks end eestlasena määratlevatele isikutele peame silmas ka kõiki estofiile, meie sõpru üle maailma, kellest paljud on meie teekonnal kaasas olnud juba iseseisvuse taastamisest, paljud tulnud juurde lähiaastatel uute algatustega nagu e-residentsus. Rahvastikuministri eestvedamisel on valitsus koostamas Üleilmse-eestluse programmi, et tagada Eesti veelgi tugevam side oma kogukonnaga võõrsil. Välispoliitikas tähendab see eelkõige suuremat koostööd välismaal elavate eestlaste ja Eesti sõpradega, et toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka edendada Eesti positiivset kuvandit väljaspool Eestit.

Nii nagu sissejuhatuses välja tõin, on kõigi välispoliitiliste sihtide saavutamise eelduseks professionaalne ja pühendunud välisteenistus. Välisteenistuse suurim vara on meie inimesed.

Välisteenistuse arendamiseks on oluline edasi liikuda uuendatud välisteenistuse seadusega, mis on parasjagu Riigikogus menetlemisel.
Eesti välisesinduste haare on suurem kui kunagi varem. See on oluline saavutus. Samas ei saa me siin pidama jääda, sest kohati on Eesti välisesinduste võrgustik amortiseerunud ja ei ole kooskõlas välisteenistusele seatud vajadustega. Peame arvestama, et kasvab rahvusvahelise suhtluse vajadus, suhtlemise iseloom muutub, meie ettevõtted ja inimesed tegutsevad kõikjal maailmas ning riigi kohus on tagada inimeste huvide kaitse. Oleme arengukavas ette näinud sammud välisesinduste võrgu tugevdamiseks, sest väikeriigile on  oluline olla nähtav ja kuuldav. Peame seejuures olema uuendusmeelsed, leidlikud, ennetavad ja analüütilised. Näiteks tähendab see uudseid avatud esindusalasid meie saatkondade juures koostöös ettevõtjatega, välisteenistuse suuremat avatust, rohkem analüüsi- ja teadmispõhist valdkondliku poliitikakujundust.

Eesti välisesinduste võrgustiku lahutamatuks osaks on ligi 200 tublit Eesti aukonsulit, kes töötavad igapäevaselt ja vabatahtlikult, et Eesti ja eestlaskonna huve kõige paremal moel esindada. Oleme kavandanud mitmeid muudatusi, et seda koostööd veelgi parandada.
Nagu juba sissejuhatuses viitasin, oleme arengukava koostamisel teinud tihedat koostööd Riigikogu komisjonidega ja erinevate ühendustega. Kaalume laekunud täiendusettepanekuid tähelepanelikult ning viime arengukavasse sisse asjakohased muudatused. Eraldi muudatusettepanekute bloki moodustavad praegusest kriisist tulenevad järeldused. Nimetan siin tegevusi ülemaailmsete kriiside ennetamist, operatiivset koostööd ning geopoliitiliste vastasseisude pingestumist. Ettepanekuid, mis on  liialt detailsed, et neid arengukavasse kirjutada, saame arvestada arengukava edasiste rakendusprogrammide ja tegevuskavade koostamisel.

Arengukava on paljude osapoolte ühise töö tulemus. Seetõttu julgen öelda, et tegemist on Eesti välispoliitika arengukavaga, mitte kitsalt välisministeeriumi või valitsuse dokumendiga. Samuti on oluline rõhutada, et see ei ole ainult praeguse valitsuse arengukava, vaid on mõeldud teenima meie rahvast 10 aasta jooksul. Tegemist on elava dokumendiga, kuhu tehakse pidevalt täiendusi.
Suur tänu Teile kõigile pühendatud aja ja esitatud ettepanekute eest!

Aitäh teile!

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.