Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Tallinna Ülikoolis

9. Märts 2010 - 0:00

"Läänemere strateegia – võimalus tõhusamaks regionaalseks koostööks"

09.03.2010 Tallinnas


Austatud külalised!

Mul on heameel alustada tõdemusega, et kõigest kahe aastaga oleme Läänemere strateegia arendamisel jõudnud punkti, kus saame arutada strateegia sisulist elluviimist ning seda just kohaliku ja regionaalse tasandi aspektist.

Esmalt peame endale aru andma, et meie käes on võimalus, mille sarnast meie piirkond pole kunagi varem kogenud. See on nii meie võimalus kui ka väljakutse. Minevikust teame, et mitte alati pole Läänemere-äärsed riigid olnud üksmeelel. On ju meie meri - mare nostrum - alates meresõidukõlbulike aluste vettelaskmisest olnud võimuvõitluse tallermaa, mida tänaselgi päeval tõestavad tummad tunnistajad mere põhjas.

Aga vaikimise aeg on jäädavalt möödas. Pea kõik piirkonna riigid on tänaseks Euroopa Liidu liikmed. Seejuures pole tähtis mitte niivõrd see fakt ise, kuivõrd põhjused, miks Läänemere-äärsed riigid on tee Euroopa Liitu valinud - nimelt ühised arusaamad ja väärtushinnangud. Ja see on ka põhjus, miks meie piirkonnal on kõik eeldused, et maksimaalselt rakendada oma potentsiaali, muutumaks konkurentsivõimelisemaks, mobiilsemaks, ohutumaks ja säästlikumaks, misläbi tõuseb kogu piirkonna üldine heaolu.

Läänemere strateegia näol on tegemist laiahaardelise algatusega, mis hõlmab ülalnimetatud nelja samba piires kokku viisteist poliitikavaldkonda, mille raames on esitatud ligi 80 lipuprojekti. Meie huvides on võimalikult sisukas osalemine kõikides meile olulistes valdkondades.

Sama oluline on kõikide piirkonna riikide kaasatus ja seda mitte ainult valitsuste tasandil. Regionaalse ja kohaliku tasandi panus on seda olulisem, et ka strateegia elluviimine sõltub suuresti just neist. Ja kuigi kõikide osapoolte, sealhulgas ka kodanikuühiskondade võimalikult laialdasele kaasamisele on strateegia loomisest alates pööratud suurt tähelepanu, ei saa me väita, et see töö on tehtud. Selline suhtlusvorm nagu ka tänane konverents on seejuures väga hea info levitamise ja mõtete koondamise viis.

Läänemere strateegia näol on küll tegemist mastaapse projektiga, kuid mõõtkava vähendades saame selle sobitada igasse linna või valda, nagu ka ümberpöördult - iga linna või valla mure võib leida lahenduse suuremal skaalal. Mõelge sellele, mis on kokkulepitud valdkondades tähtis teie jaoks. Kas mõni Kadrinas või Kajaanis, Kalmaris või Kuldīgas oluline probleem leiaks parema lahenduse Euroopa Liidu raamistikus? Kui jah, siis just Läänemere strateegia on teie instrument. Kui te ei ole olnud kaasatud praegusesse tegevuskavasse, siis seiske hea selle eest, et saaksite enda eest kõnelda järgmise kava koostamisel.

Siin on abiks ka kogemuste vahetamine ja koostöö tihendamine omavalitsuste vahel ning arvukate regionaalse koostöö organisatsioonide töö parem koordineerimine.

Olen varasemalt pidanud vastama küsimusele, kas Läänemere piirkonnas pole siis juba piisavalt koostööd ja kas me pole veel piisavalt lõimunud? Vastan ka täna, et nii see kaugeltki ei ole ja peamine küsimus on eelkõige strateegia sisuline elluviimine.

Meil on olemas sõprusmaakonnad- ja vallad, väikesaarte ja linnade liidud, Põhjadimensioon ja Läänemeremaade Nõukogu. Nagu tõdes Lennart Meri juba ligi 20 aastat tagasi: „on olemas kõik detailid, millest saab kokku monteerida võimsa ja efektiivse mootori, kuid ta ei ole kokku monteeritud.”

Olen seda meelt, et Läänemere strateegiast võib senise efektiivse käivitumise ja sama tempo säilimise toel saada see liikumapanev jõud. Seda veendumust toetab nii strateegia senine kulg kui ka Eestis ja kogu regioonis valitsev kõrge töökultuur, mis tähendab, et kõik, mis vajalik ja kokku lepitud, tuleb ellu viia. Usun, et see on strateegia edukuse üks võti. Eeldused selleks on loodud – muuhulgas poliitikavaldkondade koordinaatorite näol, kelle ülesanne on tõsta liikmesriikide vastutust ja peremehetunnet.

Seega võikski suurema süsteemsuse saavutamine regioonis olla Läänemere strateegia üks lisandväärtus. Seda eesmärki teenivad ka uued kontaktid. Nii pakub ka tänane konverents Läänemere-äärsetele omavalitsustele ja akadeemilistele ringkondadele hea võimaluse oma seniseid koostöövõrgustikke ja suhtlemiskanaleid rikastada ning kogemusi vahetada.

Riigi tasandil on kasulikuks osutunud ekspertide vabas vormis kohtumised. Kaaluge, kas ka teil oleks edaspidi kasulik jätkata väiksemas formaadis ja nõutage selle jaoks vajadusel tuge. Sest Läänemere strateegia on definitsiooni kohaselt plaan, mis võimaldab valida sihte ja ka vahendeid nende sihtideni jõudmiseks.

Kuid seatud eesmärkide poole pürgides ei saa jääda lootma, et Läänemere strateegiaga kaasneb tingimata kotitäis raha. Küll aga loob ta eeldused selleks, et paremini ära kasutada olemasolevaid vahendeid, olgu need riigi või Euroopa Liidu-poolsed. Ja siin võiksid kohalikud omavalitsused üles näidata aktiivsust.

Üks Läänemere strateegia läbivaid eesmärke on nii silmale nähtamatute kui ka silmahakkavate bürokraatlike takistuste murdmine. Võtkem kas või ettevõtete asutamise, elama ja õppima asumisega seonduva või teaduse ja arenduse.

Püstitades küsimuse, kas ja kuidas teised sama asja teevad ja kas koos ei oleks lihtsam, tõhusam ja ühtlasi odavam, siis just siin on sügava arupidamise koht, sest ruumi koostööd elavdada on veel küllaga. Usun, et Läänemere strateegia soodustab mõtlemist ning tegutsemist viisil: mis on hea mulle ja minu kodukohale, on hea ka minu ümbrusele ja regioonile, ning vastupidi.

Lisaks on Läänemere strateegia kui Euroopa Liidu esimene makroregionaalne algatus eeskujuks teistele – sealhulgas Doonau strateegia kujundamisele. Teineteist täiendades moodustavad nad ühtse terviku. Sellega panustame uude mõtlemisse Euroopa Liidu poliitikates üldisemalt. Meil kõigil on siit ainult võita.

Head kuulajad,

Eestil on Läänemere strateegias täita vastutusrikas siseturu projektide koordinaatori roll. Konkurentsivõime nii sise- kui välisturgudel on tänastes majandusoludes ellujäämise küsimus. Strateegia, mis sai alguse hoopis lahedamates tingimustes, on seega omandanud veelgi kaalukama rolli.

Usun, et eestlastele omaselt ei peaks me siin olema liigselt tagasihoidlikud. Mõelgem, et Läänemere-äärsetes ELi riikides elab kokku umbkaudu 147 miljonit inimest, s.o 30% Euroopa Liidu rahvastikust ja meie - 1,34 miljoni e 0,27% - jõupingutustel võib olla sedavõrd suurem kaal. Veelgi suurem on Läänemere riikide osakaal aga Euroopa Liidu majanduses, mis kujutab endast maailma suurimat integreeritud majandusruumi.

Ka uue Lissaboni strateegia - EL 2020 - üks eesmärk on töö siseturuga ning selles mõttes on Läänemere strateegia heas sünkroonis Euroopa Liidu kui terviku arenguga. Alustades kohalikult tasandilt, loodame jõuda suuremate ning paremate lahendusteni, mis annab võimaluse vahetada ka parimaid praktikaid.

Eestile on vaja tugevat ja konkurentsivõimelist Euroopa Liitu ning takistusteta töötavat siseturgu. See on nii meie kui ühtlasi ka kogu euroliidu huvides, kuid seda pole võimalik saavutada ilma hästi toimiva regionaalse koostööta. Samas pole Läänemere strateegia mingi imerohi. Ta on täpselt nii tõhus kui kõigi selles sisalduvate tegevuste kogusumma. Strateegia on koostatud pika perspektiiviga, sõltudes kõigi osaliste tahtest selle heaks midagi ära teha. Loodan, et teil seda tahet jätkub!
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.