Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Riigikogus

20. Juuni 2005 - 0:00

Lugupeetud
Austatud Riigikogu


Eesti ja Venemaa piirilepingute arutamine Riigikogus on andnud mulle võimaluse juba neljandat korda teie ees kõnelemas olla. Samas on parlamentaarse protsessi korraldus tähendanud seda, et mitu nädalat kestnud arutlustes on nüüd aktiivne roll ikka Riigikogul endal. Valitsus saab ainult öelda välja oma seisukoha ja seda oleme ka teinud. Me pole kellelegi jaganud lubadusi Riigikogu nimel. Jutuajamistes Vene poolega ütlesime vastuseks Vene esindajate küsimusele üksnes seda, et valitsus ei kavatse piirilepingutele lisada mingeid omapoolseid avaldusi ning annab lepped kiiresti parlamendi menetlusse. Nõnda ongi valitsus teinud.

Otsuse teete teie. Riigikogu ees olev eelnõu tugineb viie fraktsiooni ühisele algatusele. Nende liikmete arv on selgelt suurem kui vaja minevad 68 häält.

Teatavasti viidi 1996.aasta novembris Eesti ja Venemaa välisministrite kohtumisel ajaloolis-õiguslik temaatika piirilepingute tekstidest välja, sest pooled ei suutnud siis ega suuda ka täna neis küsimustes üksmeelt leida. Eelnõu tekst kajastab seda kahe riigi suhete reaalsust.

Luues ratifitseerimisseadusele preambuli on Riigikogu tahtnud asetada kaks tehnilise sisuga lepingut Venemaaga Eesti riikluse ja välispoliitika üldisesse konteksti. Samas ei ole Riigikogu siin loonud mingeid omapoolseid lisatingimusi või midagi muud, mida võiks käsitleda reservatsioonide või lepingute sisu mõjutamisena. Eesti ratifitseerib piirilepingud täpselt sellistena nagu nad on alla kirjutatud ega ei esita ühepoolseid nõudmisi ühegi nende sätte osas. Selles osas järgime me selgelt rahvusvahelist praktikat igasuguste lepingut koormavate poliitiliste deklaratsioonide vähendamisele.

Seaduseelnõus lähtutakse juba olemasolevatest Eesti riigi õigusaktidest - põhiseadusest ja teistest. Kõik nad on kehtivad täna ja ka pärast piirilepingute jõustumist. Eelnõu osutab selgelt meie seisukohtade kestvusele riikliku järjepidevuse küsimustes, tuues sellest temaatikast esile olulised aspektid, viidates dokumentidele läbi aastakümnete.

Nii on Riigikogu eelnõus nimetatud 1992.aastal vastu võetud põhiseadust kui üldist 24.veebruaril 1918.aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigi järjepidevuse kinnitajat.

Seal on viidatud 20.augusti 1991.aasta Ülemnõukogu otsusele iseseisvuse taastamise kohta. Eesti iseseisvuse taastamine kulges rahumeelselt, õiguslikke vahendeid esiplaanile seades, samm-sammult läbi üleminekuperioodi ja niimoodi langes selle otsuse tegemine, mille alusel muu maailm meie iseseisvuse taastamist tunnustas, just nimelt üleminekuperioodi kogule. Ka Venemaa tunnustas Eesti taastatud iseseisvuse ja sõlmis diplomaatilised suhted just sellele Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust kinnitavale dokumendile viidates.

Preambulis on viidatud ka Riigikogu 7.oktoobri 1992 .aasta otsusele, milles võeti sisuliselt kokku põhiseadusliku riigikorra taastamise protsess ning väljendati üheselt ja selgelt seisukohta Nõukogude okupatsiooni illegaalsuse ja Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse kohta.

Preambulis on 2.veebaruari 1920.aasta Tartu rahuleping, mille artikli III lõikes 1 määratletud piirijoont osaliselt muudetakse.

Riikliku järjepidevuse küsimus ja kogu ajaloolis - õiguslike probleemide ring on Eestile äärmiselt olulise tähendusega nii riigisiseselt, välispoliitiliselt kui ka rahvusvahelis-õiguslikult. Neist asjadest olen siit kõnetoolist juba korduvalt rääkinud.

Lugupeetud Riigikogu,

Välisministeerium on hoidnud teisi riike kursis piirilepingute ratifitseerimise protsessiga. Meil on hea meel tõdeda, et kõikjal toetatakse Eesti otsust asuda kiiresti piirilepinguid ratifitseerima. Meie seisukohad on selged, Eesti välispoliitika jätkuvus on kindel, meie tihe koostöö oma liitlaste ja partneritega NATO-s ja Euroopa Liidus toimib. Meie sõprade ja liitlaste reageering piirilepingute allakirjutamisele on olnud rõõmustav. Eesti- Vene piirilepingute sõlmimise üle avaldas heameelt riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel ka Euroopa Ülemkogu paar päeva tagasi. Praegu pole aeg üllatusteks ja erakonnamänguks. Eesti peab tegutsema olukorras, kus meie minekut kompromissile piirijoone kulgemises toetatakse tugevalt ja samas on selgelt teada, et mistahes taganemine kokkulepitust ei leiaks toetust.

Välisministrina ei saa ma jätta avaldamata muret asjaolu üle, et lisaks asjalikule ja informeeritud arutelule piirilepingute ja nende ratifitseerimise ümber on Eesti ühiskonnas viimastel kuudel olnud ka emotsionaalseid ning faktides ebatäpseid avaldusi.

Eesti ja Venemaa suhete areng on Eesti diplomaatia oluline tegevusvaldkond ja selles edu saavutamiseks tuleb olla võimalikult professionaalsed, pragmaatilised ning kõiki asjaolusid väga täpselt kaaluvad. Mõnede Eesti eelkõige parlamendiväliste poliitiliste jõudude seisukohad soovivad meilt vaid lõputut pingete eskaleerimist Venemaaga ja sisuliselt selja pööramist NATO ning Euroopa Liidu partnerluspoliitikale Venemaaga, normaalsete naabrussuhete otsimisele. Hämmastav on näha, kuidas nad esitavad Eesti valitsusele soovitusi ärge sõlmige Venemaaga mingeid lepinguid. Muuseas, midagi taolist soovitavad ka Vene äärmusjõud, kes oma valitsusele kinnitavad, et Eestiga ei tohi midagi alla kirjutada ega ratifitseerida.

Sooviksin rõhutada, et loomulikult sõlmime piirilepingud enda huvides, mitte selleks et muule maailmale meele järgi olla. Aga teisalt oodatakse riigilt, kes NATO ja Euroopa Liidu laua taga osaleb maailmale oluliste otsuste tegemises poliitilist haritust, professionaalsust, tõsiasjade täpset arvestamist.

Lugupeetud Riigikogu,

Viimastel nädalatel on siin majas ja väljapool palju räägitud Setumaa arengu probleemidest. Alates iseseisvuse taastamisest on nende küsimustega tegeldud pidevalt, välja on töötatud hulk otsuseid. Peaminister ja teised valitsuse esindajad on teid informeerinud hulgast uutest meetmetest. Oma ettepanekud on viimistlemas vastav asjatundjate komisjon, kelle mahukas ettepanekute projekt on praegu ametkondadevahelisel kooskõlastusel.
Samas on olnud resoluutseid nõudmisi- nimetage üks konkreetne summa, mis sinna kulutatakse. Setumaa areng vajab väga pikaajalist tähelepanu ja erinevate probleemide pidevat väljaselgitamist ja lahendamist. Fokuseerida tähelepanu vaid mingile ühekordsele summale oleks vale- tegu on pika protsessiga.

Praegune Valitsus on seisukohal, et Setumaa tegevuskava on kauaks, see peab olema pidevalt rahaliselt tagatud. Aga tähtis on ka see, et iga uue valitsuse ametisseastumisel paljud programmid ära ei ununeks või rahata jääksid. Kahjuks on Eesti valitsemisel jäänud selgelt vajaka püsivusest ja eelmiste Valitsuste ajal algatatud mõistlikke asjade edasiviimisest, ikka tahetakse kõike nullist pihta hakata.

30.juunil arutatakse Setumaa vajaduste finantseerimist taas ja kõigi programmide arenguga hoitakse avalikkust põhjalikult kursis. Paljud probleemid on Setumaal mitte piiri või piirilepingute tõttu, vaid selle piirkonna üldise mahajäämuse tõttu.

Austatud Riigikogu.

Mingist hetkest alates on piirilepingutega seoses kõigest juba räägitud ja vanad teemad lähevad vaid üha uutele ringidele. Riigikogusse on valitud need, keda on volitatud otsustama ja kes on tahtnud ning julgenud võtta vastutuse. Vabariigi valitsus kutsub Riigikogu ratifitseerima piirilepingud Venemaaga.

Tänan

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.