Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt konverentsil "Aasta Euroopa Liidus – õppetunnid ja väljakutsed"

9. Mai 2005 - 13:14
9. mai, 2005, Tallinn


Lugupeetud peaminister,
Head konverentsil osalejad!

Esmalt lubage mul Teid kõiki Euroopa päeva puhul õnnitleda! 1950. aasta 9. mail pani prantsuse välisministri Robert Schumani deklaratsioon aluse Teise Maailmasõja järgse Euroopa ühinemisele. Täna, 55 aastat hiljem, on Euroopa koostöö tihedam kui kunagi varem ning Euroopa Liidu areng koostöö süvenemise suunas jätkub.

Liikmesus Euroopa Liidus tähendab Eestile ennekõike oma loomuliku koha taastamist Euroopa kultuurilises ja poliitilises ruumis, millest nõukogude okupatsioon meid pooleks sajandiks eraldas. Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga on möödunud aasta. See on parajalt pikk periood, et teha kokkuvõtteid esimestest kogemustest ja õppetundidest. Rääkides tulemustest ja tulevikuvisioonidest ei tohi aga unustada, et Euroopa Liidu liikmesus ei ole meie jaoks eesmärk omaette, vaid vahend inimeste elujärje parandamiseks ja turvalisuse tõstmiseks.

Esimese aasta kogemuse põhjal võime täie veendumusega väita, et liikmesus Euroopa Liidus on Eestile andnud võimalused, mis eesti rahva senist ajalugu arvestades on pretsendenditud. Euroopa koostöös on Eesti roll vaieldamatult kaalukam ja mõjukam, kui väljaspool seda. Osana Euroopa Liidust räägime kaasa selle tuleviku kujundamises. Eks ole ju kõnekas tõik seegi, et tänasel konverentsil arutame mitte ainult Eesti rolli Euroopa Liidus, vaid ka Euroopa Liidu tulevikku tervikuna. Euroopa Liidu liikmena on meie välispoliitika omandanud globaalse mõõtme. Koostöös teiste Euroopa riikidega mõjutame protsesse kogu maailmas. Oma ideede ja nägemusega saame kaasa aidata kogu Euroopa konkurentsivõime ja heaolu kasvule.

Euroopa Liidu liikmesusega kaasnenud arengud Eestis on olnud lausa silmnähtavad. Eesti saamine osaks Euroopa siseturust on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist. Lihtsustunud on bürokraatia ning kadunud tollimaksud ja koguselised piirangud kaupade ekspordile. Elavnenud on üliõpilasvahetus ja õppejõudude liikuvus Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel. Aina rohkem Eesti tudengeid veedab osa õpinguperioodist teiste liikmesmaade kõrgkoolides. Samuti õpib Eestis rohkem tudengeid välismaalt. Ent kuigi meile on avanenud paremad võimalused töötamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, tuleb veel palju teha saavutamaks täielik tööjõu vaba liikumine. Ühtlasi peame jätkama valmistumist euro kasutuselevõtmiseks ja liitumiseks Schengeni viisaruumiga.

Mul on hea meel tõdeda, et eesti rahva toetus Euroopa Liidule on püsivalt kõrge – äsja läbi viidud küsitluse kohaselt 68%. See on kinnitus, et rahvas mõistab Euroopa koostöö olemuslikku väärtust.


Soovin Teile sisukat konverentsi!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.