Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Stockholmis

19. Veebruar 2011 - 0:00

Head rootsieestlased!
Austatud külalised!

On suur rõõm tähistada koos teiega siin Rootsis, kus eestlusel on pikk ja muljetavaldav ajalugu, Eesti Vabariigi 93. aastapäeva. Rootsieestlased on läbi aegade olnud Eestile väga olulised meie iseseisvuse taastamisel ja hoidmisel.

Olete Eesti riiklust alati tähtsaks pidanud ja osalenud iga nelja aasta tagant aktiivselt Riigikogu valimistel. Homme ja ülehomme on Eesti saatkonnas võimalik anda oma hääl Eesti uue esinduskogu valimistel ja ma loodan, et te kõik seda võimalust kasutate. Lisaks saab hääletada elektrooniliselt ja seda ööpäevaringselt kuni 2. märtsi õhtuni.

Eestlus Rootsis on väga mitmetahuline ja kätkeb endas eesti kultuuri ja vaimsuse säilitamist läbi 50ne okupatsiooniaasta. Üks selliseid kantse siin Stockholmis on Eesti kool, mis tegutseb edukalt juba enam kui kuus aastakümmet ja mis on Stockholmi koolide pingereas pidevalt esikümne hulgas. Ma usun, et tänaste koolitüdrukute- ja poiste hulgast saaks ka Eesti välisteenistusse tublit täiendust nii nagu me ka 90ndate alguses Eesti välisteenistust rajades saime toetuda väljaspool Eestit teadmisi ja oskusi omandanud inimeste kogemustele, kusjuures neist paljud kuuluvad tänaseni Eesti diplomaatide kuldvarasse. Kuid mitmed Eesti päritolu mehed ja naised on tänapäeval tegevad ka Rootsi välisteenistuses ja ma usun, et see on kasuks mõlemale poolele. Ja nii on see paljudel teistelgi elualadel.

Eestlased on Rootsis nii üldise haridustaseme kui ka majandusliku hakkamasaamise poolest kõige edukam etniline grupp. Selle taga on kindlasti mitmeid põhjuseid, kuid üks on ilmselt sarnane ajalooline, kultuuriline ja vaimne tagapõhi, mis on hõlbustanud eestlaste sulandumist Rootsi ühiskonda.

Karl Ristikivi on oma Rootsi eksiiliaastatel kirjutanud:
„Meie juured ei ole lapsepõlves,
kodumullas ja maakamaras,
murukoplis,
kus aabitsalapsed mängivad.
Meie juured on igas paigas,
kust me kunagi mööda käinud.“

Nende ridade taga on sügav isiklik kogemus ja teatav annus loobumist. Tänasel päeval võime tunda rõõmu, ei ole Eesti enam paigaks, mille poole saab vaid luuleridades ja hingesopis õhata. Eesti on väga lähedal, väga käegakatsutav ja noortele inimestele häid õppimis- ja karjäärivõimalusi pakkuv.

Head sõbrad,

Lubage mul täna tunnustada ja tänada kõiki, kes on eesti kultuuri, keele ja ajaloo säilitamisele ja edasikandmisele Rootsis kaasa aidanud, sealhulgas Eesti Teaduslikku Seltsi, Eesti keele ja kirjanduse instituudi sihtasutust, Rootsi Eestlaste Liitu ja kõiki eesti keele õpetajaid nii lasteaia, põhikooli kui ka akadeemilisel tasandil. Üks nende hulgast on ka tänane järgmine kõneleja, keeleteadlane Raimo Raag, kes on uurinud eesti keelt ning rootsi ja eesti keele suhteid. See on igapäevane visa ja sihikindel töö, mille tegijad väärivad rohkem tähelepanu. Kuid kui seda tööd enam ei tehtaks, siis selle tagajärgi tunneksime väga teravalt.

Soovin palju jõudu, harjutamislusti ja järjekindlust nendele noortele, kes valmistuvad suviseks suuresinemiseks – Tallinna kultuuripealinna programmi üheks peaürituseks - noorte laulu- ja tantsupeoks „Maa ja ilm“ ja samuti nende tublidele laulu- ja tantsuõpetajatele.

Järjepidevus on märksõna, mis iseloomustab nii eestlase olemust, Eesti riiki kui ka Eesti välispoliitikat. Tänu väljaspool Eestit säilinud ja läbi okupatsiooniaja katkematult töötanud Eesti diplomaatilisele esindusele New Yorgis ei katkenud side ja Eesti Vabariigi taastamine 20 aastat tagasi sai võimalikuks õigusliku järjepidevuse alusel. Suur roll oli siin ka paljude Lääneriikide mittetunnustamispoliitikal ja tänu sellele saame tänavu augustis tähistada diplomaatiliste suhete taastamist, mitte sisseseadmist paljude maailma riikidega. Sealhulgas ka Rootsiga, kellega Eesti taastas diplomaatilised suhted ühena esimeste riikide hulgas – 28. augustil 1991. Ent veelgi olulisem tähtpäev oli selle kuu alguses -- diplomaatiliste suhete esmasõlmimisest Eesti ja Rootsi vahel möödus 4. veebruaril ümmargused 90 aastat.

Enesemääramisõiguse teostamisest ja iseseisva riigi rajamisest sai eestlaste suur unistus juba ärkamisajal. Kui see südi ja ennastsalgava võitluse kaudu kätte võita õnnestus, sai meie peamiseks ülesandeks Eesti iseseisvuse ja omariikluse säilitamine ja tugevdamine. Samamoodi on tähtis ka iga inimese sünd kui pika teekonna algus, kuid tema kasvamise ja arengu toetamine on veel pikaajalisem ja kurviderohkem protsess. Nagu on öelnud Juhan Liiv: „Vast kergem rahvast vabastada, kui teda hoida vabana.” Võib küll väita, et see ülesanne on tänastes oludes lihtsam kui näiteks seitse aastakümmet tagasi, ent see järjepidev töö ei lõpe kunagi.

Tihti küsitakse, mis on Eesti välispoliitika peamine väljakutse lähiajal? Väidan ka täna, et selleks on kõikide kättevõidetud võimaluste parim rakendamine Eesti heaolu ja julgeoleku suurendamise nimel ehk siis kokkuvõttes järjepideva töö jätkamine. Ka diplomaatia on tegevus, mis üldjuhul rutiinne ja argine. Kui igapäevast tööd aga hoole ja sihikindlusega teha, siis jõuame ära oodata ka pidupäeva. Möödunud aastal astusime otsustavad sammud rahvusvahelistesse struktuuridesse lõimumise teel – liitusime Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ja eurotsooniga ning tänaseks on Eestist saanud kõige paremini integreerunud riik Põhja-Euroopas.

Sedavõrd kiire ja dünaamiline areng sai võimalikuks tänu sõprade abile. 90ndate alguses oli Rootsi vaieldamatult üks neid riike, kes kõige jõulisemalt toetas Eesti majanduslikku arengut ning lõimumist Euroopa Liidu ja NATOga ja seda meenutas ka president oma hiljutisel riigivisiidil Rootsi.
Lugedes Rootsi diplomaadi Lars Fredéni üksikasjalikke mälestusi 90ndate alguse Rootsi Balti-poliitika köögipoolelt või ka äsja avalikustatud Rootsi välisteenistuse raporteid, veendume, et tollaste Rootsi poliitikute tegevus ei põhinenud mitte niivõrd pragmaatikal, kuivõrd väärtustel ja tahtel korvata ajaloolise ebaõigluse tagajärgi. Loomulikult tuli seda poliitikat ajada pragmaatiliselt ja äärmiselt läbikaalutult, sest Balti riikide taastatud iseseisvus oli veel väga õrn. Kui Stockholmis saadikuks olnud Karl Robert Pusta oma mälestustes 1930ndate aastate keskpaigast üht kõrget Rootsi sõjaväelast tsiteeris järgmiselt: „naudime liiga palju smörgas-i [smöörgoosi=võileibu=rootsi väikekodanluse tunnus] ja kardame tõmbetuult“, siis 90ndate alguses seadis Rootsi end tõmbetuultele varjuks. Nagu on öelnud Eesti pikaaegne sõber ja minu hea kolleeg Carl Bildt: „teie julgus püüelda oma eesmärgi poole oli kahtlemata otsustav faktor. Kuid mõnel meist oli õnn olla positsioonis, mis võimaldas anda teile sedavõrd palju tuge kui see võimalik oli.“

Loomulikult langetab iga riik ja rahvas oma valikud vastavalt oma huvidele ja ajaloolisele kogemusele. Eesti ajalugu on õpetanud, et head suhted naabritega Euroopas nagu ka tihe atlandiülene side ja aktiivne osalemine rahvusvahelises ja regionaalses koostöös on parim viis oma riigi välispoliitilisi huve edendada. Rootsi ajalooline kogemus on erinev ja ka valikud on seetõttu teised.

Ent tahke, mis Eestit ja Rootsit tänapäeval ühendavad, on palju enam ja freudilikule „väikeste erinevuste nartsissismile“, pole vaja asjatult aega raisata. Tänasel päeval on Läänemere ümber tekkinud rahutsoon, millist siinne piirkond pole varem kogenud. Siin on ühiste väärtuste ja huvide piirkond, mis on erakordne selle poolest, et nende kahe vahel pole vaja teha valikut. Siin, ka Läänemere põhjakaareks kutsutud piirkonnas, võib väärtuste ja huvide vahele tõmmata võrdusmärgi ja see on samuti üks läbilöögivõime eeldusi sarnaselt majandusliku konkurentsivõimega. Ühenduslüliks meie vahel pole mitte pelk geograafiline asend, vaid jagatud väärtused ja valmisolek seista demokraatlike vabaduste ja õiguste kaitsmise eest maailmas.

Siia kuulub nii Euroopa Liidu laienemise kui ka idapartnerite mitmekülgne toetamine. Nii nagu Rootsi aitas omal ajal kaasa Eesti, Läti ja Leedu arengule, nii toetame nüüd üheskoos riike, kes on valinud euroatlantilise integratsiooni tee ja soovivad oma ühiskonda uuendada, viies ellu demokraatia edendamisele ja majandusarengule suunatud reforme. Eesti avas oma reformikogemuse tõhusamaks edasiandmiseks jaanuaris Tallinnas idapartnerluse koolituskeskuse ja selle tegevust toetab ka Rootsi, kellega koos oleme Eesti Diplomaatide Kooli baasil juba aastaid koolitanud Moldova, Ukraina ja Gruusia noori diplomaate. Kolmepoolne arengukoostöö on üks neid valdkondi, kus näeme ka edaspidi head perspektiivi uute ja eelkõige idanaabrite toetamisele suunatud initsiatiivide algatamiseks.

Läänemere piirkonda on nimetatud üheks kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks maailmas. Globaalse majanduslanguse tõttu oleme seda positsiooni mõnevõrra minetanud, kuid tänu otsustavale ja kiirele tegutsemisele kriisi ajal oleme oma jalgealust taastamas. Eelmise aasta näitajate järgi kasvas Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini Rootsi majandus ja kohe teisel kohal oli Eesti. Siin mängib rolli nii see, et Eesti ja Rootsi majandus on tihedalt seotud, aga ka see, et mõlemas riigis aetakse säästlikku rahanduspoliitikat, kus olulisel kohal on range eelarvedistsipliin ja madal riigivõlg.

Läänemere regiooni kui suure kasvupotentsiaaliga piirkonna edendamisele on suunatud Euroopa Liidu esimene piirkondlik strateegia – Läänemere strateegia -- mille eduka rakendamise tagajärjel peaksid nii inimesed, kaubad, teenused, kapital kui ka teadmised siinses piirkonnas liikuma ilma igasuguste tõketeta. Just teadusasutuste ja ülikoolide koostöö tihendamine ja üliõpilasvahetus on see, millele peaksime esmajärjekorras keskenduma ja mis annaks omakorda hoogu nii teadmistepõhise majanduse kui ka üldise konkurentsivõime edendamisele.

Eesti ja Rootsi on sihiks seadnud ka Euroopa Liidu siseturu tõhustamise. Eelkõige uuendusliku ja hästi töötava digitaalse siseturu loomise, kus oleks võimalikult vähe erisusi ja „Euroopa Liidu 2020“ strateegia ellurakendamise, mis keskendub innovatsioonil põhinevale kasvule, täistööhõivele, konkurentsivõime tõstmisele ja kestvale arengule.

Just innovatsioon ja oma niši leidmine on Eesti edu pant, sest ei tootmiskulude ega -võimsuste poolest me suurte riikidega ei konkureeri. Nagu Stockholmis läbi löönud Eesti seppade käsitööd pakkuv pood näitab, võib Rootsis edu saavutada ka traditsioonilise ja samas väga kvaliteetse toodanguga.

Kuid Eestis on olemas hulk edukaid, innovaatilisi ja edukaid firmasid, kellel on ette näidata nii mitmeidki innovaatilisi tooteid, mis ka Põhjamaades suurt huvi pakuvad. Nii näiteks on Põhjamaade 50 lootustandvama start-up ettevõtjate nimekirja Nordic Venture 50+ seas, mis hõlmab regiooni kõige perspektiivikamaid start-up ettevõtteid keskkonnatehnoloogia, loodusteaduse ning info- ja telekommunikatsiooni alal, ka seitset Eesti ettevõtet. Nende hulgas on näiteks Defendec, mis pakub uut tüüpi kuluefektiivset ja innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat, mis vähendab oluliselt opereerimiskulusid ning aitab turvata ja päästa inimelusid. Samuti Genorama, mis on välja töötanud lahenduse DNA-kiipide lugemiseks laseri poolt esile kutsutud fluorestsentsi abil, mis võimaldab teha geenianalüüse ja uurida mutatsioone. Rääkimata näiteks isetoimivast lillepotist Click&Grow, mis põhineb mullata kasvatusel (aeropoonikal).

Eesti-siseselt oleme IT-rakenduste laiaulatusliku kasutamise ja e-riigi ülesehitamise abil eelkõige tugevdanud riigi ja inimeste vahelist kontakti. See on aidanud kaasa ka sotsiaalsele sidususele ja vähemuste lõimumisele. Riik on tulnud kodanikele lähemale tänu digiajastu uutele võimalustele ja see on parandanud ka kodumaalt kaugel elavate kodanike ligipääsu riigiteenustele ja loonud avaramad võimalused kodumaaga sidet hoida.

Välismaal elavate eestlaste jaoks on olemas veebileht , mis koondab vajalikku infot, samuti rahvuskaaslaste programm aastani 2013, kuid isiklikku kontakti ei ole võimalik virtuaalse suhtluse või paberiga asendada. Sellepärast ma kutsun üles pöörduma oma murede, ettepanekute ja ideedega siinse Eesti saatkonna või ka meie aukonsulite poole Eskilstunas, Gotlandil, Göteborgis, Karlstadis, Karlskronas ja Malmös. See ei ole sõnakõlks või pidupäeval suusoojaks öeldud lause. Eesti väiksuse juures ei tohi lävi riigi ja inimeste vahel olla kõrge, eriti kuna kõik eestlased välismaal on ju tegelikult meie riigi saadikud, olgugi, et mitte selle sõna klassikalises mõistes. Kuid nad pole teps mitte vähem vajalikud või vähem tähtsad. Rahvadiplomaatia on väikese riigi puhul eriti oluline ja see on ka üks viis oma identiteeti sügavamalt mõtestada.

Head kokkutulnud!

Säilitage oma tarmukust ja tahet igapäeva toimetuste kõrval ka Eesti asja ajada, olgu see kultuuri, majanduse või ühiskondlikus sektoris. Ja võtke vahel aega mõelda, mida teie kõik kui rahvadiplomaatia esindajad Rootsis edaspidi saaksite ära teha. Eestile olete te kõik väärtuslikud ja vajalikud!

Saabuv Eesti Vabariigi sünnipäev on meie kõigi ühine pidupäev ja see seob eestlasi nii kodumaal kui ükskõik kus maailma nurgas. Eesti elab, õitseb ja kasvab nii nähtavalt kui ka meie kõigi südames ja me teame, et ühtehoidmises ja kasvamises on jõud, mis ei lase meid murda, vaid teeb aina tugevamaks. Selle sõnumiga soovin meile kõigile ja läbi selle ka meie väärikale ja armsale Vabariigile õnne ja kordaminekuid!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.