Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Balti koostööst 2010. aastal ja Eesti eesistumise (2011) prioriteetide tutvustus

22. Oktoober 2010 - 21:35

22.10.2010 Riias XVI Balti Nõukogu istungil

Lugupeetud Balti Assamblee liikmed,
head kolleegid, daamid ja härrad,

Alustuseks tahan tänada Läti eesistumise meeskonda ja head kolleegi Aivis Ronist tegusa eesistumise eest. Läti eestvedamisel oleme liikunud edasi mitmes olulises küsimuses nagu majandusküsimuste koordineerimine, keskkonna -ja transpordikoostöö ning sotsiaalküsimuste rakkerühma loomine.

Eesti võtab Balti koostöö juhtimise üle olukorras, kus meie põhilised väljakutsed on jätkuv ja edukas väljumine majandussurutisest, energiajulgeoleku suurendamine ning energia- ja transpordiühenduste loomine.

Just sellest lähtuvad ka meie tuleva aasta koostööprioriteedid, millest kolm peamist on teadmistepõhine majandus, energeetika ja transport. Seega kuulub põhitähelepanu võtmevaldkondadele, millest oleneb nii piirkonna konkurentsivõime kui ka püsiva majanduskasvu saavutamine.

Teadmistepõhise majanduse arendamine on tänase päeva märksõna number üks. See on majanduse jätkusuutliku kasvu rööbastesse suundumise üks peamisi eeldusi. Selleks, et neisse rööbastesse astuda ja seal ka püsida, on heaks suunanäitajaks Euroopa Liidu 2020-strateegia eesmärgid. Nende, elukvaliteedi tõstmiseks, majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks seatud sihtide elluviimine järgmisel aastakümnel on vajalik kogu liidu konkurentsivõime tõstmiseks, seega kindlasti ka meie regiooni huvides.

2020 strateegiat läbib juhtmõte - majanduskasv tugineb teadmistel ja just sellest peame väärtuste loomisel lähtuma. See peegeldab Euroopa Liidu üht vajakajäämist globaalses mastaabis, suunates meid samas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kiirteele.

Rõhk teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamisele ei kätke Balti ja Põhjala riikide jaoks midagi põhimõtteliselt uut, küll aga esitab meile väljakutse küsimus: kuidas tõhusamalt edasi minna? Kuidas kõige paremini rakendada oma innovaatilist potentsiaali, kuidas edendada koostööd uuenduslike ideede väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas uue tehnoloogia lahenduste kasutuselevõtul?

Nii olemegi võtnud eesmärgiks tuleva aasta jooksul analüüsida, millised võimalused on edendada teadmistepõhist majandust kolme Balti riigi koostöös. Kavandame teema käsitlemist peaministrite mitteametlikul kohtumisel veebruaris ning seminari “Inimkapital ja teadmistepõhine majandus” korraldamist samal ajal.

Eraldi võttes me ju kõik teame, et digitaalsed lahendused kätkevad erakordseid võimalusi, miks siis mitte seda teadmist ja oskust täiel määral rakendada. Koos saame kaasa aidata ka sellele, et Euroopa Liidu digitaalse siseturu arendamine saaks kuuluma ka järgmiste eesistujate prioriteetide hulka ja oleks valmis kavakohaselt aastaks 2015.

Usun, et digitaalse ühisturu puudumine on seni olnud peamine Euroopa Liidu konkurentsivõimet pärssiv tegur. Oleme siin koos Põhjamaadega olnud liipriseadjateks. Tänasel päeval on meie ülesanne need rööpad hästi sisse töötada. Koos Põhjamaadega on meil potentsiaali olla teerajajateks Euroopa Liidu viienda põhivabaduse, s.o digitaalse vabaduse kujundamisel.

Meie huvides on toetada ja edendada mitte ainult digitaalse turu loomist, vaid Euroopa Liidu digitaalse tegevuskava rakendamist tervikuna. Pean seejuures silmas ka strateegiat "Innovatiivne liit" uute toodete ja teenuste väljatöötamise kiirendamiseks, mis on Euroopa 2020 strateegia keskne algatus ja mille eesmärk on ergutada ja kiirendada innovatsiooni.

Teadmistel põhineva majanduse edendamine eeldab ka senisest aktiivsemat haridus- ja teaduskoostööd. Arvestades Balti riikide killustunud haridus- ja teadusmaastikku, väärivad esile toomist mitmed Läti-Eesti tulevikukoostöö raportis esile toodud ideed, mida oleks kasulik rakendada kolmepoolselt. Näiteks tasuvusuuringu koostamine, kus vaadeldaks kõrgharidussüsteemi ülesehituse ühtlustamist ning ülikoolide spetsialiseerumise koordineerimist. Samuti oleks mõistlik jagada finants- ja inimressursse ühiste ja kaasaegsete uurimisasutuste loomiseks.

Daamid ja härrad,

Energeetika valdkonnas on meie kõigi huvides reaalselt ja tõhusalt toimiva Balti elektrituru loomine, osana ühisest Balti-Põhjala elektriturust. Sellele aitaks oluliselt kaasa Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu.

Veel on vajalik ühise regulatsiooni kehtestamine elektriimpordile nö kolmandatest riikidest. Me ei saa sellest üle ega ümber, sest ilma ühtsete tingimusteta ei saa vältida turumoonutusi ega tagada elektrituru tõrgeteta toimimist. Sellise mehhanismi puudumine mitte ainult ei takista toimiva Balti turu kujunemist, vaid võib ohtu seada ka uute energiaühenduste ja tootmisvõimsuste väljaehitamise.

Tänu kaks aastat tagasi vastu võetud Euroopa Liidu Läänemere energiaühenduste kavale (BEMIP) on tegelikkuseks saamas Balti riikide elektrituru täielik lõimumine Euroopa Liidu elektrituruga. Esimese ühenduslülina on valminud Soome lahe alune Estlink I elektrikaabel, järgmisena tuleb välja ehitada veel kolm ühendust: Estlink II, samuti Rootsit ja Poolat ning Leedut ja Poolat ühendav lüli.

Seejuures ei tohi alahinnata kohaliku tootmisvõimsuse arendamise tähtsust. Loodame veel selle aasta jooksul edasiminekut Visaginase tuumajaama projekti osas, sealhulgas otsust strateegilise investori kaasamise kohta. Nendest arengutest sõltuvad ka Eesti valikud: kas osaleda Visaginase projektis või asuda rajama oma tuumajaama.

Lisaks peame jätkama tööd ühtse gaasituru loomiseks ja gaasitarnete mitmekesistamiseks. Ühtse gaasituru kujundamise põhiline eeldus on veeldatud maagaasi terminaliga seotud küsimuste lahendamine ja Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi rakendamine. Ka siin näeme olulist rolli BEMIP-il.

Energiaühenduste loomise ja tarnete mitmekesistamise kõrval on sama tähtis ellu viia piirkondlikud transpordiühenduste projektid, eelkõige Via ja Rail Baltica. Lootust edasiminekuks annab Euroopa rööpmelaiusel rajaneva Rail Baltica ühenduse detailuuring, mis peaks valmima tuleval aastal. Eestil on kavas nii Rail Baltica I etapi kui ka Via Baltica rekonstreerimistööd lõpetada 2011. aasta lõpuks. Rongiühenduse taastamine esmalt Tallinna ja Riia vahel ning sealt edasi Kesk-Euroopasse on vajalik mitte ainult eurooplaseks olemise, vaid ka üha tempokama globaliseerumise taustal.

Transpordiühendused ja transiit on kolme Balti riigi jaoks elutähtis küsimus. Meie tugevus on paiknemine ida ja lääne ristumisteel, nii on see olnud ajalooliselt ja on ka täna. Sajandeid oleme piltlikult öeldes toitunud meid läbivatest kaubavoogudest. Tänasel päeval on majanduslikule ja kaubanduslikule mõõtmele lisandunud ka kaitse- ja julgeolekumõõde. Oleme maailma suurima kaitsealliansi – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmed, mis tähendab, et peame ise olema mobiilsed ning hoidma korras oma mere, maa- ja õhuühendused liitlastega.

Head kolleegid,

Minu sõnavõtu teises pooles on kesksel kohal regionaalse julgeoleku ja keskkonna teemad, mis on Eesti eesistumise ajal samuti teravdatud tähelepanu all. Need on küsimused, mis vajavad Balti riikide ühist ja sihipärast tegutsemist.

Esmalt õhuturbest. Kuna kõikidel NATO liikmesriikidel pole otstarbekas ülal pidada oma õhuturbe võimekust, siis loodame selles küsimuses liitlaste jätkuvale abile. NATO õhuturbemissiooni Balti riikides on küll pikendatud aastani 2014, kuid tuleb jätkata tööd selle jätkumiseks ka peale 2014. aastat.

Õhuturbemissiooni kõrval teine nähtav NATO kollektiivkaitse väljund Balti riikides on siin läbi viidavad sõjalised õppused. Seetõttu on tervitatav NATO ja Ameerika Ühendriikide suurenenud initsiatiiv selles vallas. Praegugi on Lätis Adaži piirkonnas käimas Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide ühine maaväeõppus Sabre Strike, mis on selle aasta jooksul juba teine suurem õppus, kus meie kaitsevägedel on võimalus harjutada koostööd USA üksustega. Meie jaoks on äärmiselt oluline jätkata koostööd selle nimel, et suuremahulised ja nähtavad õppused toimuksid ka edaspidi.

Traditsiooniliste julgeolekuohtude kõrval peame suutma toime tulla ka uute ohtudega, sh tõhustama küberjulgeolekut, millele NATO uues strateegilises kontseptsioonis on pööratud senisest enam tähelepanu. Selles kontekstis lubage mul tänada teid, minister Ronis, sest teie panus Balti riike esindava eksperdi ja meie seisukohtade vahendajana NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise ekspertgrupi liikmena on olnud tõepoolest sisukas ja tõhus.

NATO kollektiivkaitse kõrval tuleb silmas pidada ka meie kohustusi liikmesriikidena. ISAF-is ja teistes NATO missioonides osalemine on üks võimalus panustada alliansi julgeolekusse. Eesti, Läti ja Leedu teevad seda jätkuvalt, sest meie kohus on hoida ja võimalusel suurendada oma panust NATOs.

Afganistan on NATO jaoks tõsise proovilepaneku koht. Selleks, et missioon võiks nii afgaanide endi kui ka NATO jaoks lõppeda edukalt, peame edasi liikuma julgeolekuvastutuse üleandmisega kohalikele julgeolekujõududele – seda vastavalt NATO välisministrite kevadisel Tallinna-kohtumisel kinnitatud kavale.

Meie panus Afganistanis on oluline, nähtav ja hinnatud nii afgaanide kui NATO-partnerite silmis, mistõttu tuleb tagada tõhus osalemine seniks, kuni meie abi vajatakse. Kodus peame silmas pidama, et meie kaitsekulutused jõuaksid järk-järgult NATOs kokkulepitud tasemele.

21. sajandi julgeolekust rääkides peame arvestama mitte ainult sõjaliste, vaid ka keskkonnaohtudega. Läänemere riikides hiljuti läbi viidud küsitluse kohaselt teevad inimestele kõige enam muret prügi, raskemetallid ja teised ohtlikud ained meres, samuti lõhkemata miinid ja keemiarelvad, naftalekete oht, taime- ja loomaliikide kahjustamine ning vetikaõitsengud. See on tõsine ja reaalne mure.

Merd ei saa kinni korkida ega pudelis hoida. Kõik, mida me teeme, kas Läänemerd hoides või seda hoopis rikkudes, annab tunda aastateks. Ja nagu me kõik teame, lõhkuda on mitmeid kordi lihtsam kui tehtut parandada. Meie ühine ülesanne on suunata enam tähelepanu Läänemere hoidmisele ja kaitsele, riikide koostöö ja ennetusmehhanismide parandamisele. Vaid sel teel on võimalik Läänemerel ka edaspidi ära hoida potentsiaalseid suurõnnetusi nagu näiteks hiljutine juhtum Lisco Gloria-ga.

Selles valguses on rõõmustav, et Eesti, Läti ja Leedu koostöös on valminud kaasajastatud keskkonnakaitse raamkokkuleppe, mis sätestab uued ühist tegevust nõudvad valdkonnad, millest olulisemad on strateegilise piiriülese keskkonnamõju hindamine ja kliimamuutustega võitlemine.

Head sõbrad,

Eesti, Läti ja Leedu jaoks on eelolev aasta tavalisest erilisem – tähistame meie taastatud vabaduse 20ndat aastapäeva. Meie iseseisvus ja julgeolek seisavad kindlamal alusel kui kunagi varem ajaloos. Asume ju Euroopa Liidu ainsa sisemere ääres. See on hea ja tugev positsioon, millelt edasi minna.

Ka Balti koostöös algab uus aastakümme. Meie koostöö kätkeb sadu ja tuhandeid võimalusi. Paljud neist on juba ellu rakendatud ja osad töös, kuid paljud alles ootavad avastamist. See toob meelde president Lennart Meri kõne Balti Assambleele täpselt 15 aastat tagasi, kus ta viitas oma isa, diplomaat Georg Meri analüüsile Balti riikide majandusliku koostöö võimalustest. 70 aastat tagasi jõudis Georg Meri ajakirjas Revue Baltique ilmunud artiklis järeldusele, et praktilisi tulemusi majanduslikus koostöös on vähe. Võimalusi on aga rohkesti.

Usun, et tänasel päeval on olukord parem, kuid aeg, mis meil vahepeal kaduma on läinud, nõuab kiiremat tegutsemist. Peame tõstma tempot ja võtma pikemaid samme, mis kindlustaksid majanduskriisist taastumise, aga ka edasise lõimumise Euroopaga, mis puudutab ennekõike puuduvate transpordi- ja energiaühenduste loomist.

Jätkakem ka järjepidevat tööd konkurentsivõime tõstmisel ja innovaatiliste lahenduste toetamisel ning hoidkem stabiilse ja säästva majanduspoliitika kurssi, mis viiks kõikide Balti riikide liitumiseni eurotsooniga. Kindlasti on ka Eesti liitumine OECDga oluline kogu regiooni majandusliku stabiilsuse seisukohalt.

Läbimõeldud ja sidusat lähenemist pakub meile Läänemere strateegia, mille abil leiame ühistele küsimustele ja kitsaskohtadele tõhusama ja jätkusuutlikuma lahenduse mitte pelgalt riigi, vaid regionaalsel tasandil. See on tihedalt seotud Läänemere regioonis aga hädavajalik.

Leian, et meie iseseisvuse taastamise 20. aastal on esmatähtis keskenduda tulevikule, kasutamata võimaluste leidmisele ja nende rakendamisele meie ühiste huvide ette. Sidusus, innovaatilisus ja uute tehnoloogiate maksimaalne kasutuselevõtt – need võiksid olla Balti koostöö märksõnad järgmiseks aastakümneks. Seda rohkem on meil vilju, mida kümne aasta pärast noppida ja seda avaram tulevikuperspektiiv meie inimeste jaoks üleilmastumise vaatevinklist.

Just leidlik ja tõhus tegevus kõikide võimaluste ärakasutamisel tagab meile edu ka tulevikus. Säilitagem seejuures koosmeel, sest hästi kokkukõlav trio on hoopis paremini kuuldav kui erinevates helistikes üksikhääled.

Tänan!
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.