Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 5. ühisistungil

28. Aprill 2005 - 15:11
28. aprill 2005, Pärnu

"Balti- ja Põhjamaade edasise koostöö suunad"


Balti- ja Põhjamaade koostöö on Eesti, Läti ja Leedu taasiseseivumise järgsel perioodil liikunud jätkuva süvenemise suunas. Eeloleval pühapäeval möödub aasta Eesti, Läti ja Leedu liitumisest Euroopa Liiduga ja mul on hea meel tõdeda, et selle aja jooksul on koostöö Balti- ja Põhjamaade vahel veelgi süvenenud. Selle tõenduseks on koostöövaldkondade mitmekesistumine ja ühisprojektide üha kasvav arv. Läänemere piirkond on üks kiireima majanduskasvuga piirkondi Euroopa Liidus ning koostöö Balti- ja Põhjamaade vahel loob head võimalused selle piirkonna potentsiaali veelgi paremaks ärakasutamiseks.

Mõistetavalt seab aga meie ühiskondade erinev ajalugu, eriti 20. sajandi teisel poolel, riiklike huvide kattuvusele ja koostöövõimalustele oma piirid. Jätkuvalt suur erinevus Balti- ja Põhjamaade majanduslikus arengutasemes on põhjus, miks koostöö planeerimisele ja vastastikuse lähenemise perspektiividele tuleb läheneda realistlikult. On ju selge, et koostöösse pole mõistlik kavandada neid samme ja tegevusi, mis ei ole Balti riikidele praeguses arengufaasis majanduslikult või ka sotsiaalselt jõukohased.

Arengu- ja elatustaseme ilmsetele erinevustele vaatamata ei tohi me aga alahinnata Balti- ja Põhjamaade geograafilisest lähedusest ning poliitilistest ja kultuurilistest ühisjoontest tulenevat. See on kahtlemata alus arvukatele ühishuvidele ning koostöö ilmsele vajalikkusele.

Balti- ja Põhjamaade majanduste läbipõimumine jätkub kiires tempos, mis samuti muudab regionaalse koostöö loomulikuks ja vältimatuks. Balti- ja Põhjamaade majandusliku integratsiooni ilmekaks näiteks on kasvav kaubavahetus ja vastastikused investeeringud. Näiteks Eesti ekspordist üle 58% ja impordist ligi pool toimub Põhja- ja Baltimaadega. Kolmveerand Eestisse tehtud välisinvesteeringutest pärineb neist riikidest ning üle kolmveerandi Eesti investeeringutest suundub neisse riikidesse. Oluline Balti- ja Põhjamaade majandusliku integratsiooni ilming on ka üle 5+3 ala koduturgu omavate firmade jätkuv teke. Konkurentsivõimeliste piirkondlike firmade areng on kindlasti regiooni kõigi riikide huvides.

Leian, et nii-nimetatud NB8 on sobilik vorm Balti- ja Põhjamaade koostöö edendamiseks. Samas on selge, et NB8-st saame rääkida vaid siis, kui on olemas kõigi kaheksa riigi tegelik huvi ühiseks koostööks. See koostöö peab olema ennekõike pragmaatiline ja paindlik, mitte rangelt formaliseeritud. Üleliia institutsionaliseeritud püsistruktuurid on tänapäeva maailma dünaamilisust arvestades kohmakad ja raskestikohastuvad, paindlikud ja võrgustunud organisatsioonid seevastu aga märgatavalt edukamad. Liigne formaliseeritus ei arvestaks Põhjamaade vaheliste huvide erinevuste, nagu ka Eesti, Läti ja Leedu omavaheliste erinevate suundumustega. Antud võtmes on igati tervitatav ka see, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Taani eesistumisel järjekindlalt rõhutanud koostöö arendamise olulisust Eesti, Läti ja Leeduga individuaalselt, mitte aga kolme Balti riigi kui ühtse tervikuga.

Eesti huvides on seega kindlalt kolme Balti riigi ja viie Põhjamaa vahelise NB8 koostöö raamistiku arendamine, kuid seda ilma range institutsionaliseerimiseta. Eesmärkideks võiks olla koostöö edendamine ja kinnistamine teatud kindlates valdkondades – neis, kus kõik kaheksa riiki on veendunud koostöö vajalikkuses ja ühiste huvide olemasolus. Seega peaksime praeguses faasis kaardistama oma huvid valdkondade lõikes ning tuletama programmi koostööks sellelt baasilt. Pole mõtet leiutada koostööagendat seal, kus selle järele puudub vajadus, huvi või võimalused.


Head kuulajad!

Mitmes valdkonnas on meie ühishuvi ilmne. Esmajärjekorras puudutab see julgeoleku ja stabiilsuse säilitamist ja tugevdamist nii piirkonnas kui globaalselt. Sellest tulenevalt peame kindlasti jätkama kaitse- ja välisministrite vastutusalasse kuuluvaid ühiseid pingutusi julgeoleku tugevdamisel nii kõige üldisemas plaanis kui ka toetamaks transatlantilist koostööd. Samas on muidugi selge, et ühtse NB8 koostööprogrammi koostamine kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonnas on keeruline, kuna riikide staatused NATOs ja Euroopa Liidus on erinevad.

Julgeoleku- ja kaitsepoliitika alase koostöö kõrval on tähtsateks valdkondadeks, milles koostööd kindlasti tuleks edasi süvendada, muuhulgas keskkonnakaitse ja säästev areng, haridus- ja teaduspoliitika, majanduse, eelkõige infotehnoloogia areng ning transport ja energeetika. Pidades silmas traagilist tsunamikatastroofi Kagu-Aasias eelmise aasta detsembris, oleks kindlasti otstarbekas edendada koostööd ka Läänemere regioonist kaugel asetleidvate looduskatastroofide tagajärgede likvideerimisel, tuvastusmeeskondade sinnasaatmisel, hädaliste abistamisel ja kojutoimetamisel.

Nimetatud valdkondadega peaksid tegelema NB8 vastava ala ministrite kohtumised pärast NB8 peaministritelt vastava juhise saamist. Seega võiks järgmine NB8 peaministrite kohtumine arutada, kas ja millistele ministrite koosseisudele selliste programmide koostamine ülesandeks teha.

Eesti valitsusasutused on omalt poolt ilmutanud konkreetset huvi jätkuva ja süvendatud koostöö vastu muuhulgas Läänemere keskkonnakaitse, merenduse (laevaliiklus, sadamad), merepääste, lennunduse, maanteetranspordi, hariduse (ühise haridusruumi loomine), noorsoo- ja lastetöö, toiduohutuse, piirikaitse, migratsiooni ja regionaalhalduse valdkondades. Arvestades Läänemere bioloogiliste ressursside otstarbeka ja sihipärase kasutamise tähtsust, peame väga oluliseks ka NB8 riikide koostööd kalanduse alal, sealhulgas eriti koostööd Põhjamaade Mereakadeemia (Nordic Marine Academy) raamistikus.

Lähtudes positiivsest kogemusest, mille on andnud Balti riikide liitumine Põhjamaade Investeerimispangaga (Nordic Investment Bank), oleks mõistlik otsida võimalusi uuteks sarnasteks sammudeks, mis viiksid kolme Balti riigi liitumisele või assotsieerunud liikme staatuseni seni viie Põhjamaaga piirdunud ühisettevõtmistes. Kõne alla võiksid tulla Põhjamaade Geenipank (Nordic Gene Bank) ja Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee (Nordic Joint Committee for Agricultural Research), mille vastu on Eestis ilmutatud konkreetset huvi. Samuti tuntakse huvi partnerluse vastu Põhjamaade regionaalse planeerimise organisatsiooni NORDregioga ja Põhjamaade Innovatsioonikeskusega (Nordic Innovation Centre, NIC).

Nii huvi regionaalse koostöö vastu üldiselt kui ka huvide mitmesuunalisust Läänemere piirkonnas tõendab mitme üksteist täiendava parlamentaarse koostöömehhanismi olemasolu. Lisaks on hiljuti käidud välja idee moodustada Läänemere Parlamentaarne Assamblee, eesmärgiga arendada Läänemere regiooni parlamentaarsete institutsioonide koostööd ja edendada peamiste regionaalsete teemade arutelu. Uute koostöövormide algatamisel on enne vaja põhjalikult kaaluda, millisel kujul see looks tegelikku lisaväärtust võrreldes olemasolevatega. Eesti toetab paremat koostööd regionaalsete parlamentaarsete kogude vahel, kuid me oleme seisukohal, et piirkondlike parlamentaarsete kogude arendamisel või uuendamisel tuleb säilitada ka iga riigi parlamendi otsene esindatus. Kaudne esindatus teise koostööorgani kaudu viiks hierarhiani, milles kaovad parlamentaarse koostöö orientiirid.

On selge, et lisaks koostööle regionaalsetele koostööinstitutsioonide raames on meie kõigi huvides jätkata konsultatsioone ja ühiste seisukohtade kaitsmist ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Siit tuleb vajadus jätkata tihedat valitsustevahelist koostööd Euroopa Liiduga seotud küsimustes, seda nii 3+3 kui 5+3 tasandil.

Ja lõpetuseks ma soovin toonitada, et praeguse Balti Ministrite Nõukogu eesistujamaana on Eesti veendunud Balti riikide ja Põhjamaade valitsuste vahelise koostöö jätkuva arendamise vajalikkuses ja teeb eesistujana selle ladusaks toimimiseks kõik endast oleneva. Balti Ministrite Nõukogu on selleks Eesti eesistumiseks saanud uue struktuuri, mis hõlbustab laiemat regionaalset, eriti Põhjamaade suunalist ja Euroopa integratsiooni alast koostööd.

Ma tänan teid tähelepanu eest ja soovin viljakat siinviibimist ja häid mõtteid ning loomulikult ka nende teokstegemist!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.