Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti pöördumine Holocausti mälestuspäeval Kloogal

27. Jaanuar 2011 - 0:00

Head juudi kogukonna esindajad,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,

On saanud traditsiooniks, et 27. jaanuaril tähistame siin Kloogal mälestustseremooniaga Holokausti ohvrite mälestuspäeva, nii nagu seda tehakse täna üle Euroopa ja kaugemal. Täna 66 aastat tagasi vabastati Auschwitz-Birkenau surmalaager. Sellega tehti lõpp kohutavale tragöödiale, mis ei tohi enam iial korduda. Nii oleme kogunenud siia mälestama mitte ainult neid juudi rahva esindajaid, kes hukkusid siin, vaid kõiki, kes kannatasid II maailmasõja õuduste läbi. Olnut meenutades ja ohvreid mälestades on tänane Euroopa ühtne ja solidaarne.

Holokausti üle elanud Abel Herzberg on öelnud: “Ei mõrvatud mitte kuus miljonit juuti, vaid ühte mõrva sooritati kuus miljonit korda!” Mäletades Holokausti, peame meeles iga elu unikaalset väärtust.

Täna 66 aastat tagasi aitasid Hitleri-vastase koalitsiooni väed taassündida lootusel, tuues vabaduse tuhandetele meestele, naistele, poistele ja tüdrukutele, kel õnnestus surmalaagritest eluga pääseda. Kuid läbielatu jättis neile jälje kogu eluks. Miljonid Holocausti üle elanud inimesed kaotasid oma tervise ja lapsepõlve, eneseteostuse ja pereloomise võimaluse, võimaluse nautida õnnelikku ja rahulikku elu ümbritsetuna sugulastest ja sõpradest, rääkimata kaotatud unistustest ja lootustest. Öeldakse, et aeg parandab kõik haavad, kuid me teame, et on haavu, mis on liiga sügavad, et kunagi täielikult kinni kasvada. Et on kannatusi, mille valu ei kao lõplikult kunagi. Ja mida ei tohi unustada.

Ent ärgem täna unustagem ka neid,, kes oma eluga riskides aitasid juute natsi genotsiidist päästa. Nobeli kirjanduspreemia laureaat ja ise Holokausti üle elanud Elie Wiesel on kirjutanud: “Noil aegadel oli pimedus laotunud kõikjale. Üle taeva ja üle maa. Ja kõik kaastunde väravad paistsid olevat suletud. Tapja tappis ja juudid surid ja ülejäänud maailm oli võtnud kaassüüdlase või eelmalseisja hoiaku. Vaid väga vähestel oli julgust hoolida.”

Siiski oli neid, kes isegi sel kohutaval ajastul suutsid säilitada inimväärikuse ja südikuse. Koos paljude teistega, on ka Uku ja Eha Masingu nimed raiutud kivisse Yad Vashemi holokaustimuuseumis. Nad olid nende hulgas, kes võitlesid ükskõiksuse vastu ja jäid truuks oma ideaalidele.

Me oleme veendunud, et iga inimelu on omaette väärtus. Inimelude süstemaatilist hävitamist ei saa iial aktsepteerida mitte ühegi ideoloogia ega millegi muu alusel. Tänapäeva Eestis peame holokausti ajaloo mitmekülgset uurimist üheks oluliseks eeltingimuseks, et mõista paremini antisemitismi, rassismi ja sallimatuse kõikide vormide leviku vastu võitlemise tähtsust. Seda mõistes saame omakorda paremini hinnata Eesti 20. sajandi ajalugu ja lähtuda sellest nii kodustes kui ka rahvusvahelistes tegemistes.

Oleme kogenud, et rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise ennetus on tulemusrikas kui seda teha hariduse, uurimistegevuse ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Kehtivas üldhariduskoolide riiklikus õppekavas kuulub holokaustikäsitlus ajalookursuse teemablokki ”Inimsusevastased kuriteod”, kusjuures rõhutatakse holokausti ainulaadsust. Ühiskonnaõpetuses on põhitähelepanu sallivusel. Alates 2007. aastast osaleb Eesti liikmesriigina aktiivselt Holokausti õpetamise, mälestamise ja uurimise Rahvusvahelise Rakkerühma töös.

Daamid ja härrad,

Mõne nädala pärast tähistame Eesti riigi 93ndat sünnipäeva. 1918. aasta veebruaris kuulutati Eesti Vabariik välja “Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele”. Nagu teame, sisaldas manifest selget rahvusvähemuste õiguste kaitsmise sätet. See tõsiasi näitab vägagi selgelt, et Eesti iseseisvus ei olnud ei tollal, ega ole ka praegu mõeldud ainult eestlaste, vaid kõikide Eestis elavate rahvaste ja meie ühiskonna arengusse panustavate inimeste jaoks. Nii sai Eestist 1926. aasta juunis esimene riik maailmas, kus juudid said välja kuulutada oma kultuurautonoomia. Tänu sellele saame tänavu ühiselt tähistada juudi kultuurautonoomia loomise 85. aastapäeva.

Juudi kogukonna panus Eesti tänasesse ellu on väljapaistev kõikidel elualadel, olgu selleks kultuur, teadus või majandus. Koos oskame seda hinnata. Nii nagu me koos oskame meeles pidada ja minevikust õppida.

Täna langetame koos pea, et mälestada kõiki, kes surid ja kannatasid. Yad Vashemi memoriaalkompleksis kasvab mälestuspuu, mis sümboliseerib juudi ja eesti rahva püüdlusi – puu, mille oksad sirutuvad eluvalguse poole. See puu õitseb igal kevadel ja iga tema uus leht lisab lootust tulevikku. Kandkem tema eest hoolt ja ärgem laskem tal iial kuivada!

Tänan!
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.