Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti kõne USA-Aadria Partnerluse Harta plenaaristungil Riias

24. Märts 2009 - 0:00

"Euroopa julgeolekukeskkonna areng NATO 60. aastapäeva eel"

Head sõbrad ja kolleegid!



Balkani riikide valitud kurss euroatlandi integratsiooni suunas on suurendanud julgeolekut nii Balkani piirkonnas kui kogu kontinendil tervikuna. Ligi seitse aastat tagasi alguse saanud USA-Aadria Partnerluse Harta on selles osas oluline initsiatiiv, mille seni kõige nähtavam tulemus on kahtlemata NATO liitumiskutse esitamine kahele harta riigile - Albaaniale ja Horvaatiale. Eesti tunnustab ka Makedoonia edusamme NATOga integreerumisel ja jätkab oma liitumiskogemuse jagamist mullu detsembris hartaga liitunud Bosnia ja Hertsegoviinale ning Montenegrole. Loodame, et peagi jõuavad Aadria harta riikide sekka ka Serbia ja Kosovo.



NATO põhiprintsiibil – kollektiivkaitsel, mis väljendub põhikirja artiklis 5, püsib kindlalt alliansi tegevuse tuum. Tugevdamaks NATO võimekust oma peaülesande täitmisel ning tulemaks toime ka 21. sajandi väljakutsetega, peab allianss olema võimeline kiirelt reageerima ootamatute olukordade puhul. Ettevalmistumine kiirreageerimiseks hõlmab nii planeerimist kui õppusi, samuti sellisel tasemel vägede ettevalmistamist, mis suudaksid toime tulla mistahes sõjalistes operatsioonides ja missioonides. See põhimõte peab selgelt väljenduma ka NATO uues strateegilises kontseptsioonis. Ka uued julgeolekuriskid nagu küberkaitse, energiajulgeolek ja piraatlus, vajavad põhjalikumat käsitlust. Just nende uute küsimuste taustal on eriti aktuaalne NATO ja Euroopa Liidu koostöö uuele tasemele viimine.



Uute ohtude kõrval ei ole ka traditsioonilised ohud kusagile kadunud. Selle selgeks tunnistuseks oli mullusuvine Vene-Gruusia konflikt. See küsimus tuleb hoida päevakorras, kuniks on saavutatud Gruusia suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel põhinev lahendus.



NATO toimimise tõhustamine, paindlikumaks muutmine ja laienemine käivad käsikäes. Alliansi senine laienemine on olnud edukas. Peame oluliseks, et NATO uksed jäävad avatuks ka edaspidi ning et kandidaate hinnataks vastavalt nende liitumisvalmidusele. Teame, et liituda soovivatel riikidel lasuvad liitumiseelselt topeltkohustused. Nagu ütles NATO peasekretär Lord Robertson Tallinnas kuus aastat tagasi: „kandidaatriigid seisavad silmitsi topeltväljakutsega. Te peate jätkama ning tõhustama oma poliitilisi ja sõjalisi reforme. Ja te peate valmistuma liikuvale rongile hüppamiseks, sest NATO muutumine on fundamentaalne ja samal ajal ka väga kiire.”



Kuigi Eestil täitub käesoleva nädala lõpus viis aastat alliansi täisliikmena, ei ole ka meie kodutöö kaugeltki lõppenud. Julgeolek on jagamatu ning selle kindlustamine nii Euroopas kui kaugemal on valdkond, mis tänasel päeval vajab jätkuvaid jõupingutusi. Kui Kosovo-missiooni puhul oleme saavutanud märgatavat edu, siis Afganistani-missioon on osutunud proovikiviks kogu rahvusvahelisele üldsusele, sealhulgas ka Balkani riikidest panustajatele. Külastasin hiljuti Afganistani ning veendusin, et edu saavutamise nimel tuleb suurendada nii sõjalist kui tsiviiltoetust antud riigile. Kohalike võimekuste arendamine on seejuures esmatähtis, sest ilma tugeva keskvalitsuse ning rahvusliku armee ja politseita ei saa tekkida stabiilset julgeolekukeskkonda.



Afganistani operatsioon on otsekui lakmustest, mille puhul rahvusvahelise koostöö tähtsus eriti selgelt esile tuleb. Mitte ainult NATO, ÜRO, Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonide omavaheline koostöö, vaid ka solidaarsus ja ühtsus alliansi liikmete ning partnerite vahel on siinkohal eriti oluline. Sõltub ju sellest meie endi sõdurite käekäik. Ühtsuse suurenemise seisukohalt hindame kõrgelt Prantsusmaa otsust naasta NATO sõjalisse struktuuri.



Hoolimata esilekerkinud majandusraskustest, soovin Euroopa ees seisvate julgeolekuprobleemidega toimetulemiseks meile kõigile palju jõudu.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.