Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti ettekanne riigi välispoliitikast

8. Veebruar 2011 - 10:12

Lugupeetud juhataja,
head Riigikogu liikmed,
austatud külalised!

Möödunud aasta oli Eesti välispoliitikale väga eriline ja saavutusterohke aasta. Tänu sellele saame selle valitsuse neljandas ja ühtlasi viimases välispoliitika ettekandes rääkida mitte ainult Eesti tegevusest Euroopa Liidus ja NATOs, vaid esmakordselt ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning eurotsoonis. XXI sajandi teise kümnendi hakul on Eestist saanud üks paremini integreerunud riike Euroopas.

Kuid see ei tähenda, et nüüd on justkui kõik saavutatud. Meil on lihtsalt rohkem vahendeid ja võimalusi, mida Eesti heaolu ja julgeoleku pideva suurendamise nimel rakendada. Tänapäeva maailm on kiires muutumises ja meil on head instrumendid, mille abil reageerida ja suurendada oma valmisolekut tulla toime näiteks julgeolekukeskkonna muutustega, sealhulgas terrorismiohuga. Kõikide võimaluste tõhus rakendamine on meie välispoliitika edasine peaülesanne.

Mitte igal aastal ei lange Eestile osaks nii suurt tunnustust, nagu olla valitud maailma juhtiva majandusajakirja The Economist poolt aasta riigiks. Maailm on hinnanud ja tähele pannud meie pingutusi: eurotsooniga ühinedes olime üks kahest riigist, kes täitis Maastrichti eelarve defitsiidi ja riigivõla kriteeriume. Euro annab Eestile juurde stabiilsust ja usaldust, olles ka oluline julgeolekutagatis. Sellele sekundeerib meie eesmärk jõuda NATO kaitsekulutuste eesmärgi täitmiseni, mis on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Möödunud aastal saime esmakordselt kaasa rääkida NATO tuleviku kujundamisel, s.o strateegilise kontseptsiooni uuendamise protsessis. Ka edukalt läbi viidud NATO välisministrite kohtumine – esimene sellelaadne suurüritus Tallinnas -- tõi kaasa alliansi tulevikusuundi määravaid otsuseid.

Austatud Riigikogu!

Eesti Euroopa Liidu poliitika on olnud sihikindel ja tulemuslik. 2012. aastal Tallinnas tööd alustav Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorter on hea näide nii sellest kui ka kompromisside leidmisest. Samas on meil täna võimalus senisest enam kaasa aidata teiste demokraatliku arengutee valinud riikide käekäigule, andes edasi oma reformikogemust. Seda mõtet kannab endas jaanuari lõpus Tallinnas avatud Eesti idapartnerluse koolituskeskus.

Meie eesmärk on vältida eraldusjoonte tekkimist Euroopas, aidates kaasa Euroopa Liidu idapartnerite, s.o Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene poliitilisele ja majanduslikule lõimumisele Euroopa Liiduga. See hõlmab nii toetust Euroopa Liidu ja idapartnerite assotsiatsioonilepingute sõlmimisele kui ka kõikehõlmava vabakaubandusala loomisele ja viisavabaduse sisseseadmisele. Eesti uues arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas käsitletakse kõiki Euroopa Liidu idapartnereid prioriteetsete sihtriikidena. Hoolimata sellest, et need riigid on praegu Euroopa Liidule lähemal kui eales varem, vajame reaalset ja käegakatsutavat edasiminekut samuti rohkem kui kunagi varem.

Üks idapartner on aga suur murelaps. Kuniks Valgevene areng ei liigu lähemale Euroopa Liidu väärtustele, keskendub Eesti arengukoostöö selle riigiga kodanikuühiskonna ja haridusvõimaluste toetamisele, seejuures ka idapartnerluse keskuse kaasabil. Inimestevaheliste kontaktide hoogustamisele aitab kindlasti kaasa Eesti otsus vabastada Valgevene kodanikud Eesti viisade tasust nagu ka õppimisvõimaluste loomine Valgevene tudengitele Eestis.

Euroopa Liit kehtestas jaanuari lõpus sanktsioonid neile Valgevene ametiisikutele, kes olid seotud presidendivalimiste järgselt aset leidnud vägivallaaktide ja vahistamistega. Sanktsioonid peavad olema võimalikult täpselt suunatud repressioonide eest vastutavate isikute vastu. Valgevene kodanikuühiskonna arengu toetamist tuleb jätkata ning edasi liikuda Euroopa Liidu ja Valgevene viisalihtsustuslepingu ettevalmistamisega.

Eesti julgeolek, majanduse ja keskkonna olukord ei sõltu aga mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas toimuvast. Äärmuslik vaesus, haiguste levik, üleilmsed majandusraskused, konfliktid, terrorismi levik ja kliima soojenemine on globaalsed probleemid, mis vahetult mõjutavad meie käekäiku ja tulevikku.

See on üks põhjuseid, miks Eesti on asunud järjest aktiivsemalt ise globaalsete, ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse panustama. Sedagi peab silmas uus arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava, milles pööratakse senisest enam tähelepanu tervishoiu ja hariduse edendamisele ning Eesti kogemuste jagamisele e-lahenduste vallas.

Eesti kogemus e-riigi ülesehitamisel on ühene: efektiivse rahanduspoliitika kõrval on see meie majandusliku edu võti. Maailma silmis on tegemist unikaalse ja järgimist vääriva saavutusega, millest on kujunenud Eesti visiitkaart maailma eri nurkades. Koostöö e-riigi ülesehitamise vallas haarab kõiki kontinente, sealhulgas Aafrikat, kus teeme koostööd näiteks Botswana ja Cabo Verdega, ning huviliste ring aina laieneb. Sel eesmärgil oleme lähetanud Sahara-tagusesse Aafrikasse esmakordselt ka Eesti diplomaadi, kes töötab Soome saatkonnas Lusakas.

Innovatsioonile oli üles ehitatud ka Eesti väljapanek Šanghai EXPO-l. Eesti interaktiivset paviljoni külastas kokku enam kui 2 miljonit inimest ja hiiglaslike hoiupõrsastekujulisse ideedepanka laekus kokku enam kui 100 000 ettepanekut linnakeskkonna paremaks muutmiseks.

Lugupeetud Riigikogu!

Käsikäes maailmamajanduse muutumisega on laienenud meie välismajanduse geograafia ja ühes sellega ka Eesti välisesinduste võrk. Mullu avasime Eesti saatkonna Kairos ja peakonsulaadi Šanghais, tegevust alustas aukonsul Hongkongis ja suurenes Tokyo saatkonna mehitatus. Lähiaja kavades on saatkonna asutamine Kasahstanis, et hõlbustada Eesti ettevõtjate sisenemist Kesk-Aasia turule, ja aukonsulaadi avamine Osakas. Samuti oleme otsustanud nimetada mitteresideerivad suursaadikud kõikidesse Pärsia lahe koostöönõukogu riikidesse, aga ka Jordaaniasse, Liibanoni, Süüriasse ja Singapuri.

Oleme järjepidevalt tõhustanud ettevõtjate teavitamist riigi võimalustest neid uutele turgudele sisenemisel nõustada. Sihiteadlik koostöö peegeldub ka ekspordinumbrites, mille kohaselt kasvas kaupade väljavedu Eestist möödunud aasta oktoobris-novembris 48% võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga.

Ent meie äridiplomaatia-alane tegevus poleks edukas ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja ettevõtlusliitudega tehtava koostööta. Koos Kaubandus-Tööstuskojaga korraldame ettevõtjatele ärimissioone sihtturgudele, samuti sihtturuseminare ja kohtumisi suursaadikutega. Ettevõtjate abistamine on Eesti välisesindustele oluline ülesanne. Ettevõtjate huvide kaitsmiseks ja edendamiseks välisturgudel oleme riikidega nagu Kasahstan, Ukraina ja Hiina loonud valitsustevahelised majanduskomisjonid. Möödunud aastal allkirjastasime kahepoolsed investeeringute kaitse lepingud muuhulgas Aserbaidžaani, Jordaania ja Moldovaga.

Eesti kohalolek Aasia kasvavatel turgudel on olulise tähtsusega, kuid meie suurimad väliskaubanduspartnerid on endiselt meie lähinaabrid Euroopa Liidus, kellega koostöö aasta-aastalt tiheneb. Koostöö Põhjamaade ja Läänemere regiooni riikidega laiemalt on Eesti jaoks väärtuslik ja me soovime seda veelgi tihendada. Elluviimist väärivaid koostööinitsiatiive tulevikuks pakuvad möödunud aastal valminud Balti- ja Põhjamaade koostöö audit ning Eesti-Läti koostöö tulevikuraport. Tänavu on Eesti Balti koostöö juhtriik, kusjuures meie prioriteedid on energia, transport ja teadmistepõhine majandus. Viimase raames on eesmärgiks digituru arengu kiirendamine.

Nii Eesti, Läti kui ka Leedu jaoks on jätkuvalt üks sõlmküsimusi energiajulgeolek. Tänu Läänemere energiaturgude ühenduse kavale õnnestus mullu edasi liikuda uute energiaühenduste rajamisega Läänemere regioonis. Investeerimisotsused tehti Estlink 2 elektrikaabli rajamiseks Eesti ja Soome vahel ning NordBalt elektrikaabli rajamiseks Leedu ja Rootsi vahel. Eestis alustas kauplemist Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot. Küsimused, millele lahenduse leidmine seisab ees alanud aastal, on Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu ning Leedu tuumaprojekti elluviimine koos Poolaga, samuti toimiva Balti gaasituru loomine ja regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukohas kokkuleppimine.

Eesti jagab Põhjamaadega sarnast seisukohta, et majanduskasvu ja uute töökohtade loomist on võimalik saavutada ka rohelisel teel. Oleme keskkonnahoiu ja jätkusuutliku arengu tagamiseks seadnud mitmed ambitsioonikad sihid: ÜRO Kyoto protokolli raames oleme juba vähendanud kasvuhoonegaaside väljalaset 50% võrra ning eesmärk on 60%ni jõudmine 2020. aastaks. Samal ajal oleme suurendanud taastuvenergiaallikate kasutamist, kusjuures Eesti on võtnud Euroopa Liidu keskmisest (21%) kõrgema sihi: 25% taastuvenergia osakaalu saavutamise aastaks 2020.

Head Riigikogu liikmed!

9. detsember 2010 jääb Eesti välispoliitika ajalukku kõrvuti selliste sümboolsete kuupäevadega nagu 29. märts ja 1. mai 2004, sest just sel päeval sai Eestist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 34. liige. See on kvaliteedimärk mitte ainult meie majandusele, vaid ühiskonnale tervikuna, pakkudes Eestile uusi võimalusi edasiseks arenguks.

Eestile teeb muret, et paljud riigid on majanduskriisi ettekäändel võtnud kasutusele vaba kaubandust takistavaid meetmeid oma turgude kaitseks. Seetõttu on Eesti peamine siht Euroopa Liidu väliskaubanduse strateegia uuendamisel kaubanduse edasine liberaliseerimine ja Euroopa Liidu ettevõtete huvide kindlustamine. Euroopa Liit jätkab läbirääkimisi nii mitmepoolse kaubandusrežiimi parandamiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames kui ka kahepoolseid läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks oluliste partneritega. 2010. aastal sõlmis Euroopa Liit vabakaubanduslepingu Lõuna-Koreaga, aktiivsed kõnelused on käimas Kanada, India, Singapuri, Malaisia ja veel mõne riigiga. Euroopa Liidu idapartnerite hulgas on läbirääkimised avatud Ukrainaga.

Kaubanduslepingust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel saaks rääkida alles pärast Venemaa liitumist WTOga. Eeldusel, et mitmepoolsed läbirääkimised suudetakse lõpetada enne suve, võib Venemaa ühinemine teoks saada juba käesoleva aasta lõpus. Eesti jaoks on Venemaa kui meie ühe suurema kaubanduspartneri liitumine WTOga väga oluline, sest see suurendaks ka kahepoolsete majandussuhete läbipaistvust ja etteaimatavust.

Digitaalsel ajastul vajab kogu Euroopa lennukat, ent ühtlasi realistlikku tulevikuvisiooni. Seda kätkeb ”Euroopa 2020” strateegia, mis keskendub innovatsioonil põhinevale kasvule, täistööhõivele, konkurentsivõime tõstmisele ja kestvale arengule. Tegutseme ka siseturu tõhustamise nimel. Seejuures on oluline kujundada uuenduslik ja hästi töötav digitaalne siseturg, kus oleks võimalikult vähe erisusi.

Mul on heameel, et Eesti välisministrina esindan üht Euroopa Liidu laienemismeelsemat liikmesriiki. Eestis mõistetakse sellise perspektiivi vajalikkust ja asendamatust, mis kokkuvõttes on innustuseks eelkõige Euroliitu pürgivatele riikidele endile.

Eesti on valmis oma liitumiskogemusi jagama kõikidele kandidaatriikidele, ent eriline heameel on toetada riiki, kes augustis 20 aastat tagasi tunnustas esimesena Eesti taastatud iseseisvust, s.o Islandit. Ootame sisuliste ühinemisläbirääkimiste sujuvat käivitumist Islandiga pärast sõelumisprotsessi lõpetamist sel aastal.

Loodetavasti määratakse peatselt kindlaks Horvaatia liitumiskuupäev ja kaovad takistused läbirääkimiste alustamisel Makedooniaga. Usume, et edasiminek Lääne-Balkani riikide lõimumisel, sealhulgas Montenegrole kandidaatriigi staatuse andmine ja Serbia liitumistaotluse menetlemine, innustab ka teisi Lääne-Balkani riike reformikursil püsima ja lõimumist kiirendama. Edendada tuleb ühinemisläbirääkimisi ka Türgi kui Euroopa Liidu olulise partneriga.

Austatud parlament!

Eesti julgeolek on 21. sajandi hakul kindlamini tagatud kui kunagi varem. Alust selliseks väiteks ei anna mitte ainult NATO liikmeks olemine, vaid eelkõige sarnaseid väärtusi ja põhimõtteid jagavate riikide koostöö, kus Eesti hääl pole mitte üks paljudest, vaid liitlaste häälte summa.

Meie peamine siht lähiaastatel on NATO uue strateegilise kontseptsiooni elluviimine, NATO kaitsepoliitika tugevdamine õppuste ja nähtava heidutuse kaudu ning julgeolekuvastutuse üleandmise kindlustamine Afganistanis. Viimane teema oli arutlusel ka ISAF-panustajariikide välisministrite kohtumisel Tallinnas.

Eesti osales möödunud aastal esmakordselt NATO tulevikku kujundava strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel, milles sätestatakse alliansi strateegilised eesmärgid kümne aasta perspektiivis. Kõik Eesti jaoks olulised seisukohad on Lissaboni tippkohtumisel vastu võetud dokumendis selgelt esil: eelkõige, mis puudutab uute ja konventsionaalsete ohtude tasakaalu, tugevat atlandiülest sidet ja kollektiivkaitset.

Pidevalt muutuv julgeolekukeskkond esitab meile aga uusi ja globaalseid väljakutseid, millega toime tulemiseks peame valmis olema. Afganistanis tegutsedes panustame võitlusesse terrorismi vastu ja tõstame ka oma tsiviil- ja arengukoostööalast võimet, energiajulgeoleku kindlustamist edendame Euroopa Liidu ja NATO raames ning regionaalses koostöös. Rahvusvaheliselt oleme tõestanud oma pädevust küberjulgeoleku vallas ning teadvustanud seda ohtu maailmas eri organisatsioonides ja tasanditel.

NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist lähtuvalt on langetatud otsus eelolevaks suveks välja töötada alliansi küberkaitsepoliitika, mille juures Eesti aktiivselt osaleb. Tallinnas töötab juba enam kui kaks aastat NATO küberkaitse oivakeskus, mis igal tegevusaastal saab juurde uusi osalisi. Mullu sai keskuse täisliikmeks Ungari, ning Türgi, Poola ja USA on teatanud oma peatsest liitumisest.

Küberjulgeoleku suurendamisel on tähtis roll NATO ja Euroopa Liidu koostöö tõhustamisel, ja nii on see paljudes teisteski välispoliitilistes küsimustes. Eesti peab eriti oluliseks kahe organisatsiooni teineteist täiendavat – mitte dubleerivat – rolli kriisiohje osas.

Eesti on kindel NATO laienemise toetaja. Abistame alliansi liikmeks pürgivaid riike vajalike standardite ja nõuete ülevõtmisel. Tundsime heameelt Bosniale ja Hertsegoviinale Tallinnas antud liikmesuse tegevuskava üle ja loodame, et riik on peatselt võimeline tegevuskava käivitamise tingimusi reaalselt täitma. Toetame Makedoonia liitumist, eeldusel et laheneb vaidlus riigi nime küsimuses, ja Gruusiale liikmesusetegevuskava (MAPi) andmist. Allianss võidaks kindlasti ka laienemisest Põhja-Euroopas.

Euroopa julgeolekuruumis on endiselt kõige suurem oht juba paar aastakümmet lahendamata püsinud konfliktid. Mägi-Karabahhias toetame OSCE vahendustegevust ja Transnistria konflikti lahtisõlmimiseks 5+2 läbirääkimisi, mille õnnestumise juures on suur roll Venemaal, kelle jaoks see on üks võimalus oma retoorilist suhtumise muutust Euroopasse ka tegudes kinnitada.
Gruusia konflikti lahendamise alus on ühene -- see on lähtumine rahvusvahelise õiguse normidest, mis käsitlevad riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Rahumeelse lahenduse eelduseks on relvarahu lepingute täitmine ja Genfi kõneluste jätkamine. Humanitaarolukorra parandamiseks on vajalik ÜRO ja OSCE missioonide tegevuse taastamine okupeeritud aladel ning juurdepääsu laiendamine, sealhulgas Euroopa Liidu missiooni (EUMM) humanitaartöötajatele.

Aasta algul mitmetes Araabia (Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida) riikides puhkenud rahutuste ja protestide laine on märk sügavast sotsiaalsest käärimisest, mida ei saa väega maha suruda. Rahumeelne lahendus on võimalik vaid avatud dialoogi ja inimeste põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse austamise ja kaitsmise teel. Euroopa Liidu liikmena innustab Eesti Egiptust demokraatlikele reformidele, mis toimuksid õigusriigi põhimõtteid järgides ning sillutaksid teed vabadele ja õiglastele presidendivalimistele.

Auväärt Riigikogu!

Eesti jätkab Afganistani-missiooni panustamist põhimõttel, et koos liitlastega otsustasime missiooni alustada ja koos tuleb otsustada ka lõpetamine. Seetõttu hoiame oma osalust ilma piiranguteta neis raamides, mida Riigikogu mandaat ette näeb, s.o kuni 170 kaitseväelast - kuniks see on afgaanide jaoks vajalik ja oodatud. Eesti kontingent teenib Lõuna-Afganistanis asuvas Helmandi provintsis, kus on pikka aega toiminud hea koostöö Briti sõjaväelastega. Julgeolekuolukord Helmandis on keeruline ja vastutust julgeoleku tagamise eest pole seal lähiajal afgaanidele üle anda võimalik.

Eesti on kandnud Afganistanis väga valusaid inimkaotusi. Kurbusega ja austusega mälestame Afganistanis hukkunud Eesti kaitseväelasi. Kogu ühiskond peab olema toeks vigastatud kaitseväelastele. Aga peame ka meeles pidama, et nende kaotuste hinnaga on suurenenud meie inimeste julgeolek, sest säästetud on inimelusid mujal. Alates rahvusvahelise missiooni tegevuse algusest Afganistanis on terrorirünnakute arv maailmas vähenenud.

Meie kaitseväelased on Afganistanis selleks, et kogu maailm oleks turvalisem ja terrorirünnakuid, mis potentsiaalselt ohustavad ka Eesti inimesi, oleks vähem. Afganistan on ka riik, kuhu Eesti on suunanud enim tsiviil- ja arengukoostöö alast võimekust ning meie senine kogemus on julgustanud panust suurendama. Mullu kahekordistasime oma politseinike arvu Euroopa Liidu politseimissioonis EUPOL ja lähetasime neli tsiviilpolitseinikku NATO väljaõppemissiooni koosseisu, kelle ülesanne on algpolitseiõppe läbiviimine. Lisaks praegu Afganistanis töötavatele sõjaväearstidele on kavas viieliikmelise kirurgide meeskonna lähetamine Helmandi provintsi alates aprillist.

Just Afganistanis tegutsedes oleme kõige enam kokku puutunud sõjalise ja tsiviilpanuse sidustamise praktilise poolega. Tänu sellele väärtuslikule kogemusele on Eestist saanud ka rahvusvahelises arengukoostöös hinnatud partner. Meie rohked arengukoostöö projektid Afganistanis on peamiselt suunatud tervishoiu, hariduse, hea valitsemistava ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Jätkame esmaabikoolituse andmist, mille käigus oleme kahe aasta jooksul välja õpetanud enam kui 1000 Helmandi provintsi naist ja varustanud peresid esmaabipakkidega. Sealsamas jätkub ka tervishoiutöötajate täiendkoolituste projekt ning Eesti tervishoiueksperdi tegevus.

Jaanuaris Afganistanis visiidil olles külastasin Tallinna Pae gümnaasiumi sõpruskooli Kabulis ja veendusin, kui suur on afgaani noorte õpitahe ja lootus tuleviku suhtes. Lapsed ei lasknud end segada ka kassiruumi külastuse ajal. Meie saame nende unistuste täitumisele kaasa aidata. Kabulis keskendubki meie arengukoostöö peamiselt haridusvaldkonnale: tänavu oleme võtnud sihiks Kabuli Ülikooli Afganistani keskuse infosüsteemiga varustamise, toetame ka keskuse ehitust ning Rahvusarhiivi infomaterjalide säilitamisel ja uute raamatute väljaandmisel.

Ronald Reagan, kelle sünnist 6. veebruaril möödus 100 aastat, on öelnud: „Sõjaline tugevus on küll rahu eeldus, kuid peab olema selge, et see jõud säilitatakse lootuses, et seda pole kunagi vaja kasutada. Sest otsustavaks ja määravaks on mitte pommid ega raketid, vaid tahte ja ideede proovilepanek, vaimne otsusekindlus ning ühised väärtused, tõekspidamised ja ideaalid, millele oleme pühendunud.“

See on side, mis liidab maid ja rahvaid. Ka Eestit ja Ameerika Ühendriike. Eesti hindab kõrgelt kahepoolset julgeolekukoostööd USAga, sealhulgas ühiseid sõjaväeõppusi ning koostegutsemist NATO-liitlastena Afganistanis ja küberjulgeoleku suurendamisel. Samas on rõõmustav uute koostöövaldkondade lisandumine, nagu Euroopa Liidu idapartnerite toetamine, energiajulgeolek ja arengukoostöö.

USA ja Eesti lähedane liitlassuhe sai veel kord kinnitust minu jaanuaris toimunud Washingtoni-visiidil, mille käigus riigisekretär Hillary Clinton väljendas heameelt, et Ameerika Ühendriikidel on Eesti näol usaldusväärne, loominguline ja lähedane liitlane. Clintoni sõnul on Eestist vaid 20 aasta jooksul saanud üks maailma suurimaid edumudeleid - e-valimiste, küberuuenduste, heade valitsemistavade, õigusriigi põhimõtete austamise ja vastutustundliku rahanduspoliitikaga.

Head kuulajad!

Eesti on arengukoostööga tegelenud juba 12 aastat ja tänaseks on meist kujunenud arvestatav ja usaldusväärne doonorriik. 2015. aastaks kavatseme suurendada arenguabi vähemalt 0,17%-ni RKPst.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aastateks 2011-2015 seab senisest ambitsioonikamad eesmärgid nii sihtriikide kui ka tegevusvaldkondade suhtes. Kuid ka sel perioodil jääb Eesti arengukoostöö peamiseks sisuks Afganistani jaluleaitamine ja meie reformikogemuse edasiandmine, mille vastu on suurim huvi ja vajadus just idapartnerlusriikides.

Ka humanitaarabi vallas on Eesti järk-järgult suurendanud oma abi suurust ja laiendanud geograafiat ning hädaolukordadele reageerimise ja abistamise võimet. Eesti päästemeeskonna liikmed viibisid mullu esmakordselt kogu aasta vältel missioonidel - jaanuarist septembrini Haitil ning oktoobrist detsembrini Pakistanis. Eesti päästjate missioon üleujutuste tagajärgede käes vaevlevas Pakistanis kestab veel praegugi.

Alates 2004. aastast oleme toetanud humanitaarolukorra parandamist Sudaanis. Seoses Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumiga, mida Euroopa Liidu vaatlusmissiooni raames jälgisid ka Eesti vaatlejad, peame olema valmis nii uue riigi tunnustamiseks kui ka abi suurendamiseks. Oluline on vältida nurjunud riigi teket, mistõttu on vajalik Euroopa Liidu toetus ja koostöö teiste rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonidega, eelkõige ÜRO ja Aafrika Liiduga.

Peame enesestmõistetavaks abistada meie lähiriike. 2010. aastal abistasime Poolat ja Moldovat üleujutuste tagajärgede likvideerimisel ning Venemaad metsatulekahjude kustutamisel.

Oleme tegutsenud operatiivselt ja nähtavalt nii Eesti eksperte lähetades kui ka rahvusvahelisi humanitaarorganisatsioone toetades. Seetõttu on meie eksperte üha enam kutsutud ÜRO ja Euroopa Liidu hindamismissioonidesse. Kuulume ka rahvusvahelisse humanitaarpartnerluse võrgustikku, mille eesmärk on eelkõige ÜRO võimekuse toetamine katastroofidele reageerimisel.

Arengu- ja humanitaarabi kõrval hõlmavad Eesti pikaajalised prioriteedid ÜROs ka naiste õiguste ja olukorra edendamist. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tänas paar nädalat tagasi toimunud kohtumisel Eestit aktiivse tegevuse eest ÜROs, sealhulgas määrava tähtsusega panuse eest organisatsiooni ühe viimaste aastate olulisema reformi – arenguabisüsteemi tõhustamise – läbiviimisel. Olles läbirääkimiste kaashõlbustajaks aitasime teostada aastaid vaid paberil olnud idee ning koondada naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele keskendunud ÜRO allüksused üheks tugevaks agentuuriks - UN Women. Eesti jaoks on oluline jätkata tööd, et agentuur suudaks täita talle pandud lootused.

Seoses liikmeksolekuga ÜRO ühes põhiorganis, Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, kuulub Eesti sel aastal ka ÜRO naiste staatuse komisjoni. Tänavu oleme ka UNICEFi ja ÜRO arenguprogrammi nõukogu liikmed ja jätkame kampaaniat, et saavutada ÜRO inimõiguste nõukogu liikme koht 2012. aastal. Liikmesus selles ÜRO keskseimas inimõiguste organis annab võimaluse veelgi vahetumalt toetada eesmärke, mille nimel oleme seni töötanud, eeskätt võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste, väljendusvabaduse ja demokraatia edendamine. Kuid meie inimõigusalane tegevus on märksa laiem – see hõlmab ÜRO kõrval Euroopa Nõukogu, OSCEd ja Euroopa Liidu inimõiguspoliitikat.

Mullu valmis Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni „1325: Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks. Tegevuskava aluseks on mõistmine, et naisi kaasamata saab konfliktide puhul kõne alla tulla vaid poolik lahendus.

See lähtepunkt sai kinnitust mullu Tallinnas aset leidnud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konverentsil, kus olid arutluse all resolutsiooni 1325 rakendamise väljakutsed ja võimalused Afganistani näitel.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Eesti kodanike kaitse välismaal ja konsulaarabi andmine on jätkuvalt üks välisministeeriumi tähtsamaid töövaldkondi.

Vajadus Euroopa Liidu riikide sidusa konsulaarkoostöö järele ilmnes väga selgelt seoses mullukevadise Islandi vulkaanipurskest tingitud lennukaosega, aga ka jaanuari lõpus Egiptuses puhkenud rahutustega, kus tegime Eesti kodanike kojutoimetamiseks koostööd näiteks Soome konsulaarteenistusega. Tuhakriisi ajal pakkusid meie välisesindused kodanikele erinevaid transpordivõimalusi ning välisministeerium koordineeris Facebooki ja Twitteri kaasabil kodanike ja liiklusvahendite liikumist. Ligi 1700 tuhalõksu jäänud inimese tagasipöördumise korraldamiseks ja rahaliste probleemide lahendamiseks saatsime Türgi ja Egiptuse kuurortidesse appi konsulid. Eesti turistide turvalise kojujõudmise huvides saatsime Sharm el-Sheiki ja Hurghadasse konsulaarabidiplomaadid ka möödunud nädalal.

Konsulaarjuhtumite lahendamisel neis paigus, kus Eestil välisesindused puuduvad, on Eesti huvide edendamisel laiemalt oluliseks toeks meie aukonsulid. Aasta alguse seisuga oli Eestil 139 aukonsulit 62 riigis.

Kasvavatele Eesti kogukondadele lähemale mineku huvides on kavas kevadel avada Eesti konsulaat Sydneys, mis teenindaks nii Austraalias kui ka Uus-Meremaal asuvaid Eesti kodanikke.

2010. aastal väljastasid kõige enam Eesti viisasid meie kolm Venemaal asuvat esindust, kokku üle 70 000. See kinnitab tõsiasja, et Eestimaa on Vene turistide hulgas aasta-aastalt üha populaarsem sihtkoht. 2010. aastal kasvas Vene turistide arv võrreldes tunamullusega koguni enam kui 50%.

Aeg-ajalt tuleb teateid, et ühe või teise riigi valitsuse liige on avaldanud toetust Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse kehtestamisele. Pikas perspektiivis on viisavabaduse sõlmimine õigusriigi põhimõtteid austava Venemaaga loomulik areng, kuid nii nagu kõikide teiste riikide, nii ka Venemaa puhul on eeltingimusteks demokraatlike põhimõtete ja mõistagi ka tehniliste tingimuste täitmine. See on nii Eesti kui ka Euroopa Komisjoni seisukoht, mida on väljendanud ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Esmalt on vajalik piiriületusprobleemide lahendamine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Välisministrina olen seda teemat Euroopa Liidu kohtumistel pidevalt üleval hoidnud.

Hea Riigikogu!

Elame sündmusterohkel aastal. Augustis tähistame omariikluse taastamise aastapäeva muuhulgas Islandi päevaga ja vähem kui kahe nädala pärast leiab Peterburis aset Eesti kultuuriloos väljapaistvat rolli täitnud Jaani kiriku pidulik taasavamine.

Mullu tähistati ülemaailmselt helilooja Arvo Pärdi 75. sünnipäeva. Tema muusikaline suurteos „Aadama itk“, mis läinud suvel Euroopa kultuuripealinnaks olnud Istanbulis esiettekandele tuli, lõi selles iidses linnas võimsa atmosfääri. Tänavu kannab meie pealinn kogu Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Meie mitmetahulise rahvusvahelise edu taustal tuleb tunnustada neid, kes 20 aastat tagasi võitlesid Eesti Vabariigi taastamise eest meie riigi õigusliku järjepidevuse alusel. Restitutsiooniline tee oli võimalik seetõttu, et enamik maailma riikidest ei tunnustanud Eesti okupeerimist ega ebaseaduslikku anneksiooni. Tänu sellele tähistame alanud aastal 20 aasta möödumist mitte diplomaatiliste suhete sisseseadmisest, vaid taastamisest, paljude maailma riikidega. See avas meile ka tee saamaks vaid 20 aastaga kõige integreerunumaks riigiks Põhja-Euroopas.

Eesti Vabariigil oli säilinud üks väga suur väärtus -- töötav diplomaatiline esindus New Yorgi peakonsulaadi näol, mida juhtis meie diplomaatia suurmees Ernst Jaakson, Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbol. President Ilves on öelnud: „Kui Ernst Jaakson valinuks kergema tee, oleks Eesti taastamine olnud märksa raskem. Kui igaüks meist oleks natukene rohkem nagu Ernst Jaakson, on Eesti iseseisvus igavene.“

Selle ajatu üleskutsega panen tänasele ettekandele punkti ja tänan tegevust lõpetavat Riigikogu koosseisu hea koostöö eest!

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.