Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti ettekanne riigi välispoliitikast

11. Veebruar 2010 - 10:47

 

Lugupeetud Riigikogu ja juhataja,
head külalised!

Tänases välispoliitika ettekandes on kesksel kohal julgeolek, välismajanduspoliitika ja Euroopa Liit. Kõigis neis kolmes valdkonnas tõi möödunud aasta nii edasiminekuid kui ka uusi väljakutseid.

Nii osaleme esmakordselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises, mis tuleb arutuse alla ka tänavu kevadel Eestis toimuval NATO välisministrite kohtumisel.

Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käegakatsutavasse ulatusse. Samuti seisame maailma 30 majanduslikult ühtemoodi mõtlevat riiki koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni – OECDga - liitumise lävel.

Kevadel sai idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ja Tallinnas on kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere strateegia, kus Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine, on ka meie kätes.

Ja nüüd kõigest lähemalt. Ja esmalt julgeolekust.

USA presidendi Woodrow Wilsoni nõunik Isaiah Bowman märkis juba NATO loomise ajal 60 aastat tagasi: „ei ole joont kusagil maailmas, mis piiristaks Ühendriikide huvide ala, sest ükski joon ei saa takistada, et see, mis on kaugel, ei osutu lähedaimaks hädaohuks.” Tänapäeva ohud ei tunne piire, mistõttu oleme ka Eestis tunnetanud, et meie julgeolek ei alga mitte meie riigi ega ka NATO piiridest, vaid hoopis kaugemalt.

Oleme seda kogenud terrorismivastases võitluses osalemise aga ka küberrünnakute puhul. See on põhjus, miks Eesti kaitseväelased tegutsevad maailma kriisikolletes ning miks oleme võtnud südameasjaks küberohtude teadvustamise maailmas ning asjakohase rahvusvahelise ja riikliku seadusandluse täiustamise.

Möödunud aastal alustas näiteks tööd ÜRO desarmeerimis- ja rahvusvahelise julgeoleku komitee ekspertgrupp, kus 15 riigi seas on esindatud ka Eesti. Euroopa Komisjon kiitis läinud märtsis heaks kriitilise infrastruktuuri kaitse algatuse ja juba kuu aega hiljem toimus Tallinnas sellele pühendatud konverents. Järgmise sammuna on kavas vastava Euroopa Liidu sisese õppuse läbiviimine.

NATO raames kuulub meie tähelepanu lähemal ajal nii tõhusale osalemisele strateegilise kontseptsiooni uuendamisel kui ka aprillis Tallinnas toimuva välisministrite kohtumise ettevalmistamisele. See kinnitab ühtlasi, et NATO on Eestis ja Balti riikides nähtav ning et meie julgeolek on kindlamini tagatud kui kunagi varem. Samuti on kesksel kohal NATO Afganistani strateegia ja meie osalemine Rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus Afganistanis (ISAF).

Panustamine NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisse on andnud Eestile võimaluse esmakordselt osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel. Eesti eesmärk on, et nii uue kontseptsiooni koostamise protsess kui ka selle tulem tugevdaksid allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel ning üksteise murede ja kõhkluste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul.

NATO on enam kui 60 aastat püsinud kindlalt kahe samba – põhikirja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse, ja usutava heidutuse alusel. Need sambad peavad püsima. Ja selles on liitlased ühel nõul.

Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Vajalik on ka sünergia saavutamine ühelt poolt kollektiivkaitse ja teisalt väljaspool alliansi territooriumi toimuvatel operatsioonidel osalemise võimete vahel.

Ühtviisi suure tähelepanuga tuleb strateegias käsitleda nii konventsionaalseid kui ka uusi julgeolekuriske nagu küberkaitse ja energiajulgeolek. Ootame sel teemal Tallinnas ka sisukat arutelu.

Strateegilise kontseptsiooni uuendamise kõrval on tähtis, et NATO jääks avatuks ka uutele liitujatele.

Läinud kevadel tugevnes allianss kahe uue liitlase - Albaania ja Horvaatia võrra ning aasta lõpus alustas liikmesuse tegevuskava (MAP) läbiviimist Montenegro. Loodame, et Bosnia ja Hertsegoviina saab tegevuskava juba kevadisel NATO välisministrite kohtumisel Tallinnas. Toetame ka Makedoonia peatset liitumist ning Georgia ja Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel. Olgu lisatud, et 2008. aastal Ukrainale ja Georgiale antud lubadus alliansiga liituda, on jõus.

Head Riigikogu liikmed!

Kuigi Eesti on jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, puudutab maailmas üha hoogu võttev ekstremism meie turvatunnet ja empaatiat väga sügavalt. Samamoodi nagu ka meie oma kaitseväelaste tegutsemine kriisikolletes, eriti Afganistanis.

NATO juhitava ISAF-missiooni koosseisu kuuluva Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kellest enamik paikneb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. Kuigi Eesti kaitseväelaste otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandis, anname sellega oma panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusesse rahvusvahelise terrorismiga. Samuti aitab see takistada uimastite ja nendega seotud kuritegevuse levikut.

Afganistani stabiliseerimise puhul tuleb silmas pidada kolme võrdselt olulist märksõna: afgaanide omaosaluse suurendamine, rahvusvahelise sõjalis-tsiviilse koostöö, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu vahelise strateegilise koostöö tõhustamine ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamine.

Oluline samm afgaanide omaosaluse kasvu suunas on Afganistani konverentsil jaanuari lõpus saavutatud kokkulepe julgeolekuvastutuse järk-järgulise üleandmise alustamises kohalikele võimudele. Eesti on valmis panustama sel otstarbel loodavasse taasühinemis- ja leppimisfondi.

Eesti on valmis Afganistani jääma nii kauaks kui vajalik, kuid viime oma üksused välja niipea kui võimalik. Hindame ISAFi uut Afganistani-strateegiat ning lisavägede saatmist liitlaste poolt. Ma nõustun NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnanguga, et „113 000 Afganistanis Talibani vastu võitlevat NATO sõdurit maksavad niisama ränka hinda kui Afganistani rahvas, kuid me teame, et liiga varase lahkumise hind võib olla veel kõrgem."

Eesti sõjaline ja tsiviilpanus Afganistanis on sammhaaval kasvanud. Tänavu on kavas Eesti kontingendi koosseisu täiendada muuhulgas improviseeritud lõhkeseadeldiste vastase võitluse meeskonnaga. Tsiviilpoolel suurendame oma panust nii Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL) raames kui ka kahepoolsete arengukoostööprojektide kaudu.

Koostöö Afganistanis on ja jääb lähiajal Eesti ja USA suhete kesksete teemade hulka. Nii tsiviilne kui ka sõjaline koostöö laieneb veel tänavu: näiteks on kavandamisel ühisprojektide käivitamine USA rahvusvahelise arengukoostöö agentuuriga USAID.

Jätkuvalt tihedaid ja häid partnerlussuhteid USAga näitavad ka arvukad kahepoolsed visiidid ja kohtumised USA uue administratsiooni esindajatega, sealhulgas president Ilvese külaskäik Valgesse Majja ühena esimestest Euroopa riigipeadest president Barack Obama esimesel ametiaastal.

Atlandiüleste suhete vallas tervikuna on viimase aasta jooksul tehtud märgatavaid edusamme nii energia- kui ka arengukoostöö osas. Peame oluliseks igakülgset edasiliikumist Euroopa Liidu ja USA suhetes, sealhulgas ühistegevust idapartnerite abistamisel ning majanduskriisist ülesaamisel.

Läinud aasta kätkes ka arvukaid arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle. Eesti on veendunud, et tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet. Ratta leiutamise asemel peame efektiivsemalt kasutama olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidama rahvusvahelistest kohustustest. See kehtib ühtviisi nii uute kui ka konventsionaalsete ohtude puhul.

Sellest, et me ka XXI sajandi esimese kümnendi lõpus ei saa unustada konventsionaalseid ohte, kõnelevad kas või mullu meie vahetus naabruses Venemaa poolt korraldatud suurõppused Laadoga ja Zapad, rääkimata 2008. aasta augustikonfliktist.

Tänase julgeolekukeskkonna taustal on selge, et ka Euroopa Liidu ees seisvad ohud ja väljakutsed nõuavad ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika tugevdamist. See on koht, kus Eestil on moraalne kohus anda oma panus. Nii osaleme Euroopa Liidu tsiviilmissioonidel Georgias, Afganistanis ja Lääne-Balkanil.

Toetame Euroopa Liidu missiooni jätkamist Georgias. Stabiilsuse kindlustamise huvides peame oluliseks ÜRO ja OSCE missioonide võimalikult kiiret taastamist piirkonnas nagu ka vaatlejate ja humanitaarabiorganisatsioonide ligipääsu kõikidesse Georgia piirkondadesse. See aitaks kaasa humanitaarolukorra paranemisele, sealhulgas põgenike kojupöördumisele.

Meie mittetunnustamispoliitika Georgia separatistlike piirkondade suhtes on muutumatu nagu ka korduv üleskutse Venemaale täita relvarahukokkuleppe sätteid.

Nagu öeldud, rajaneb Euroopa julgeolekustruktuur kindlal vundamendil, kuid muutused ümbritsevas keskkonnas nõuavad uut ohuhinnangut. Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui ka Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames. Julgeolekuteemale panen siinkohal punkti, kuid arutelu siin saalis jätkub üsna varsti kui Riigikogu võtab töösse uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alused.

Austatud Riigikogu!

Friedebert Tuglas tõdes kolmveerand sajandit tagasi: „.. veel nüüdki kindlustame oma rahvuslik-euroopalikku kultuuri ja täidame lünkasid.“ Eesti on tänaseks ligi kuus aastat olnud Euroopa Liidu liige. Oleme palju õppinud ja õpitud on ka meilt. Muu hulgas on meie liitumiskogemus osutunud kasulikuks teistele ELile lähenejatele. Eesti võimalused oma üleminekukogemust edasi anda laienevad aga veelgi, kui Euroopa Komisjon saab valmis liikmesriikide üleminekukogemusi koondava ülevaate, mille koostamisel Eesti aktiivselt osales.

Eesti Diplomaatide Koolis juba aastaid läbi viidud lühikoolitustele tuginedes on kavas edasi arendada idapartneritele suunatud koolitusprogrammi. Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba tänavu aprillis. Pikemas perspektiivis oleme valmis Tallinnas asutama Idapartnerluse koolituskeskuse sarnaselt Maltal tegutseva Vahemereliidu omaga.

Poola välisminister Radosław Sikorski on tabavalt öelnud, et lõunas on meil Euroopa naabrid, idas aga meie naabrid Euroopas. See mõte kätkeb endas tänase Euroopa realiteete, mis on ajendanud Eestit ajama ambitsioonikat naabruspoliitikat ning olema idapartnerite põhimõtteline, järjekindel ja tugev, kuid samas ka nõudlik toetaja. Nõudlik, sest Euroopa Liiduga lõimumiseks vajalikud reformid peavad idapartnerid ise ellu viima.

Toetame idapartnereid Euroopa Naabrusrahastu Sihtfondi kaudu ja jätkame kahepoolseid arengukoostööprojekte meie peamistes sihtriikides Georgias, Ukrainas, Moldovas, aga ka Valgevenes ja Armeenias.

Peame oluliseks Euroopa Liidu ja idapartnerite suhete uuele tasemele viimist. Esiteks laiapõhjaliste vabakaubanduslepingute sõlmimist, mille lõppeesmärk on Euroopa Liidu ning sihtriikide ühine vabakaubandustsoon.

Teiseks tähtsustame viisavabaduse laiendamist. Ukraina, Moldova ja Georgia on juba ühepoolselt kaotanud viisakohustuse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. Toetame viisadialoogi jätkamist Ukrainaga ning selle alustamist Moldovaga, nagu ka viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute kiiret allkirjastamist Georgiaga. Teeme endast oleneva, et käesoleva poolaasta jooksul jõutaks kokkuleppele assotsieerumislepingute läbirääkimiste mandaatides Armeenia, Aserbaidžaani ja Georgiaga.

Edasiminek partnerlussuhetes, iseäranis vabakaubanduse ja viisavabaduse vallas peegeldab otseselt meie valmisolekut Euroopa Liidu nelja vabadust laiemalt rakendada. Hea näide sellest on möödunud aasta lõpus jõustunud viisavabadus kolme Lääne-Balkani riigi - Makedoonia, Montenegro ja Serbia kodanikele. Oleme valmis samaks ka Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina suhtes.

Vabaduste sfääri laienemine on kasuks kõikidele osapooltele nagu Euroopa Liidu senine laienemine seda veenvalt kinnitab. Ja seda rõõmustavam on, et Euroopa Liit võttis möödunud aastal vastu kolm liitumistaotlust – Albaanialt, Islandilt ja Serbialt.

Eesti jätkab sihikindlal laienemist toetaval kursil. Seejuures on oluline, et laienemisprotsess jätkuks õiglastel alustel olenevalt iga kandidaatriigi edusammudest.

Türgi puhul on rõõmustav nende intensiivistunud vahendus- ja lepitustegevus regioonis ning suhete parandamine Armeeniaga, mis loob eelduse Mägi-Karabahhi konflikti reguleerimiseks. Ootame, et Türgi jätkaks liikumist nii naabrussuhete parandamise kui ka Euroopa Liiduga lõimumise suunal.

Toetame võimalikult peatset läbirääkimiste alustamist Makedooniaga. Seda ka põhjusel, et Makedoonia on viimase aasta jooksul teinud märkimisväärseid edusamme, saades ka Euroopa Komisjoni viimases eduraportis kandidaatriikidest kõige positiivsema hinnangu.

Horvaatia on liitumisläbirääkimistel jõudnud otsustavasse faasi, kuid liitumise tähtaeg oleneb nii nende kodutööst kui ka liitumislepingu ratifitseerimise tempost liikmesriikides.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

1.detsembril jõustus Lissaboni leping, mis laiendab ka rahvusparlamentide rolli – näiteks Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisel.

Euroopa Liidu välispoliitika muutub Lissaboni lepingu rakendamisega ühtsemaks ning seeläbi ka globaalselt mõjukamaks. Sellele aitab kaasa ka tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine. Eesmärk on langetada otsus kogu välisteenistuse loomise kohta juba eelseisvaks aprilliks ning jõuda 2012. aastaks täie mehitatuseni. Nii välisteenistuse loomine kui ka kogu lepingu rakendamine tähendab nii Eestile kui kogu liidule lähiajaks sisulist ja tempokat tööd.

Vahetult enne jõule esitas Eesti ametliku sooviavalduse saada Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. Siinjuures pole vähetähtis ka asjaolu, et Euroopa Liit on 2003. aastal välja käinud veksli, mille kohaselt eelistatakse uute agentuuride asukohariikidena ühenduse uusi liikmesriike. Samas on Prantsusmaa esitanud finantsargumente töö edasiarendamiseks senises serverite asukohas Strasbourgis. Ootame Hispaania eesistumisperioodil sisukat arutelu, mis viiks ka lõpliku otsuse langetamiseni ning agentuuri töö käivitamiseni juba 2012. aastal.

Eestile on tähtsal kohal ka Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine, mis on oluline tegur majanduslangusest väljatulekul. Seetõttu toetame uuendatud Lissaboni strateegia – Euroopa Liit 2020 – väljatöötamist, et paremini ära kasutada siseturu potentsiaali. See on ka põhjus, miks oleme Läänemere strateegia rakendamisel võtnud juhtrolli nimelt siseturu tõhustamise valdkonnas.

Kaitsesime 2009. aastal tulemuslikult oma huve Euroopa Liidu õigussüsteemis. Paljude kohtuasjade seast tuleb esile tõsta tuleproovi läbimist kaasustes Eesti versus Euroopa Komisjon suhkrutrahvi ja kasvuhoonegaaside kvootide küsimuses. Mõlemad kohtuasjad on andnud kogemuse, mille põhjal on hea ka edaspidi oma seisukohti Euroopa Liidu Kohtus kaitsta.

Lugupeetud Riigikogu!

Eesti on teinud aastatepikkust järjepidevat tööd liitumaks euro ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECDga. Täna on mõlemad meie haardeulatuses.

Meie pingutused Maastrichti kriteeriumite täitmisel on olnud edukad – Eestil on see õnnestunud ainsa tuleval aastal eurotsooniga liitumist püüdleva riigina ja seda majanduslanguse tingimustes. Euroopa Komisjoni eelmine rahandusvolinik Joaquin Almunia on hinnanud Eesti võimalusi eurotsooniga liituda järgmiselt: "Kui kõik läheb hästi, siis juunis 2010 võime anda rohelise tule eurotsooni 17. liikmele.“ Sama on kinnitanud ka vastne volinik Olli Rehn ning paljud rahandus- ja majanduseksperdid.

Tänaseks oleme ligi kolm aastat liikunud OECD teekaardil. Eesti ei astu OECD-sse mitte ainult selleks, et teistelt õppida, vaid ka selleks, et oma kogemust jagada. Loodame ühinemislepingu OECDga allkirjastada tänavu kevadel ja ilmselt saab meie liitumine ametlikult teoks juba sügisel. Liitumisprotsessi lõppvaatus leiab aga aset siinsamas saalis, just Riigikogul lasub ülesanne Eesti ühinemisleping ratifitseerida.

Austatud parlamendiliikmed!

Tsiteerin: „Nimetades möödunud aastat majanduslike raskustega võitlemise aastaks, ei saaks teda ometi nimetada erilise puuduse ja viletsuste aastaks, sest vaatamata maailma majanduskriisist olenevale tööpuuduse kasvamisele ka meil, on riik, omavalitsused ja teised jõudu mööda osutanud abivalmis olekut. /.../ Oma võistlusvõimet maailmaturul peame püüdma tõsta niipalju, kui meil selleks vähegi jõudu on. Soodsamate kaubanduslepingute sõlmimine, suuremate kontingentide saavutamine ja uute välisturgude muretsemine jäägu endiselt meie majandusliku välispoliitika tähtsaiks ülesandeiks…”

Eelnev kõlab kui tabav üleskutse praegusest majanduskriisist väljumiseks, ometi on tegemist väljavõttega 1932. aastal ilmunud „Eesti kroonikast”. Sellegipoolest toimivad samad vahendid ka ligi 80 aastat hiljem. Kaitseme Eesti investorite ja ettevõtjate huve: mullu allkirjastasime investeeringute kaitse lepingud Georgia, Valgevene, Vietnami ja Marokoga ning topeltmaksustamise vältimise lepingud Lõuna-Korea, Serbia, Iisraeli ja Mani saarega. Samuti oleme tõhustanud äridiplomaatia alast tegevust.

Mis aga eristab meie välismajanduse tänast seisukorda 30ndatest on see, et vabakaubanduse põhimõtted ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) nende tagajana on kujunenud protektsionistlikke meeleolusid maandavaks globaalse majanduse toimimise nurgakiviks. Regulatsioon toimib praegu sellisel tasemel, mis 80 aastat tagasi oli veel tundmatu.

Järjest enam tunnistatakse, et ei ole head või halba protektsionismi, vaid on ainult üks - kaubandust piirav protektsionism. Ja isegi kui mõni vabakaubandust piirav meede võib tunduda lühiajalise võiduna, ei ole see Eestile kesk- ja pikaajalises perspektiivis kasulik. Seetõttu kuulume vaba kaubanduse toetajate ja eestkõnelejate hulka nii Euroopa Liidus kui seeläbi ka WTOs.

Euroopa Liidus on Eesti prioriteet toimivate kaubandussuhete loomine meie lähimate naabrite, sealhulgas Venemaaga. Seistes silmitsi Venemaa-poolsete protektsionistlike meetmetega, peame endiselt oluliseks Venemaa liitumist WTOga.

Eesti ja Venemaa suhete kontekstis tähistame 14. veebruaril – sõbrapäeval – ümmargust tähtpäeva – 90 aasta möödumist diplomaatiliste suhete sõlmimisest. Ent naaberriikide vahelised suhted ei seisne vaid diplomaatilises läbikäimises.

Kõigil, kes on sel talvel Tallinna vanalinnas jalutanud või Balti jaamas seisvate Moskva rongide pikkust silmitsenud, on olnud võimalus veenduda, et mõiste „suhted Venemaaga“ kätkeb väga erinevaid tahke. Seejuures on hoogustunud turismivahetus ja kultuurisuhted vaid osa arenevast koostööst.

Kui 2008. aastal taastus Venemaa turistide huvi Eesti vastu ning majutuste arv kasvas poole võrra, siis mullu see tendents jätkus ning aastavahetuse veetis Eestimaal rekordiline arv Vene turiste. Turismi on kindlasti hoogustanud Tallinna-Peterburi lennuliini avamine möödunud suvel. Samuti asjaolu, et Eesti kaotas viisakutse nõude ning on võtnud eesmärgi väljastada kolmandate riikide reisijatele mitmekordseid pikaajalisi viisasid. Tingituna keerulistest majandusoludest on vastastikune kaubavahetus küll vähenenud, kuid Venemaa on ligi 9%-lise osakaaluga Eesti suuruselt neljas kaubanduspartner.

Viimase pooleteise aasta jooksul oleme ikka ja jälle pidanud vastama küsimusele: mida oleme Eesti majandushuvide kaitsmisel ja edendamisel majanduskriisi oludes ära teinud?

Usun, et oleme suutnud pakkuda enam riigipoolset tuge lahendamaks Eesti ettevõtete probleeme. Seejuures on aktiivselt tegutsenud meie välisesindused. Päringute arv, millele Eesti majandusdiplomaadid mullu vastasid, kasvas võrreldes tunamullusega enam kui kolm korda. Kokkuvõttes on Välisministeerium Eesti majanduslangusest väljatulekule kaasa aidanud arvukate äridiplomaatia tegevuste abil.

Astusime ka mitmeid samme riigisisese koordineerimise parandamiseks välismajanduse edendamisel. Näiteks sõlmisime Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse (EAS), Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise koostöölepingu.

Maailmamajanduses toimunud globaalseid muutusi silmas pidades oleme asunud suurendama oma aktiivsust ja kohalolekut Aasia ning Lähis-Ida suunal. Nii avasime möödunud aastal Tel Avivis Eesti esimese välisesinduse piirkonnas ning peatselt alustab tegevust saatkond Kairos. Lisaks on kavas ametisse nimetada aukonsulid Süürias, Lõuna-Koreas ja Hongkongis ning avada Shanghais toimuva maailmanäituse ajal sealne Eesti konsulaat.

Aasia ja Lähis-Ida nihkuvad lähiaastatel üha enam meie välispoliitika fookusesse. Kahepoolsete majandus- ja poliitiliste suhete arendamise kõrval võimaldab Eesti kohalolek aktiivsemalt osaleda ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel.

Samas on Eesti jaoks üha olulisem regionaalne koostöö nii kolme Balti riigi kui ka Põhja- ja Baltimaade ringis. Üks tänase päeva suuremaid väljakutseid Balti koostööle on meie rahvusvaheliste kohustuste täitmine sellises ulatuses, mis ei pärsiks piirkonna julgeolekut ega rahvusvahelist usaldusväärsust. Kuid praktiline koostöö Läti ja Leeduga on oluline mitte ainult välis- ja julgeolekuküsimustes ning majanduslangusest väljatulekul, vaid ka Põhja-Balti energiaturu loomisel ja regiooni jaoks oluliste energiaprojektide elluviimisel nagu ka Läänemere keskkonnaseisundi parandamisel

Läänemeri on üks unikaalsemaid ja samas ka saastatumaid meresid maailmas. Seetõttu peame oluliseks eilsel Läänemere tippkohtumisel võetud kohustuste elluviimist. Samuti on Eesti tõsise tähelepanu all Nord Streami gaasijuhtme rajamine, sest gaasijuhtme piireületavad keskkonnamõjud puudutavad kõiki piirkonna riike.

Head kuulajad!

Ja kuigi meie parlament ei ole pidanud tähelepanu tõmbamiseks pidama veealuseid istungeid, oleme adunud, et kliimamuutus puudutab võrdselt meid kõiki. On selge, et maailm vajab ambitsioonikat ja juriidiliselt siduvat lepet, millega kliimamuutusega võitlemise kohustuse võtaksid kõik riigid, välja arvatud ehk kõige vaesemad.

Eesti on praeguseks täitnud ja ka ületanud Kyoto kokkuleppe järgse süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgi. Samas peame silmas pidama, et rohelise majanduse, sealhulgas puhtama energiatootmise ning taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu edendamisel on meil ees veel mitme põlvkonna jagu tööd.

Laiemas kontekstis peame vältima kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise saavutamist saastava tootmise üleviimise teel kolmandatesse riikidesse ja seda ka elektritootmise puhul. Seetõttu on vajalik, et Euroopa Liit selgelt reguleeriks elektri importi väljastpoolt Euroopa majanduspiirkonda, tagamaks turuosaliste võrdne kohtlemine ja kliimaeesmärkide saavutamine.

Lisaks keskkonnaaspektile on energiaallikate mitmekesistamine oluline ka julgeoleku seisukohast, kuna vähendab meie sõltuvust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest suurtarnijatest. Üks vahend siinjuures on lõunakoridori kontseptsioon, mis teostumise korral hakkab Euroopa Liitu senisest enam varustama gaasitarnetega Kaspia piirkonnast, Kesk-Aasiast ja Lähis-Idast, ja seda suurtarnijatest sõltumatult.

Energiajulgeolek ei ole strateegiline küsimus mitte ainult Eesti või Euroopa Liidu, vaid ka meie idapartnerite jaoks. Eesti panusest idapartnerite keskkonna ja energiajulgeoleku parandamisse räägib meie ühinemine Ida-Euroopa energiaefektiivsuse ja keskkonnainitsiatiiviga. Algatuses osalevad praegu Põhjala ja Balti riigid, Euroopa Komisjon, USA, Poola ja Ukraina. Edaspidi on kavas hõlmata kõik idapartnerid.

Lugupeetud Riigikogu!

Arengukoostöö on üks neid valdkondi, mille osakaal Eesti välispoliitikas on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult kasvanud. 1998. aastal esimese arengukoostöö projekti ellu viinud Eestist on tänaseks saanud doonor, kes on aidanud kaasa Georgia, Moldova, Ukraina, Afganistani, aga ka teiste riikide arengule.

ÜRO raames juhtisime möödunud aastal majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) humanitaarabi segmenti ning Eesti suursaadik ÜRO juures valiti ÜRO arenguabi süsteemi reformi kaasjuhiks. Samuti viisime ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri juhtimisel Tallinnas läbi Ida-Euroopa riikidele mõeldud seminari, kus selgitati rahvusvahelise humanitaarabi printsiipide rakendamist.

Samuti on meil võimalus oma usaldusväärsust humanitaarabiasjades kindlustada rahvusvahelise hea humanitaardoonorluse grupi kaaseesistujana koos Iirimaaga. Eesistumine kestab käesoleva aasta juulini ning Eesti on esimene nn uutest doonoritest, kellele see vastutus on antud.

Hiljutine maavärin Haitil ja mitmed teised looduskatastroofid meenutavad täie tõsidusega, et inimeste hulk, kes vajavad ellujäämiseks humanitaarabi, suureneb pidevalt. Eesti on Haitit praeguseks abistanud ligi 5,5 mln krooniga ning läkitanud kohapeale logistikameeskonna ja teisi eksperte ning varustust.

Me olem asunud suurendama oma üldist aktiivsust ÜRO raames küsimustes, kus meil on võimalus omaltpoolt panustada. Rõõmustav saavutus möödunud aastal oli Eesti valimine ÜRO maailmapärandi komitee liikmeks.

Oleme alustanud kampaaniat saamaks ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastail 2012-2015 ning eesmärk on kandideerida ka UNICEFi nõukokku ja naiste staatuse komisjoni.

See on ka tunnistuseks, et Eesti hindab ÜRO rolli inimõiguste edendajana ning aitab kaasa ka omalt poolt. Oleme seda teinud nii ECOSOCi liikmena, ÜRO naiste arengufondi eesistujana kui ka naiste ja tüdrukute arengut, tervist ja haridust edendavate fondide ja programmide kaudu.

Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari on rõhutanud, et naiste rolli muutmiseks konfliktides on esmatähtis sihikindlus: „sihikindlus eesmärkide saavutamisel ning toetumine moraalsele kompassile ja põhiväärtustele on vahendid, mis muudavad maailma – või ka meie vahetut naabrust – paremuse poole.“

See on ka põhjus, miks peame oluliseks 10 aastat tagasi ÜROs vastu võetud resolutsiooni 1325 täitmist, milles ÜRO esmakordselt tunnustas naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ja rõhutas konfliktide ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele.

Austatud parlament!

Eesti suurus ning sellest tulenev ressursside piiratus seab piirid nii meie välisesinduste arvule kui ka mehitatusele. Seetõttu on meie jaoks oluline viisade väljastamise alane koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Eelmisel aastal sõlmisime viisaesinduslepingud kuue riigi - Austria, Hispaania, Hollandi, Leedu, Prantsusmaa ja Ungariga ning käesoleva aasta jaanuaris ka Poolaga. Kokku oleme sõlminud viisaesinduslepingud 11 riigiga ja seda viisade väljastamiseks 77 riigis. Eesti ise esindab Pihkvas Hollandit ja Soomet ning peatselt ka Poolat, Minskis samuti Soomet ning Sofias Sloveeniat. Läbirääkimised on käimas veel Rootsi, Slovakkia ja Šveitsiga.

Meie aukonsulite võrgustik täienes mullu aga koguni 28 Eesti huve esindava inimesega maailma eri paigus. Praeguse seisuga ajavad Eesti asja 125 aukonsulit 59s riigis.

Hea Riigikogu!

Tänavune aasta kulgeb suurte ootuste ja ettevalmistuste tähe all. NATO strateegilise kontseptsiooni kujundamises osalemine, NATO välisministrite kohtumise läbiviimine, euroga ühinemise kriteeriumite täitmine, OECDga liitumine, Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamine, Läänemere strateegia rakendamine - kõik see asetab meie välispoliitikale suurema vastutuse ja kohustused, kuid loob ka tunduvalt avaramad võimalused.

Samuti avarduvad meie võimalused oma kultuuri laiemalt tutvustada ja seda seoses Tallinna saamisega Euroopa kultuuripealinnaks Kuid Eesti tutvustamine maailmas on ülesanne, mis nagu Tallinna linna rajamine iial otsa ei lõpe. Olgu meile selle juures orientiiriks hansalinna Lübecki keskaegset linnaväravat ehtiv sentents: Concordia domi – foris pax – üksmeel kodus, rahu väljaspool seda!


Tänan Riigikogu hea koostöö eest!
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.