Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti ettekanne olukorrast Ukrainas Riigikogu erakorralisel istungil

5. Märts 2014 - 12:49

Hea Riigikogu,

Ukraina kriis on suurim julgeoleku ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti. Venemaa on viinud väed Krimmi ning see on Ukraina vastane agressioon. Seda ei ole võimalik aktsepteerida ja see on selgelt hukka mõistetud. Vene vägede tegutsemine Krimmis on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine.

Venemaa peab lõpetama agressiooni Ukrainas ning taastama kriisieelse olukorra oma sõjaväelaste paiknemisel. Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas.

Venemaa on kasutanud sõjaliste jõudude Krimmi viimise ettekäändena seal valitsevat ohtu Vene vähemusele. See on fabritseeritud ja vale eeldus. Äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk on katki ja tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi. Venemaa sekkumine on vastuolus mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega – ÜRO Hartaga, Helsinki lõppaktiga, 1997. aasta Venemaa-Ukraina baaslepingutega ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga. Venemaa rikub selgelt rahvusvahelist õigust ning pingestab Ukraina kriitilist situatsiooni veelgi. See on täpselt risti vastupidine sellega, mida Ukrainal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja kellelegi. Seda pole vaja Ukrainale, Krimmi elanikele ega Venemaale.

Hetkel on Ukraina valitsuse andmetel 11 Ukraina sõjaväebaasi blokeeritud 1800 vene sõjaväelase, 60 sõjaväemasina ja 10 soomuki poolt. jätkuvalt blokeerib vene musta mere laevastik Krimmis Ukraina mereväe  laevu. kokku on vene territooriumilt sõjalaevade, helikopterite ja transpordilennukitega Krimmi saadetud 16 000 sõjaväelast. vene sõdurid blokeerivad ja kontrollivad jätkuvalt olulisi valitsusasutusi ja sõjalisi objekte Krimmis: Krimmi parlamenti, kõiki tsiviil- ja sõjaväe lennuvälju, mõningaid siderajatisi, raadiojaamu, tolli-, sõjaväe- ja rannavalvebaase, Ukraina mereväe peakorterit Krimmis.

Venemaa peamine eesmärk on ilmselgelt Ukraina valitsuse muutus ja saada Ukraina poliitika oma otsese mõju alla – tagada Ukraina liitumine Euraasia liidu ja tolliliiduga, et oma mõju kindlustada.

Oleme Venemaa sammude pärast Krimmis äärmiselt pettunud. Päris selge, et tõsiselt on kannatada saanud rahvusvahelise kogukonna ja Venemaa vaheline koostöö ja usaldus.

Rahvusvaheline kogukond on Venemaa agressiooni Krimmis väga laialdaselt hukka mõistnud. Tugevaid avaldusi on teinud nii eraldi riigid kui ka rahvusvahelised organisatsioonid nagu NATO, EL või OSCE ja ÜRO. Olukorda ja edaspidiseid samme on arutanud ja arutavad edasi nii Põhja-Atlandi Nõukogu, EL-i välisministrid, ÜRO Julgeolekunõukogu, OSCE ja Euroopa Nõukogu. Neljapäeval kaaluvad EL edasisi samme ELi riigipead ja valitsusjuhid.

Lugupeetud Riigikogu,

Mida saame Ukraina toetuseks ette võtta?

Venemaa peab mõistma, et agressiooni Krimmis ei jääda niisama pealt vaatama. Viimaste päevade sündmused ei tohi luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale. Venemaale on selge ning ühemõtteline sõnum antud. Edasi kaalub rahvusvaheline kogukond võimalusi piirangute või sanktsioonide rakendamiseks. Sellisest väljavaatest on kõnelnud näiteks USA senat, mitmed koostööprojektid USA ja Venemaa vahel on peatatud. USA on juba peatanud oma osaluse G8 tippkohtumise ettevalmistamisel, sõjalised kontaktid ja kahepoolse majandusdialoogi.  Selge on ka see, et suunatud piirangud Venemaa suhtes on seda efektiivsemad, mida enam USA ja Euroopa siin ühte jalga käivad. EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide Ülemkogu koguneb homme. Kõne alla saavad tulla majanduslikud piirangud. Rakenduda võib liikumispiirangute kehtestamine ühes EL-i ja Venemaa vahelise viisavabaduslepingu üle peetavate läbirääkimiste peatumisega. EL-Vene uue leppega tuleb oodata olukorra normaliseerumiseni.

Ukraina ja Venemaa peavad omavahel sisuliselt rääkima hakkama ja Ukraina valitsus on selleks korduvalt valmisolekut väljendanud. Rahvusvaheline kogukond on pakkunud oma abi kõneluste vahendamisel. Kapseldumine ja probleemiga mitte tegelemine ei tee seda olematuks, vaid pigem süvendab seda. Ukrainas viibivad kohal hetkel OSCE rahvusvähemuste volinik, eesistuja eriesindaja ja meediavolinik. Ettevalmistamisel on ka OSCE missiooni Ukrainasse lähetamine, mille eesmärgiks on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ning püüd selle süvenemist osapoolte vahelist dialoogi vahendades ennetada. Eesti on valmis selles missioonis osalema.

Probleem on samas selles, et OSCE ulatuslik 100 inimeseline missioon, milleks on olemas mandaadi eelnõu, vajab konsensust ja selle saamine on üsna ebatõenäoline, kuna vajab ka Venemaa nõusolekut. hetkel viibivad Ukrainas rahvusvähemuste volinik Astrid Thors, eesistuja esindaja Guildmans ja meediavolinik Mjatovitsh, kes püüdsid minna ka Krimmi faktituvastamismissioonile. paraku ei lastud neid praeguse seisuga Krimmi sisse.

Veel plaanitakse ODIHRi inimõiguste hindamise missiooni, poliitilise dialoogi missiooni ja sõjalist inspektsiooni. Viimases, sõjalises inspektsioonis, osaleb eesti 2 vaatlejaga. Ka Euroopa Liit peab olema valmis oma vaatlusmissiooni alustama nagu see on tõhusalt toiminud Gruusias.

Rahvusvaheline kogukond peab aitama Ukraina uut valitsust riigisisese olukorra stabiliseerimisel. Läbi tuleb viia põhiseaduslik reform ning vabad ja ausad presidendivalimised. Ukraina ühiskonna konsolideerimisel ja rahulikule arenguteele tagasipöördumisel tuleb jälgida seda, et kaasataks kõik ühiskonna osad. Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuurist kõrvale jääda, ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Ukraina ees seisvate tõsiste reformide juures on oma abi pakkumas ka Eesti.

Ukraina majandus on väga keerulises olukorras. Peaminister Arseni Jatsenjuk on viidanud sellele, et ta sai päranduseks 45 miljoni elanikuga riigi, mille riigikassa sularahas mõõdetavate likviidsete vahendite hulk on väga napp. Seetõttu on enam kui ilmne, et Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on Ukraina jalgadel püsimine äärmiselt küsitav. Rahvusvaheline valuutafond saadab järgmise nädala alguses Ukrainasse eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. EL-i välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada.

Kogu olukorra edasises arengus on üheks määravaks teljeks küsimus gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse odava hinnaga. See kasvatab võlga veelgi. Välistada ei saa teisigi ja radikaalsemaid samme Venemaa poolt, ehkki sel juhul kannatavad tugevasti Venemaa enda sissetulekud. Nii on väga oluline välja töötada alternatiivstsenaariumid juhuks, kui see nii läheb. Kaaluda tuleb teiste allikate osakaalu kiire suurendamise võimalust.

Korruptsioon ja riigiraha väärkasutus on üks peamine põhjus, miks Ukraina kriisi jõudis. Katastroofiliste tagajärgedeni viinud valitsemisviis oli see, mille vastu Ukraina rahvas otsustavalt usalduse kaotas. Endiste valitsejate hoolimatus süvendas vaesust ja rahulolematust. Korruptsioon on Ukraina ühiskonda lõhestanud pikalt. See on viinud miinimumini paljude usu oma riigi juhtidesse ja institutsioonidesse. Korruptsioon on olnud nii vertikaalne kui horisontaalne. EL-i välisministrite nõukogu otsustas esmaspäeval, et Ukraina riigikassa vahendeid kuritegelikult kasutanud või inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute varad külmutatakse.

On äärmiselt oluline, et Ukrainal oleks EL-iga liitumise perspektiiv. EL peab selle lõppude lõpuks suutma ka selgelt välja öelda. Inimesed hukkusid Maidanil snaiprite kuulide läbi sellepärast, et tahtsid, et nende riik kiiremini Euroopale läheneks. Viimastel päevadel on Euroopa komisjon ja Kaubanduse peadirektoraat alustanud tehnilisi ettevalmistusi ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse (Autonomous Trade Measures) vastuvõtmiseks, mis tähendab Ukraina kaupade tariifivaba pääsu EL-i turule. Jätkuvalt on EL-i poolt laual pakkumine allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud, kui Ukraina ise selleks valmis on. Praegu on nimetatud valmisoleku eelduseks Ukraina uue presidendi ametisse valimine vabadel valimistel.

On hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks astunud ning kavatseme seda suunda kindlasti jätkata. Eesti on eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele 85000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas. Nagu ütlesin vähem kui nädal tagasi siinsamas peetud välispoliitika arutelul, oleme otsustanud kahekordistada stipendiumide arvu Ukraina tudengitele, et nad Eesti ülikoolidesse õppima tuleksid. Eelmisel aastal toetasime arengukoostöö raames erinevaid projekte Ukraina suunal 340 000 euroga.

Hea Riigikogu,

Mõtleme ka sellele, millised on Ukraina sündmuste võimalikud mõjud Eestile. Eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks. 2 % SKTst kaitsekulutustele - selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame. Seda numbrit ei ole me täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud. Võib-olla peaks kaaluma pigem kaitsekulutuste osakaalu suurendamist.

Iseseisva riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjusel ei ole vastuvõetav. Rahvusvaheline õigus on siduv kõigile osalistele. Sellest peab aru saama ka Venemaa. Küllap saabki. Vastasel juhul me pöördume tagasi seaduste-eelsesse aega, kus maksis üksnes tugevama õigus. Ma olen veendunud, et seda ei soovi mitte ükski inimene, riik ega rahvusvaheline organisatsioon.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.