Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti ettekanne Balti koostööst Eesti eesistumise ajal 2008. aastal

6. Detsember 2008 - 0:00

06.12.2008 Viljandis 16ndal Balti Nõukogul

Lugupeetud Balti Assamblee liikmed,
Head kolleegid,
Daamid ja härrad,

Mul on heameel tervitada teid Mulgimaa pealinnas Viljandis. Linnas, mis nii Hansa Liidu liikmena kui Liivi orduriigi kunagise keskse tugipunktina tunnetab Balti koostöö loomulikkust juba sajandeid. Ajaloolistele kaubandus- ja majandussuhetele Hansa Liidu raames on tänapäeval lisandunud kultuuriline mõõde, sest Viljandist on viimaste aastakümnetega kujunenud Eesti pärimusmuusika pealinn. Viibime ju praegugi siin, Pärimusmuusika aidas, kohas, kus hoitakse alal eesti rahvamuusika traditsioone.

Eesti, Läti ja Leedu on ajast-aega olnud sillaks ida ja lääne vahel. Paiknemine strateegiliste kaubateede ääres on olnud üheks meie eeliseks juba sajandeid – merevaigu, viikingite ja hansatee aegadest tänaseni - mil oleme ühise Schengeni ruumi liikmed.

Jõudes aga mööduva – nii Eesti, Läti kui Leedu jaoks omariikluse 90ndat aastapäeva tähistanud aasta tööde ja tegemiste ning tänaste Balti koostöö prioriteetide juurde, lubage mul esmalt teha kokkuvõte tehtust ning peatuda seejärel pikemalt käesoleva aasta eesistumisprogrammi kahel kesksel teemal – energeetika- ja julgeolekukoostööl, mis lähiaastatel saavad kindlasti olema Balti koostöö tõelisteks proovikivideks.

Peaministrid kiitsid Tartus novembri lõpus heaks kõiki viit Balti Ministrite Nõukogu koostöövaldkonda (siseasjad, transport, keskkond, energeetika ja kaitseküsimused) puudutavad raportid koos edasiste konkreetsete soovitustega, mis annavad meile sihi järgmisteks aastateks. See annab tunnistust, et vanemametnike komiteed on teinud sisukat ja igati tunnustust väärivat tööd.

Ühest Balti riigist teise liikumine on tänu Schengeni ruumiga liitumisele küll tunduvalt kiiremaks ja hõlpsamaks muutunud, kuid võimet tänapäeva globaalses konkurentsis edukamad olla pärsib transpordiühenduste piiratus. Ühtse regionaalse transpordisüsteemi välja arendamiseks, mis haakuks nii ülejäänud Läänemere piirkonna kui ka üle-euroopaliste ning kontinentidevaheliste transpordivõrgustikega, on esmatähtis strateegiliste infrastruktuuriprojektide - Rail Baltica ja Via Baltica edasiarendamine. Mõlema puhul kehtib reegel - ahel on sama tugev kui selle kõige nõrgem lüli. Nagu peaministrid Tartus üksmeelselt rõhutasid, tuleb ahela tugevdamiseks jätkata jõupingutusi ning hoida küsimus ELi, Läänemere ja Balti riikide koostöö päevakorras.

Sama tähtis on piiriületus- ning logistikaprobleemide lahendamine ELi välispiiridel. Eesti, Läti ja Leedu jätkasid 2008. aastal jõupingutusi eelkõige Põhjadimensiooni transpordi- ja logistikapartnerluse raames, mille tulemusel kiideti novembri lõpus heaks uus ELi ja Venemaa vaheline pikaajaline infrastruktuurikoostöö programm. Eesti ja Läti on esitanud ettepanekud kaasrahastamaks raskeveokite parkimisvõimaluste laiendamise projekti. Samuti on oluline jätkata koostööd teede- ja liiklusohutuse valdkonnas. 

Puudutades sise- ja justiitsküsimusi, tuleb tõdeda, et Schengeni tsooniga liitumise eel intensiivistunud koostöö erinevate institutsioonide vahel on jätkunud endise hooga. Politsei- ja piirivalve koostöös on Schengeni viisaruumis edukalt läbi viidud ühispatrulle, samuti on Eesti, Läti, Leedu ja Soome vahel sõlmitud lepingud DNA andmete vahetamiseks.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamine ning selle rakendamise ettevalmistamine on alates 2005. aastast olnud üks Balti riikide prioriteetsemaid projekte. Kuigi üldine ettevalmistustöö on edenenud plaanipäraselt, on tõenäoline SIS II rakendumise esialgse tähtaja - 30.09.2009 - edasilükkumine. Loodame, et Leedu eesistumisperioodil toimub siin edasiminekuid, mis aitavad Euroopa Komisjoni nõuetega kaasnevad kohustused võimalikult kiiresti ja kvaliteetselt ellu viia. Samuti tuleb jätkata ettevalmistusi VIS süsteemi (Visa Information System) väljaarendamiseks. Täies mahus töölerakendumise puhul saab see olema üks efektiivsemaid illegaalse sisserände tõrjumise abinõusid Euroopas.

Oleme jätkanud jõupingutusi piireületava kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks. Edukaks koostöövormiks on osutunud Läänemere organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse rakkerühm (BSTF), kus Eesti oli eesistujaks aastatel 2007 ja 2008. Sel perioodil muudeti paindlikumaks töömeetodeid ja koostööstruktuuri. Mitmeid edukaid operatsioone, eriti narkokuritegude avastamiseks, viidi läbi koostöös Soomega. Piireületava kuritegevuse tõkestamise juures on endiselt eesmärgiks Põhjamaade politsei- ja tollikoostöö leppega ühinemine.

Üks valdkondi, mis üha enam Balti koostöö päevakorda tõuseb, on keskkond. Keskkonnaohud ei tunne ei Schengeni tsooni ega riikide piire, mistõttu sellealane koostöö teiste Läänemere regiooni riikidega ning ELi Läänemere strateegia kujundamine on üks meie esimusküsimusi. Nagu peaministrite ühisavalduses rõhutatakse, tuleb meil hea seista tasakaalustatud Läänemere strateegia kujundamise eest. Tegemist on ELi sisemerega, mis annab hoogu meie majanduskasvule ning konkurentsivõimele. Tiheneva laevaliikluse juures tuleb aga arvestada keskkonnaohtudega, sest Läänemere koormatuse tase on jõudnud piirini, kus iga hoolimatu samm võib esile kutsuda kaugeleulatuvate tagajärgedega merereostuse. HELCOMi raames on Läänemere-äärsed riigid teinud järjepidevat koostööd merekeskkonna kaitsel. Krakowis võeti aasta tagasi vastu Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan). Viimaste raportite valguses tuleb tõdeda, et tegevuskava rakendamine, sh HELCOMi eelarvevahendite kasutamine, ei ole edenenud plaanipäraselt. Vaja on enam poliitilist tahet esilekerkinud probleemide vältimiseks.

Loodushoid on vahetult seotud rohelise energiatootmise ja mõõduka tarbimisega. Euroopa Liidu ühises energiapoliitikas on nii taastuvenergia arendamisel kui energiasäästlikkusel oluline koht ning kokku on lepitud kasvuhoonegaaside vähendamises ja taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamises aastaks 2020. Balti riikides jätkus mööduval aastal mitmete taastuvenergiaprojektide elluviimine, seda tuule- ja bioenergia alal. Rohelise energia arendamise visioone on Balti riikide eksperdid Eesti eesistumise ajal arutanud kevadel Viinistus. Eile käsitleti Läänemere strateegia ja energiajulgeoleku, sh keskkonnasõbraliku energiatootmise temaatikat siinsamas Viljandis Balti Assamblee poolt korraldatud konverentsil. Samas on ka kodanikuühiskonnal keskkonnahoiu alal täita oma eriline roll. Väljapaistvaks näiteks sellest on rohelise mõtteviisiga kodanike initsiatiivil Eestis möödunud kevadel läbi viidud Eestimaa puhtaks kampaania, mis levis ka Lätti ning sidus inimesi ühe eesmärgi nimel sama tugevalt kui Balti keti aegadel.

Head kuulajad,

Energiajulgeoleku tagamine on teema, mis kolmepoolses koostöös üha intensiivsemalt esile kerkib. Eesti, Läti ja Leedu energiapoliitiliste huvide kajastumine Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapaketis, sh Komisjoni poolt algatatud Baltic Interconnection Plan (BIP) ning vastava kõrgetasemelise töögrupi kokkukutsumine on tõestuseks konstruktiivse koostöö edukusest.

Peaministrid leppisid novembri lõpus kokku konkreetses tegevuskavas ja tähtaegades, töötamaks Balti riikide energiaturu etapiviisilise lõimimise nimel esmalt omavahel ning seejärel ülejäänud Euroopa ja eelkõige Põhjamaadega. Balti riikide ühise energiaturu loomiseks tuleb esmalt harmoneerida rahvuslikud seadusandlused ja leppida kokku turu tingimustes ning seejärel luua hiljemalt 1. juuliks 2009 Nord-Pool-ile sarnanev ühine institutsioon. Eesmärk on viie kuni seitsme aasta jooksul luua Põhjala elektrienergiaturu reeglitega kooskõlas olev Balti – ja Põhjamaade NB8 energia ühisturg. Ühtlasi tuleb pühenduda BIP elluviimisele. Ühenduslülide pusle kokkupanemiseks on vaja lisaks Eestit ja Soomet ühendavale Estlink1-le välja ehitada võimsam Estlink2, samuti Poola ja Leedu vaheline ühendus. Detsembrikuu jooksul ootame otsust Balti riike Rootsiga ühendava kaabli idapoolse asukoha suhtes.  

Energiajulgeoleku kindlustamiseks on vajalik suurendada investeeringuid energiatootmisesse, moderniseerides olemasolevaid käitisi ning arendades uusi. 2008. aastal valmis Leedu uue Visaginase tuumajaama keskkonnamõjude hinnang, renoveeriti Narva Elektrijaamu ning algatati Läti uue kivisöe- ja gaasijaama projekt.

Energiajulgeolek ning energiaühenduste mitmekesistamine on lähiaastatel meie laiema julgeoleku üks võtmeküsimusi, mille juures koordinatsioon ning infovahetus kõikide osapoolte ning partnerite vahel peab töötama laitmatult.

Kaitse- ja julgeolekualane koostöö nii NATO raames kui kolmepoolselt on Balti riikide stabiilsuse üks tugisambaid. Kui ma aasta tagasi eesistumise ülevõtmise puhul peetud kõnes toonitasin, et meil tuleb lähemal ajal teha mitmeid kolmepoolset kaitsekoostööd puudutavaid ühiseid otsuseid, viimaks ellu strateegiliselt olulisi ühisprojekte, siis täna on mul heameel märkida, et mööduv aasta on olnud edukas. Jätkus intensiivne ettevalmistus ühise prioriteedi - jalaväepataljoni Baltbat2 – moodustamise nimel. Nagu Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad novembri lõpus Pärnus kinnitasid, on pataljoni ettevalmistamine kulgenud plaanipäraselt, mis annab kindlust, et eesmärk NATO kiirreageerimisjõudude rotatsioonis NRF-14 osalemiseks aastal 2010 on saavutatav.

Õhuruumi turvamise küsimuses oleme seni saanud toetuda NATO partnerite abile, kuid vajalik on jätkata jõupingutusi pikaajalise lahenduse leidmiseks, tagamaks õhuturbe jätkumine ka peale 2018. Selleks on tänavu loodud vastav analüüsigrupp, mille kokkuvõte valmib 2009. aasta lõpuks. Mereväekoostööd puudutavalt lepiti mööduval aastal kokku ühistes poliitilistes suundades, samuti jätkusid konsultatsioonid kaitseotstarbeliste ühishangete küsimuses. Strateegiliselt oluliste ühishangete puhul on oluline vastava seadusandluse harmoneerimine.

Balti Kaitsekolledžist on 10. aasta jooksul kujunenud Balti riikide ohvitserkonna põhiline väljaõppekeskus, kust saadav haridus on kõrgetasemeline ning hinnatud. Antud taset tuleb säilitada, tagamaks meie ohvitseride läbilöögivõime nii kodus kui ka rahvusvaheliselt.

Kaitsetemaatika lõpetuseks lubage mul peatuda küberkaitsel kui asümmeetrilise iseloomuga globaalsel julgeolekuteemal, mille puhul rahvusvaheline koostöö, samuti ka avaliku ja erasektori koostöö, on võtmetähtsusega. Küberruumi julgeoleku tagamine on tõsine väljakutse, millega toimetulek eeldab tõhusat infovahetust ning toimivat õiguslikku raamistikku. Eesti eesistumise ajal käsitleti eelnimetatud küsimusi Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil Threat from the Net, kust jäi kõlama vastava ala eksperte koondava küberkaitseliidu loomise idee. Olen veendunud, et mõttevahetused sel teemal edaspidi intensiivistuvad, on ju Tallinnas tänaseks avatud ka NATO küberkaitse oivakeskus.

Nagu algul öeldud, ida ja lääne vahel paiknemine pakub meile mitmeid eeliseid, mille efektiivsem ärakasutamine, olgu see transpordi- ja energiaühenduste integreerimise või seadusandluse harmoniseerimise näol, suurendab meie globaalset konkurentsivõimet. Kogu Läänemere piirkonna konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on tähtis koordineerida tegevust ka teiste regionaalsete ühendustega. Hindame kõrgelt Balti ja Põhjamaade koostööd, mille koordineerijaks Eesti käesoleval aastal samuti oli. Jagatud väärtused ning ühised huvid moodustavad tugeva aluse mistahes osapoolte vaheliseks edukaks koostegevuseks.

Toimetulemine esilekerkinud väljakutsetega, sh praeguse majanduslangusega, sõltub suuresti iga üksiku riigi võimest teha pikaajalises perspektiivis majandust stabiliseerivaid ning ettevõtlust stimuleerivaid otsuseid, kuid ka otsuste omavahelisest koordineerimisest ning õigeaegsest infovahetusest. Mida kaugemalt vaadata, seda väiksemad ning sarnasemad me paistame, mistõttu sulandumine üheks Baltikumi nimeliseks areaaliks on tõsiasi, mille juures ühe riigi edu mõjub positiivselt ka teistele ning vastupidi. Kokkuvõtvalt võib nentida, et triona saame end paremini kuuldavale tuua kui soleerides ning kooskõla lisab meie häälele mõju. Mida rohkem teeme koostööd, seda tugevamad me oleme. Balti koostööorganitel on siinjuures täita oluline roll.

Lõpetuseks lubage mul soovida jõudu ja edu järgmisele eesistujale Leedule ühiselt seatud sihtide elluviimise jätkamiseks 2009. aastal.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.