Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti esinemine Riigikogu Aasia arutelul 31.05.2012

31. Mai 2012 - 13:51

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Tänan Riigikogu väliskomisjoni ja Marko Mihkelsoni Aasia teemalise raporti „Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025“ eest. Aasias toimuvate muutuste tähtsus on viimase kümnendiga saanud ilmselgeks, nagu ka Aasias toimuva mõju kasv teistele maailmajagudele.

Eesti eesmärgid Aasia suunalises välispoliitikas on suuresti sarnased kui muu maailma suunal. Taotleme, et suhtlus Aasia maadega võimaldaks suurendada Eesti julgeolekut ja majanduslikku heaolu, aitaks kaasa demokraatia ja inimõiguste levikule, meie kodanike ja ettevõtete huvide edendamisele ja Eesti mõjukuse ja hea maine kasvule maailmas.

Ütlesin talvisel välispoliitika arutelul Riigikogus, et Eesti peab kasvama nii maailmas kui ka Euroopas ning ühtlasi maailmas koos Euroopaga.  Aasia majanduslik tõus ja globaalne tähelepanu kogu regioonile kajastub ka Eesti välispoliitikas. Aasia on kasvav võimalus meie ekspordi tugevdamiseks, mida meil tuleb kasutada, aga see ei peaks tulema praeguste eksportturgude arvelt. Erinevalt Euroopast ei eksisteeri Aasiat kui ühtset tervikut ühiskonnakorralduslikus, majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises või religioosses mõttes. Aasias on ka lisaks väliskomisjoni raportis mainitud Lõuna- ja Ida- Aasiale ka Kesk- ja Lääne-Aasia alaregioonid. Neid tegureid tuleb arvesse võtta ka välismajanduspoliitilise tegevuse planeerimisel. Eesti esindatuse kavandamisel Aasia riikides peab seda samuti silmas pidama. Oleme suhetes Aasiaga alles teekonna alguses, kuid viimaste aastate dünaamikat peegeldavad nii meie esindatuse kasv Aasia ja Vaikse ookeani regioonis kui ka sidemete mitmekesistumine.

Aasia kiire areng on väljakutse seni maailmaasjades domineerinud arenenud riikidele, eelkõige USA-le ja Euroopa Liidu liikmeile. Euroopa Liit on selleks kujundanud strateegilised partnerlused ja dialoogi juhtivate Aasia riikidega, Hiina, India, Jaapani, Indoneesia ja Lõuna-Koreaga, aga ka pooleldi Aasiasse kuuluva Venemaaga. Alates 1996. aastast toimib regulaarne dialoog Euroopa-Aasia tippkohtumise (ASEM) raames EL ja Aasia maade vahel, samuti eraldi EL-ASEAN dialoog. Eesti eesmärk on seda maksimaalselt ära kasutada meie välispoliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks ja EL Aasia poliitika elluviimisel. Oleme tõstatanud näiteks ka e-riigi arendamise ja küberkuritegevusega võitlemise ja internetivabaduse teemasid, kus taotleme Aasia riikide enamat koostööd Euroopa maadega.

Peatuksin lühidalt ka julgeolekuvaldkonnal. Eesti, nagu ka meie NATO ja EL partnerite huvides on Aasia rahumeelne ja konfliktidevaba areng. Kuid Aasias toimub praegu mitte üksnes riikide majandusliku, vaid ka sõjalise võimsuse kasv, üleval on mitmed territoriaalvaidlused ja konfliktikolded. Rahvusvahelist olukorda pingestavad eriti Põhja-Korea ja Iraani püüdlused saavutada tuumariigi staatus. Pingete eskaleerumine oluliste riikide vahel võib kardinaalselt muuta neid piirkonna positiivseid majandusarengu perspektiive, mis on meie edasise arutelu lähtekohaks. Oleme samas kindlad, et olemasolevad vastuolud on võimalik lahendada piirkonna riikide ja rahvusvahelise kogukonna koostöös. Sellele aitaks kindlasti kaasa ka olulisemate Aasia riikide esindatuse parandamine ÜRO Julgeolekunõukogu tasandil, kus Eesti toetab India ja Jaapani püüdlusi saada Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks.

Järgnevalt ülevaade uuematest arengutest kahepoolsete suhete alal Aasia riikidega.

Hiinaga jätkub ja areneb koostöö nii kahe- kui ka mitmepoolselt. Oluline oli Eesti ja Hiina peaministri kohtumine aprilli lõpul Varssavis. See kohtumine oli osa laiemast Hiina ja Kesk-ja Ida-Euroopa riikide foorumist, mis näitab Hiina kasvavat huvi meie piirkonna vastu ja soovi leida investeerimisvõimalusi ning tihendada majandussuhteid. Selleks sügiseks on planeeritud Tallinnas Eesti-Hiina majandusliku ühiskomisjoni istung, kus tulevad jutuks nii investeeringud kui ka transpordi- ja turismialaste suhete tihendamine. Ja kindlasti aitas kaasa Eesti tuntusele majanduspartnerina osalemine Šanghai EXPOL 2010. aastal ja sellega ajastatud peakonsulaadi avamine. Eelmisel aastal avasime aukonsulaadi Hong Kongis, mille tegevusest – nagu ka läinud aastal täie töövõime saavutanud Šanghai peakonsulaadi puhul – ootame abi riikidevaheliste ärisidemete edenemisele ja tuge piirkonnas viibivatele Eesti kodanikele.

Suhted Indiaga on aktiivsemad kui kunagi varem. Möödunud aastal külastas Eestit kolm India ministrit. Eesti e-valitsemise kogemuse rakendamine on vastastikune huviobjekt. Eesti Arengufondi India seire projekt omakorda kaardistab majandus- ja ärisuhteid ning tulevikuvõimalusi laiemalt. Et toetada seniseid ettevõtmisi, aidata kaasa ärisidemete loomisele ja tagada konsulaarteenused kohapeal ning edendada haridus- ja kultuurikontakte, otsustas valitsus luua New Delhisse Eesti saatkonna, mis alustab tegevust käesoleva aasta lõpus.

Pühendame üha rohkem tähelepanu ka suhtluse tõhustamisele Kagu-Aasia riikidega. Piirkond on oluline nii tulevasi majandus- kui ka julgeolekuhuvisid silmas pidades. Sel aastal määrame Kagu-Aasia riikidesse (Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur) Tallinnas resideeriva suursaadiku. Aasta algul olin Indoneesias ühisvisiidil koos Soome euroasjade ja väliskaubanduse ministri Alexander Stubbi ning Eesti ja Soome äridelegatsiooniga ja peame sellist regionaalset äriedendamistööd Aasias koos Eesti lähimate majanduspartneritega oluliseks edaspidigi.

Kesk-Aasias esindatuse parandamiseks oleme loonud Eesti saatkonna Astanasse, kust esindame Eestit nii Kasahstanis kui ka piirkonna riikides Kõrgõstanis, Turkmenistanis ja Tadžikistanis. Astanast on võimalik toetada ka transiidi ja majandussuhete arendamist Euroopa ja Lõuna- ning Ida-Aasia riikide vahel.

Olemasolevate esinduste toel arendame edasi suhteid Jaapani ja Lõuna-Koreaga. Ja seda mitte ainult kahepoolselt, vaid näiteks ka OECD raames, mille liikmeid teadupärast ühendab veendumus turumajanduse ja läbipaistva riigi olulisusest.

Rääkides Eesti välismajanduspoliitika arendamisest Aasia suunal on oluline meeles pidada, et osa sellest, kaubanduspoliitika edendamine, kuulub EL ühiskompetentsi ja liikmesriikide ühishuvide edendajaks on EL Komisjon. Eesti on alati olnud EL aruteludes võimalikult liberaalsete ning võimalikult ambitsioonikate kaubanduslepingute toetaja ja seda joont hoiame ka suhetes Aasia riikidega. EL on toetanud Aasia maade liitumist WTO-ga ja soove sõlmida vabakaubanduslepinguid. Näiteks EL-Hiina suhted põhinevad 1985. aasta Koostöö- ja kaubanduslepingul. 2008. aastal käivitas EL Hiinaga kõrgetasemelise majandus- ja kaubandusdialoogi.

Euroopa Liidu-Korea Vabariigi vabakaubandusleping sõlmiti 2010. aastal. Läbirääkimised sama ulatuslike lepingute üle on Euroopa Liidul pooleli Malaisia, India ja Singapuriga. Ettevalmistused vabakaubanduslepingu sõlmimise läbirääkimiste alustamiseks käivad ka Vietnami ja Jaapaniga.

Praeguseks on Hiinast saanud EL jaoks tähtsuselt teine majanduspartner USA järel. 656 milj. euro suuruse kaubavahetusega on Hiina tõusnud Eesti jaoks 2011. aastal tähtsuselt 11. kaubanduspartneriks. Eestil on kaubandusbilanss Hiinaga „Euroopa keskmine“ – 1/3 eksporti ja 2/3 importi /2011. aastal ekspordis osatähtsus 1,69% ja impordis 3,60%/. Kaubavahetuse käive Hiinaga kasvas võrrelduna 2010. aastaga 67% ja möödunud aastal kasvas oluliselt ka Eesti import Hiinast. Eesti jaoks on teiste Aasia maade osatähtsus ekspordituruna seni olnud tagasihoidlik. 2011. aastal moodustas eksport muudesse Aasia maadesse kui Hiina vähem kui 1% koguekspordist. Samas näitab eksport Aasiasse selget kasvutendentsi, ehkki see toimub väga madalat baasilt. Seega parandamisvõimalusi jätkub ja Välisministeerium tegutseb aktiivselt Eesti ettevõtjate turulepääsu toetamiseks äridiplomaatia abil.

Loodetavasti aitab valitsuse Aasia majandussuhete programm leida uusi meetmeid ekspordivõimaluste laiendamiseks Aasia maadesse. Siiski ei saa  avaliku sektori aktiivsus asendada ettevõtjate pingutusi, vaid ainult neile kaasa aidata. Aasia turule laienemine eeldab ettevõttelt põhjalikku eeltööd, kohaliku kultuuri ja tavade tundmist, nagu näitab ka väliskomisjoni raportis märgitud Liviko kogemus Jaapani turule sisenemisest. Muuseas Liviko on ka Hiina turule jõudnud. Samas on välisesinduste roll ettevõtjate toetamisel Aasia maades, kus hinnatakse kõrgelt riigi ametlikku toetust oma ettevõtjate plaanidele, suurem kui mõnes muus regioonis. See on ka põhjus, miks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse töötajad Aasias tegutsevad ka meie välisesindustes Šanghai peakonsulaadis ja Tokio saatkonnas. Välisesinduse ruumide sellise kasutamise võimaldamine on ka meie üldisemaks põhimõtteks, mida rakendame ka näiteks Moskva, Peterburgi ja Kiievi esindustes.

Aasia turgude kiire areng loob uusi võimalusi erinevates ärivaldkondades, kus ei pea eeldama alati ülisuuri kaubamahte, kuid sealsete turgude mastaapi arvestades on kõik Eesti ettevõtted väikesed. Väikeste riikide kogemus näitab, et on võimalik panustada ka nišivaldkonda ja kindlasse väiksemasse piirkonda.

Majandussuhete arendamine on, nagu ka väliskomisjoni raportis tõdetakse, laiem kui vaid kaubandusega seonduv. Eesti majanduse jaoks on olulised ka Aasia turistid ja üliõpilased. Valitsus on üritanud kaasa aidata transpordiühenduste loomisele ja lennunduslepingute sõlmimisele Aasia maadega. Estonian Air ja Tallinna lennujaam loodavad lähiajal alustada Singapuri, Katari ja Omaani lennufirmadega läbirääkimisi, samuti peavad kõnelusi Kasahstani lennufirmaga. Eesti sadamate ja lennuväljade potentsiaal Aasia suunalise liikluse arendamisel on olemas.

Tunnustust väärivad ka ülikoolide pingutused Aasia välisõppurite leidmisel ja mitme ülikooli ühistöös käivitatud Aasia teemaline õppemoodul, mis loodetavasti toob nii haridusvaldkonda, kui ka avalikku- ja erasektorisse edaspidi juurde Aasiat hästi tundvaid inimesi. Eesti on käivitanud Eesti keele akadeemilise välisõppe nõukogu eestvõttel eesti keele õpetamise Pekingi Välisõpingute Ülikoolis alates 2010. aasta sügisest. Haridusalal valmistame ette Eesti ja Hiina diplomite vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks ja loodame selles osas varsti jõuda lõpusirgele. Esmakordselt toimub tänavu Eestis, Tartus augustikuus, 18. Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) Ülikool, mis toob kokku 50 noort inimest Aasiast. Tuleb kaaluda koos ülikoolidega ka võimalusi, kuidas võimaldada Eesti üliõpilastel õppida Aasias.

Kuivõrd üks probleem õppurite Eestisse toomisel on pikaajaliste viisade ja elamislubade saamine, siis oleme üritanud laiendada võimalust mööda konsulaarteenuste osutamist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, luues pikaajaliste viisade ja elamislubade taotlemise võimalused Šanghais, Astanas ja Sydneys ja alustame sellega ka New Delhis.

Inimestevaheliste kontaktide lisamine on ka üks viis edendada meile oluliste  väärtuste õigusriikluse, demokraatia ja inimõiguste järgimise levikut Aasia maades. Maailmas on viimasel ajal palju räägitud autoritaarse riigikapitalismi mudeli edust, mis erineb läänelikust demokraatiast ja inimõiguste arusaamast. Siiski näitab Aasia riikide arengu kogemus, et majandusliku jõukuse kasvades ja tugeva keskklassi arenedes tekib ka sealsete riikide kodanikel soov osa saada universaalsetest vabadustest ja õigustest. Eesti toetab EL ühiseid pingutusi demokraatia ja inimõiguste edendamisel Aasias. Selles vallas on viimasel ajal aset leidnud positiivseid arenguid. Näiteks on Myanmar liikunud demokraatia suunas, lubades vabamaid valimisi ja vabastades opositsiooniliidri Aung San Suu Kyi (kes valiti ka parlamendi liikmeks). See on teinud võimalikuks liikuda edasi Eesti diplomaatiliste suhete sõlmimise protsessis selle maaga.

Välisministeerium võtab tõsiselt ka avaliku diplomaatia arendamist Aasia suunal. Meie tähelepanu keskmes on Eesti tutvustamine tõhusa IT sektoriga maana, e-riigi ja küberjulgeoleku ja internetivabaduse alal eduka riigina. Kuid asjaolude soodsal kokkulangemisel võib üksisik teha rohkem oma maa tutvustamiseks kui kõigi riigiasutuste pingutused kokku. Nii on Kaido Höövelsoni sportlikud saavutused Jaapanis aidanud kaasa nii Eesti riigi tutvustamisele. Samuti aitas Eesti tutvustamisele Jaapanis kaasa eelmisel aastal Jaapani-Eesti Sõprusühingu eestvõttel ja Eesti riigi toetusel korraldatud Eestit tutvustanud kultuuriürituste sari. Eesti saatkonna uue maja valmimisel Pekingis on sinna võimalik koondada ka teisi Eesti esindajaid, nii ettevõtluse edendamise kui avaliku diplomaatia ja kultuuri alal. Eesti tuntuse ja hea maine levitamine mitmemiljardilises Aasias on muidugi töö, mis ei lõpe kunagi.


/Vastuseks Väliskomisjoni soovitustele/
Vaadates  nüüd väliskomisjoni soovitusi, millised võiksid olla Eesti huvid ja võimalused Aasias aastani 2025, siis Eesti huvi on tagada, et  Aasia suunalise globaalse pöörde mõjud Eesti julgeolekule oleks minimeeritud ja jätkuksid väärtuslikud liitlassuhted USA-ga. Eesti majandushuvid on üha rohkem seotud Aasiasuunalise ettevõtluse ja arendustegevusega, mida kajastab ka valmiv valitsuse Aasia majandussuhete programm.

Eespool juba mainisin, mida oleme teinud esindatuse alal: Šanghai peakonsulaadi, Astana saatkonna ja Sydney peakonsulaadi avamine, New Delhis saatkonna asutamine, Kagu-Aasiasse mitteresideeriva suursaadiku määramine ja aukonsulite võrgustiku laiendamine. Valitsuse poolelt on toimunud iga-aastased peaministri visiidid ning ka välisministri visiidid Aasia riikidesse. Eesti ettevõtjate huvi kasvu ajel  oleme võimaluse korral alati visiitidele kaasanud äridelegatsioone.

Eeloleval 10 aastal ute esinduste avamine Aasias on kindlasti võimalik, kuid see sõltub konkreetsetest huvide arengutest kolmes valdkonnas.

Oleme Aasias kasutanud aktiivselt ka aukonsulite abi Eesti huvide edendamisel ja meie kodanike huvide kaitsmisel: Hiinas (Hong Kongis ja Macaus), Indias (New Delhi, Mumbai), Jaapanis (Osaka), Filipiinidel (Manila, Olongapo), Korea Vabariigis (Söul), Malaisias (Kuala Lumpur), Tais (Bangkok, Phuket), Singapuris ja Sri Lankal (Colombo).

Oleme saavutanud oma kodanikele viisavaba liikumise järgmistesse Aasia riikidesse ja piirkondadesse:  Brunei, Filipiinid, Hongkong, Macao, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Singapur. Eesti püüab jätkuvalt laiendada riikide ringi, kuhu meie kodanikud pääseksid viisavabalt, hetkel oleme teinud vastava ettepaneku näiteks Araabia Ühendemiraatidele, Indiale, Indoneesiale, Omaanile, Taile ja Vietnamile.
Viisaesinduslepingute kaudu kasutame Eesti viisade väljastamiseks Ungari abi  Pakistanis, Indias, Singapuris; Soome  abi     Filipiinidel, Indoneesias,  Tais; Saksamaa Bangladeshis,  Sri Lankal; Prantsusmaa abi Vietnamis ja Liibanonis; Austria abi Kuveidis ja Saudi Araabias; Poola abi Põhja-Koreas ja Šveitsi abi Palestiina OV-s.

Ja loomulikult parandame me ka jätkuvalt diplomaatide väljaõpet ja ettevalmistust Aasia suunal tegutsemiseks. Nii on Välisministeeriumis diplomaatidele õpetatud hiina keelt. Majandusdiplomaatide jaoks on juba praegu töö osaks konsultatsioonifirmade kasutamine.

Ka tegeleme majandusvallas lepinguliste suhete  (topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingud) arendamisega Aasia maadega. Lähtume sellest, et kokkuleppeid sõlmime eelkõige praktilistest vajadustest lähtuvalt. Väliskomisjoni raportis käsitletud riikidest on topeltmaksustamise vältimise leping Eestil sõlmitud Singapuriga ja Korea vabariigiga, samuti Hiina Rahvavabariigiga. Indiaga on topeltmaksustamise leping allkirjastatud, kuid veel jõustamata. Läbirääkimised lähenevad lõpule Taiga, Vietnamiga jätkatakse läbirääkimisi ja Indoneesiaga on läbirääkimised varsti algamas. Investeeringute kaitse lepingud on meil jõus Hiina ja Vietnamiga. Alates Lissaboni lepingust on investeeringute kaitse lepingud EL pädevuses. Siiski võib jätkuvalt osutuda vajalikuks kahepoolse lepingu sõlmimine, kui EL kui terviku edasi liikumine on liiga aeglane.

Nagu juba varem viidatud, on raportis pakutud Aasia määratlus, mis hõlmab meie huvialana ennekõike Ida- ja Lõuna-Aasia. Kiire majanduskasv toimub aga ka näiteks Pärsia lahe äärsetes maades. Eestil on selged huvid, mille arendamist oleme samuti üritanud toetada, ka Kesk-Aasias. Siinjuures on ühe piirkonna ja küsimusena oluline märkida Afganistani rahumeelse ja kestva arengu tagamine, millesse Eesti on koos liitlastega palju panustanud. Afganistani rahumeelne areng on kindlasti seotud laiema Aasia piirkonna rahuliku arenguga ning majandusvõimaluste kasutamisega.

Välisministeerium teeb koostööd kõigi asjast huvitatud ametkondade ja asutuste, sh. EASiga. Välisministeerium on andnud oma panuse teiste ministeeriumite arengukavade, sh. valitsuse Aasia majandussuhete programmi väljatöötamisse. Tahaksin tõsta esile edukat koostööd EAS-ga Šanghai ja Tokyo esindustes. Aga alati on ruumi koostöö tihendamiseks ning oleme jätkuvalt valmis kaaluma kõiki ettepanekuid ametkondadevahelise koostöö edasiarendamiseks.

Mõistagi sõltub riigi tegevuse haare Aasia suunal selleks eraldatud ressurssidest. Eesti välispoliitiliste huvide maht ei ole konstantne, st kui kusagil meie huvid kasvavad või vajavad täiendavat kaitsmist, siis see ei tähenda tingimata, et kusagil mujal see vajadus automaatselt väheneb – seega ei saa alati rohkem asju teha ainult ressurssi ümber tõstes.

EL-i nähtavuse suurendamiseks nendes Aasia riikides, kes pole EL-i veel "avastanud" (praktiliselt kõik peale Hiina), tuleks panustada praktiliste koostööprogrammide käivitamisele. Üks võimalus oleks näiteks IT alase dialoogi käivitamine  EL-i ja mõne Aasia riigi vahel.

Arengufondi India seire on väärt ettevõtmine.  Kindlasti võiks see olla mudel ka muude riikide jaoks, kuid sealjuures tuleb kindlasti olla tasakaalukas, et mitte tekitada meie Aasia-sõpradel tarbetuid ootusi tingimustes,  kus me oma ettevõtlus- ja muude huvidega piisavalt kiiresti ei jõua reageerida.

Aasiast lähtuv turism võib osutuda üsnagi tulutoovaks, nagu raporti erinevates alusmaterjalides mainitakse, kuid sellega võivad kaasneda probleemid, mida on oluline ennetada. Lähenemine Aasiale massiturismi lähtepiirkonnana peab olema piisavalt diferentseeritud, võttes arvesse erinevate regioonide, riikide ning segmentide erinevat majanduslikku potentsiaali ja probleeme. Riskide hindamisel on võimalik kasutada Schengeni ala riikide konsulaarteenistuste omavahelist koostööd kogemuste jagamisel.

Lõpetuseks veelkord tänu väliskomisjonile hea algatuse eest. Siin saalis tunnustatakse üldiselt liiga vähe.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.