Sa oled siin

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese avaldus Eesti liitumisläbirääkimiste avamisel Euroopa Liiduga

31. Märts 1998 - 8:58
Brüssel, 31. märtsil 1998


Härra eesistuja,

Tänane kohtumine tähistab uut ajajärku Eesti suhetes Euroopa Liiduga ja on tähtsaks päevaks meie riigi üldises arengus.

Alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal on Eesti välispoliitika eesmärgiks olnud majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste sidemete taastamine läänepoolsete naabritega ning Eesti ajaloolise koha ennistamine Euroopa demokraatlike riikide peres.

Eesti avaldus Euroopa Liiduga ühinemiseks on kantud mitmest motiveerivast asjaolust. Eesti jagab väärtusi ja põhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud, ning soovib neid koostöös Euroopa Liiduga säilitada ja kaitsta. See hõlmab demokraatiat, õiguskorda, üksikisiku ja inimõiguste ning turumajanduse reeglite austamist ja järgimist.

Ühinemine Euroopa Liiduga kindlustab Eesti majanduse arengut, toob kaasa uusi võimalusi majanduskasvuks ja tõstab rahva üldist heaolu. Samas olen kindel, et Eesti kiiresti arenev majandus ja dünaamiline ühiskond annavad positiivse panuse Euroopa Liidu üldise konkurentsivõime suurenemisse. Vabaturu põhimõtete ja vaba konkurentsi väärtustamine Eestis ei ole jäänud tähelepanuta.

Ühinemine Euroopa Liiduga seab Eesti ühte ritta teiste liikmesmaadega, kes on aastakümneid edukalt edendanud stabiilsust, julgeolekut ja heaolu liidu dünaamilise koostöö raames ja väljaspool. Eesti on aktiivselt püüelnud samade eesmärkide poole alates 1991. aastast, kui alustasime reforme ja väljavaated saada Euroopa Liidu liikmeks olid veel ähmased.

Ühinemine Euroopa Liiduga tõstab meie tahet ja loob uusi võimalusi anda oma panus Euroopas stabiilsuse kindlustamisse.

Eesti on jõudnud täna ametlikult avatavate läbirääkimisteni kiiresti. Kõigest pool aastat pärast diplomaatiliste suhete sisseseadmist Eesti ja Euroopa Liidu vahel 1991. aastal kirjutasime 11. mail 1992 alla kaubandus- ja koostöölepingu, mis pani meie suhetele õigusliku aluse. Suhteid tugevdas veelgi 18. juulil 1994 allakirjutatud vabakaubandusleping. Euroopa lepingu jõustumine 1. veebruaril 1998 pakub uusi võimalusi, mida tuleb täiel määral kasutada.

Suhete sellise kiire arengu enesestmõistetavaks jätkuks oli Eesti avaldus Euroopa Liiduga ühinemiseks 24. novembril 1995. Rõhutan, et meie liitumisavaldus põhines arusaamal, et liikmeksolek sisaldab endas kohustusi: ühelt poolt kaitsta neid põhilisi eesmärke, millele Euroopa Liit on rajatud, teiselt poolt edendada majanduslikku, poliitilist ja rahaliitu.

16. juulil 1997 andis Euroopa Komisjon positiivse hinnangu Eesti valmidusele Euroopa Liiduga ühinemiseks. Seda hinnangut kinnitas omakorda Euroopa Nõukogu Luksemburgi tippkohtumine 13. detsembril 1997, kui otsustati avada liitumisläbirääkimised kuue kandidaatriigi seas ka Eestiga.

See ajalooline otsus annab tunnistust eelkõige meie riigis läbiviidud radikaalsete reformide kordaminekust. See tunnistab ka asjaolu, et reformidesse pragmaatilise ja realistliku suhtumisega on Eesti juba saavutanud Euroopa Liiduga märkimisväärse integratsiooni taseme. Rõhutan, et ka läbirääkimiste protsessi kestel jätkame ja tõhustame integratsioonile suunatud jõupingutusi. Peamisteks vahenditeks Eesti koostöös Euroopa Liiduga jäävad Euroopa leping ja eriti Liitumispartnerluse raamistik selles sisalduvate asjakohaste prioriteetidega.

Juhiksin nüüd tähelepanu läbirääkimiste põhimõtetele.

Eesti on hästi teadlik Euroopa Liidu liikmeksoleku õigustest ja kohustustest ning oleme valmis tegema kõik vajaliku, et liitumise hetkel endale võtta liikmesriigi kohustused.

Samas ei tohi liitumine ega sellele eelnev periood aeglustada Eesti majanduse arengut, kuivõrd see on vahetult seotud Eesti võimega toime tulla Euroopa Liidu siseturu konkurentsisurvega.

Täna alanud läbirääkimiste eesmärgiks on Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks. Läbirääkimiste edukas lõpuleviimine nõuab suurt pingutust kummaltki poolelt. Eesti taotleb läbirääkimistel tulemust, mis on konstruktiivne ning eelkõige vastuvõetav Eesti rahvale. Oleme kindlad, et saavutatud tulemusest võidavad lõpuks mõlemad pooled.

Läbirääkimistel juhindume arusaamast, et peame täies ulatuses aktsepteerima, üle võtma ja rakendama acquis communautaire'i. Läbirääkimisi peame acquis' alusel, teades, et acquis on 'liikuv sihtmärk', mis muutub ning täieneb.

Peab siiski märkima, et liikmesriigi õiguste ja kohustuste vastuvõtmine Eesti poolt võib mõnedel aladel kaasa tuua tehniliste kohanduste, üleminekuabinõude ja ajutiste piirangute vajaduse.

Loodame, et läbirääkimised Eestiga rajanevad samadel põhimõtetel ja kriteeriumitel nagu läbirääkimised teiste kandidaatriikidega. Iga üksiku läbirääkimisprotsessi edenemine peab siiski tulenema vastava kandidaatriigi valmiduse astmest.

Läbirääkimiste protsess peaks olema kiire ja konstruktiivne. Läbirääkimiste esimene faas - acquis' sõelumine - tuleks lõpetada selle aasta jooksul ja neis peatükkides, kus sõelumine on lõpetatud, peaks olema võimalik kiiresti üle minna sisulistele läbirääkimistele.

Läbirääkimiste edukal lõpetamisel tahame ühineda Euroopa Liiduga kui teistega võrdne liikmesriik koos kõigi sellega kaasnevate kohustuste ja õigustega. Tahame ühineda Euroopa Liiduga, mille institutsioonid toimivad efektiivselt ja tagavad kõigi liikmete õiglase ja võrdse esindatuse.

Järgnevalt veidi meie vaadetest Euroopa Liidu poliitikale erinevates valdkondades.

Eesti on valmis täielikult aktsepteerima Maastrichti lepingut ja seda aktiivselt täitma. Meil on ka kindel soov anda oma panus Euroopa Liidu poliitika edasisse arendamisse kõigil allpool mainitud aladel.

Eesti mõistab majandus- ja rahaliidu põhimõtete kohaldamise tulevast kasu ja aktsepteerib selle eesmärke. Jätkame stabiilse majanduskeskkonna säilitamiseks vajalike edasiste struktuursete abinõude rakendamist. Hetkel on oluline Eesti rahapoliitika ühilduvus Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi teostamise põhimõtetega.

Üha suurenevat tähtsust omab Eesti jaoks sotsiaalne dimensioon, kus intensiivistame jõupingutusi eriti tööhõive, töökeskkonna ja kutsehariduse alal, tagamaks võrdsed võimalused kõigile ühiskonna liikmetele. Eesti prioriteediks on ühinemine Euroopa Sotsiaalharta täiendatud versiooniga ja praegu käivad ettevalmistused selle eesmärgi täitmiseks.

Eesti jagab Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika sihte ja põhimõtteid ning soovib aktiivselt osaleda kõigis vastavates ettevõtmistes.

Oma välispoliitika formuleerimisel omistab Eesti erilist tähtsust suhetele Balti naabritega. Eesti peab oluliseks traditsioonilise Balti koostöö jätkumist ja edasiarendamist. Soovime kindlustada, et olemasolevad poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud suhted meie naabritega säilivad. Toetame tugevalt Läti ja Leedu kiiret liitumist Euroopa Liiduga.

Eesti hindab kõrgelt ka suhteid Ukrainaga. Soovime tugevdada Euroopa Liidu ja Ukraina sidemeid ja oleme valmis andma selleks panuse oma teadmiste ja kogemuste näol.

Samavõrd toetame Euroopa Liidu olemasolevaid sidemeid Vene Föderatsiooniga. Venemaa naabrina oleme eriti huvitatud tihedama koostöö edendamisest selle riigiga.

Liitumisel, aga ka läbirääkimiste ajal, pöörab Eesti erilist tähelepanu sise- ja justiitsküsimustele. Võitluses organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse, rahapesu, illegaalse immigratsiooni ja illegaalse töötamisega on rahvusvaheline koostöö ja infovahetus eriti suure tähtsusega. Selle tagamiseks on Eesti valmis ühinema vastavate rahvusvaheliste õigusaktidega.

Liitumisel moodustab meie riik osa Euroopa Liidu välispiirist ja seda teadvustades kohustume kindlustama piiri efektiivse funktsioneerimise. Oleme teadlikud, et Schengeni protokoll moodustab nüüdseks acquis' osa ja tuleb täies ulatuses rakendada.

Juhin nüüd tähelepanu mõnedele läbirääkimiste teemadele, mis on Eestile erilise tähtsusega ja mille osas loodame leida ühised lahendused.

Energiapoliitika

Eestile on omane suur sõltuvus põlevkivist kui energiaallikast. See ainulaadne kohalik loodusvara kindlustab Eesti sõltumatu varustamise elektrienergiaga. Suur osa Eesti kirdepiirkonnast ja selle elanikkonnast on seotud põlevkivi tootmise, töötlemise ja kasutamisega. Sotsiaal-majanduslikust seisukohast sõltub kogu Eesti tööstus ja majandus põlevkivi tootmisest.

Arvestades põlevkivi tähtsust Eesti majanduse üldisele arengule, tuleks leida võimalused põlevkivi vastavaks käsitlemiseks Euroopa Liidu poliitikas, ning eelkõige anda võrdne õiguslik staatus kivisöega. Põlevkivi tootmine tuleks lugeda kütuse julgeolekureservi moodustamiseks. Kohustusliku julgeolekureservi moodustamiseks ning emissioonitasemete piiramiseks on vajalikud ka üleminekumeetmed.

Elektrienergia tootmise tehnilise süsteemi ühtlustamine Euroopa Liidu nõuetega liitumise hetkeks on samuti raske ja kapitalimahukas ülesanne, mille lahendamine sõltub suurelt osalt vastastikku vastuvõetavast ja paindlikust lähenemisest.

Eestil peab säilima otsustamisvabadus aatomienergia tootmise osas.

Põllumajandus

Eesti põllumajanduse struktuur on juba läbi teinud olulised muutused. Samal ajal on Eesti põllumajandustoodete pääs Euroopa Liidu turule olnud piiratud või suletud. Liitumisel Euroopa Liiduga aktsepteerib Eesti Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika instrumente ja on valmis rakendama neid liitumishetkel täies mahus. Kuna Eesti põllumajandussektor on suhteliselt homogeenne ja moodustab ainult väikese osa riigi majandusest, ei põhjusta kohanemine ühtse põllumajanduspoliitikaga ja Euroopa Liidu süsteemi kasutuselevõtt suuremaid probleeme.

Samas on Eesti põllumajandus tihedalt seotud regionaal- ja sotsiaalpoliitikaga. Maaelu parandamine on üks Eesti valitsuse prioriteetidest. Eesti põllumajanduse lähendamisel Euroopa Liidu omale on vaja rakendada struktuurmeetmeid mõnede piirkondade mahajäämuse kõrvaldamiseks ja põllumajanduse üldise konkurentsivõime suurendamiseks. Iga hinna eest tuleb hoiduda sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete vastuolude teravdamisest.

Kalandus

Eestil on pikaajaline traditsioon Läänemere ja ookeani kalapüügis ning märkimisväärne kalatöötlemistööstus. Mitmete saare- ja rannapiirkondade areng sõltub suures osas kalandusest. Samuti on riigi majandus tervikuna seotud kalanduse kui tööstusharuga.

Liitumisel Euroopa Liiduga on Eesti valmis üle võtma ühtse kalanduspoliitika. Siiski tuleb arvestada ka Eesti kalandusega seotud eritingimusi. On tähtis, et säiliksid traditsioonilised kalastusmeetodid ja juurdepääs kalastuspiirkondadele.

Transport

Ühinemisel Euroopa Liiduga muutub Eesti transpordivõrk osaks Euroopa transpordivõrgust ning peab toimima koos Põhja-Euroopa transpordivõrguga. Eesti ja Euroopa Liidu ühiseks huviks on hästitoimivate transiidikoridoride ja piiripunktide olemasolu Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Selles kontekstis hõlbustaks ja edendaks ka Narva - Ivangorodi ümbersõidutee väljaarendamine koostöös Venemaaga kaubavahetust viimase ja Euroopa Liidu vahel.

Keskkond

Keskkonnaprobleemid asuvad tähtsal kohal Eesti teadvuses. Nagu märgitakse Komisjoni avis's, on Eesti avaliku sektori kulud SKP-s Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suured ning valitsus on veendunud keskkonnaalaste investeeringute vajalikkuses.

Eesti valitsuse prioriteet on keskkonnakaitse alaste õigusaktide järk-järguline kohaldamine Euroopa Liidu normidega vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale, milles olulisel kohal on elanikkonna tervise kaitse. Seejuures tuleb arvestada regionaalse eripäraga - Eesti paiknemisega reostustundliku Läänemere ääres ja Eesti peamise joogiveeallika põhjavee nõrga loodusliku reostuskaitstusega. See nõuab erilist tähelepanu mõnede, eriti reoveepuhastuse normide osas.

Selleks, et Eestis täielikult rakendada keskkonna acquis'd, tuleb lahendada olulised keskkonnakaitse alased probleemid, mis tulenevad peamiselt meie nõukogudeaegsest pärandist. Teatud Euroopa Liidu normide ja juhiste kiire rakendamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mis ületavad valitsuse võimalused. Täieliku vastavuse saavutamiseks keskkonnaalase aquis'ga on vajalikud üleminekumeetmed.

Teisalt omab Eesti hästi tasakaalustatud looduskeskkonda, mida tuleb kaitsta, et tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine. Paljude liikide ja koosluste tingimused erinevad oluliselt nende tingimustest Euroopa Liidu riikides. Eesti soovib säilitada need eripärad Euroopa Liidu liikmesriigina.

Regionaalpoliitika

Eesti regionaalsetel erinevustel on Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes erinev päritolu. Nõukogude plaanimajanduse tulemusel rikuti terve Eesti regionaalne majanduslik ja sotsiaalne tasakaal. Seetõttu on vaja teha jõupingutusi, et viia piirkondade areng kooskõlla Eesti ja Euroopa Liidu standarditega.

Olles esile toonud mõned minu riigile eriti olulised läbirääkimiste teemad, tahaksin lisada, et Eesti aktsepteerib Euroopa Liidu poolt tehtud ettepanekuid läbirääkimiste pidamise põhimõtete kohta.

Lõpuks tahaksin ära märkida mõningad asjaolud, mis ei ole küll otseselt läbirääkimistega seotud, kuid mida tuleks arvesse võtta.

Esiteks tahaksin ma juhtida teie tähelepanu viisade küsimusele. Praegusel hetkel on Eestil viisavabadus ainult viie liikmesriigiga. Eesti on tegelikult ainuke läbirääkimisi alustav kandidaatriik, mille ametnikud vajavad Brüsselisse reisiks viisat. Euroopa Liidu üheks eesmärgiks on aga ka Euroopa kodanike vaba suhtlemine ja üksteise maade tundmaõppimine. Usun, et vastastikune viisanõude tühistamine kõigi liikmesriikidega käesoleva aasta lõpuks sümboliseeriks Eesti naasmist Euroopa rahvaste perre ja ühtlasi lihtsustaks oluliselt Eesti ametnike osalemist läbirääkimistel.

Teiseks, Eesti on huvitatud võimalustest, mis lubaksid Eesti ametnikel osaleda Euroopa Liidu struktuurides juba läbirääkimiste ajal. Oleme veendunud, et seeläbi saadud kogemus lihtsustab meie integreerumist Euroopa Liiduga.

Lõpuks tahaksin lisada, et Eesti pooldab vaba konkurentsi tingimusi. Kuni liitumiseni tuleks hoiduda Eesti ja Euroopa Liidu vahel kaubandust piiravate meetmete rakendamisest.

Selline on meie seisukoht Euroopa Liiduga läbirääkimiste avamisel. Mis puutub edasisse, siis oleme nõus, et delegatsioonide asejuhid kohtuvad peatselt läbirääkimiste tehniliste üksikasjade ja protseduuride kokkuleppimiseks, et seejärel eksperdid saaksid koheselt alustada acquis' sõelumisega.

Meie suhted Euroopa Liiduga on olnud konstruktiivsed ja põhinenud heal tahtel ja vastastikusel mõistmisel. Olen veendunud, et jääme läbirääkimiste käigus kindlaks samadele põhimõtetele ja jään ootama edusammude hindamist meie järgmisel kohtumisel.


Tänan.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.