Sa oled siin

Välisminister Siim Kallase ettekanne Riigikogus

30. Mai 1996 - 9:07

Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed!
Mu daamid ja härrad!

Täna astun ma Teie ette korralise poolaastaettekandega Eesti välispoliitikast, mis sisaldab ka ülevaate hetkeseisust ja püüab heita pilku lähitulevikule. Välisministrina tunnen ma rõõmu võimalusest Teiega korrapäraselt mõtteid vahetada. On ju selge, et ainult üheskoos tegutsedes, ühiselt prioriteete ning tegevussuundi formuleerides suudame me ajada efektiivset Eesti välispoliitikat.

Eesti välispoliitika areneb koos Eesti riigi arenguga, välispoliitilised prioriteedid omandavad aja jooksul uue ja selgema vormi. Nii peatun ma täna järjekorras integreerumisel Euroopa Liiduga, lähenemisel NATO-le, suhetel naaberriikidega - peatudes üksikasjalikumalt suhetel Venemaaga - ning lõpetan mõningate jooksvate küsimustega.

I

Poliitiline ja majanduslik integreerumine Euroopa Liiduga on Eesti välispoliitikale—ja üha enam ka sisepoliitikale—tõusnud prioriteediks number üks. Avaliku diskussiooni arenedes tunnetab Eesti rahvas Euroopa Liitu üha adekvaatsemalt. Me oleme Euroopa rahvas ja oma identiteeti suudame me säilitada ainult pöördumatult Euroopasse kuuludes, ainult koos teiste rahvastega, kes taotlevad sedasama. Pöördumatult Euroopasse kuuluda ja tema tuleviku kujundamisel täiel häälel kaasa rääkida saab Eesti ainult Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena.

Välispoliitiliselt on Eesti Euroopa Liidu suunal tegutsenud efektiivselt. Eesti on täiemahuliselt kaasatud Euroopa Liidu ja temaga assotsieerunud riikide vahelisse struktuursesse dialoogi. Välisministeeriumi ning teiste ametkondade esindajad on osalenud paljude spetsialiseeritud töögruppide töös. On toimunud rida olulisi bilateraalseid arvamustevahetusi Euroopa Liidu laienemise teemal.

Vaatamata erinevate hinnangute ja signaalide paljususele on tänaseks selge see, mis veel pool aastat tagasi oli kahtluse all. Eestil on täna reaalne perspektiiv liituda Euroopa Liiduga esimeste hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. Mida see tähendab? See tähendab, et meid tõepoolest koheldakse võrdsena kõigi teiste pretendentidega, lähtudes ainuüksi meie endi saavutustest. See tähendab, et meie tulevik on meie endi kätes ja me peame tegema tööd, tööd ja veelkord tööd. Viimasel poolaastal on Valitsus tööle rakendanud asjakohased siseriiklikud struktuurid.

Täna on tulipunktis ammendavate vastuste koostamine Euroopa Liidu Komisjoni mahukale küsimustikule, mille alusel juba aasta lõpuks koostatakse esialgsed hinnangud kõigile pretendentriikidele. Vastamise tõhtajaks on suvihari ning ma loodan, et kõik asjaomased instantsid suudavad ennast tõsiselt pingutada. Veelgi enam ühispingutusi tuleb teha hiljem, et liikuda edasi neil aladel, kus meie tänased saavutused jätavad soovida.

II

NATO, nagu ka Euroopa Liidu puhul, toetab Eesti taotlejariikide objektiivset hindamist. Eesti arvates ei tohiks ühelgi NATO-sse mittekuuluval riigil olla mitte ainult vormilist, vaid ka sisulist vetoõigust NATO laiendamise osas. Eesti koostöö NATO-ga on suunatud julgeoleku kindlustamisele Euroopas, ja pole suunatud Venemaa ega ühegi teise riigi vastu.

Suhetes NATO-ga oleme tänaseks ületanud deklaratsioonide ja vastastikuse kompimise tasandi. On käivitunud igapäevane poliitiline ja praktiline koostöö. See on täielikus vastavuses Eesti poliitilise kursiga NATO avanemise osas: tuleb teha vähem sõnu ning rohkem asjalikku tööd. Eesti on esitanud oma diskussioonidokumendi ning osaleb selle alusel intensiivses dialoogis NATO-ga. Eesti jalaväerühm kuulub NATO rahvusvaheliste rahutagamisjõudude koosseisu Bosnias. Eesti ja NATO koostöö keskseks teljeks on programm "Partnerlus rahu nimel". Koostöö NATO ja tema liikmesriikidega hõlmab BALTBAT'i väljaarendamist, õhuruumiseiret, väljaõpet, varustust—teisisõnu kaitseväe väljaarendamist tervikuna. Suvel 1997 on tulemas ühisõppused Eesti territooriumil.

III

Koostöö naaberriikidega on alati olnud väga olulisel kohal Eesti välispoliitikas.

Ühisest ajaloost ja kultuuritaustast tingituna on Eestil oma naabritest kõige tihedamad ja lähedasemad suhted Põhjamaadega—nagu varemgi paljude sajandite vältel. Traditsiooniliselt stabiilsetelt suhetelt on raske oodata üllatusi. Ometi on viimasel poolaastal ka siin jõutud uue kvaliteedini. Ma võtan endale julguse kinnitada Riigikogu kõnetoolist maikuul 1996: esmakordselt ajaloo vältel oleme jõudnud tasakaalupunkti. Põhjamaade huvi ja tahe koostööks Eestiga on tänaseks kasvanud sama suureks kui Eesti koostöösoov. Vaid üks, kuid kõnekas detail – kui Rootsi vastse peaministri Göran Persson'i esimeseks välisvisiidiks oli külaskäik Tallinna, siis ei kutsunud see kelleski esile mingit imestust. Veel mullu oleks analoogilist sammu käsitletud kas suurüllatuse- või tuleto~rjumisena. Põhjamaade toetus Eestile meie teel Euroopa Liidu ja euroatlantiliste julgeolekustruktuuride poole on täna erakordselt üksmeelne ning tugev.

Praktilises koostöös meie Balti naabrite—Läti ja Leeduga -- on viimasel poolaastal toimunud oluline edasiminek. Kompromissi vaimus on sisuliselt lahenenud merepiirivaidlus Lätiga. Peaministri osalemine taoliste komplitseeritud probleemide lahendamisel on sise- ja välispoliitika ühtsuse tagamiseks paratamatu ning loomulik.

Esmaspäeval parafeeriti Balti riikide põllumajandustoodete vabakaubandusleping. See kaotab kõik sisse- ja väljaveotariifid ning koguselised piirangud Eesti, Läti ja Leedu vahel. Aastaid kestnud läbirääkimised on kandnud vilja. Allakirjutamine on planeeritud juuni keskpaika. Loodame väga, et Riigikogu ning Läti ja Leedu parlamendid leiavad võimaluse põllumajandustoodete vabakaubanduslepingu peatseks ratifitseerimiseks. Võitjateks on kõigi kolme riigi põllumehed ja tarbijad. Tugevamaks muutub Balti koostöö.

Paljude inimeste elu muudab turvalisemaks sotsiaalkindlustuslepete sõlmimine Läti ja Leeduga. Üleeile Vilniuses allkirjastatud lepingud käsitlevad ravi- ja pensioni-kindlustust, lastetoetusi, tööõnnetusi ja töötute abirahasid.

Nii Eesti, Läti kui Leedu on teatanud soovist ühineda Euroopa Liiduga. Sellealase koostöö lähem defineerimine kutsus möödunud poolaastal esile mitmeid vaidlusi. Tajudes lihtsustava vormeli "kõik üheskoos" erinevust Euroopa Liidu poolt Madriidis formuleeritud vastuvõtupõhimõtetest, kaldusid paljud emotsionaalselt üle tähtsustama võistluslikkust. Pääses käibele kujutelm, nagu tahaks Eesti Euroopa Liitu pääseda tingimata esimesena, enne Lätit ja Leedut.

Lubage mul siin esitada ametlik selgitus. Me peame eelistatavaks, et liitumisläbirääkimisi alustataks üheaegselt kõigi kandidaat-riikidega. Eesti soovib, et Euroopa Liidu laienemise esimesse ringi pääseks võimalikult suur arv Balti riike. See vastab kõige paremini meie riiklikele huvidele. Samas aktsepteerib Eesti Madriidis fikseeritud põhimõtet, et igat riiki käsitletakse eraldi ja erapooletult, lähtudes tema objektiivsetest saavutustest. Kes on valmis, on valmis, kes ei ole, peab veel tööd tegema, et saavutada valmisolek. Tähtis on, et sõltumata sellest, mitu Balti riiki pääseb esimesse laienemisvooru, toimiks Eesti, Läti ja Leedu koostöö ka sellel alal dnentelmenliku vormeli "üks kõigi, kõik ühe eest". Seda nii enne kui pärast kõigi või esimeste Balti riikide astumist Euroopa Liitu. Loodame, et taoline lähenemine muudab viljakaks Eesti 1. juulil algava eesistumise Balti Ministrite Nõukogus.

Suhetes Venemaaga pole viimasel poolaastal olnud kõlavaid saavutusi, küll aga on tehtud palju visat tehnilist tööd, nagu näiteks uue piirilepingu väljatöötamisel. Tuleb selgelt teadvustada, et aasta algusest saati on Venemaa elanud tema jaoks enneolematute presidendivalimiste üha kuumenevas atmosfääris. Iseennast otsiv ja tunnetada püüdev Venemaa vastandab ennast oma minevikule ning on rahulolematu oma olevikuga. Muidugi on kahetsusväärne, et enesedefineerimisega kaasneb mõningate Vene poliitiliste jõudude poolt niivõrd terav vastandumine välismaailmale. Eesti sattumine propagandarünnaku fookusesse ongi seletatav kahe teguri vastastikku võimenduva koosmõjuga:

Venemaal tajutakse Eestit üheltpoolt osana enda minevikust ning teiseltpoolt—täiesti selgelt—osana välismaailmast.

Liigne retoorika Eestit muidugi ei rõõmusta. Eelnenud analüüsile tuginedes peame seda ometi võtma rahulikult. Välispoliitikas, seda eriti suhetes naaberriikidega, peame alati lähtuma pikaajalisest perspektiivist ja mitte hetkemeeleoludest.

Eestil ja Venemaal on palju objektiivseid ühishuvisid, mis lausa nõuavad koostööd. Olgu mainitud kasvõi kaubandus, transiit, keskkonnakaitse, võitlus kuritegevusega, koostöö piirivalve ja tolli alal, energeetika, side, transport. Kasutamata võimalusi on kultuurivahetuses ning hariduskoostöös. Vastastikku kasuliku koostöö pakkumine Venemaale kõigil neil elualadel, avatus vastuettepanekutele—see on Eesti püsiv ning kindel poliitiline kurss Venemaa suhtes alates 1994. aasta septembrist. See ongi Eesti poolt siis deklareeritud positiivse hõlvamise poliitika sisu ning olemus.

Presidendivalimised mööduvad ning Venemaa saab uusi võimalusi korrastamaks suhteid oma naabritega. Eesti Välisministeerium valmistub sügishooajaks, et täita positiivse hõlvamise poliitika uute konkreetsete ettepanekutega. Meid rõõmustab, et sama teeb ka Vene pool, nagu näitab nende poolt hiljuti edastatud ettepanek -- valmistuda läbirääkimisteks enamsoodustusreniimi kehtestamise üle vastastikuses kaubanduses. Esmajärjekorras on topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepped ning siseministeeriumite vaheline koostöökokkulepe. Praktilise töö põld kahepoolsetes suhetes on lai ja ta pole kunagi umbrohtu kasvanud. Aastatel 1991 kuni 1996 on Eesti ja Venemaa vahel jõustatud 24 erinevat lepingut ja kokkulepet. Veel 4 on alla kirjutatud ja ootavad jõustamist või siis ajakohastamist ning jõustamist. Mitmesugusel ettevalmistatuse tasemel on töös 47 lepingut ja kokkulepet.

Eesti ja Venemaa suhted rahvusvahelistel foorumitel ei tohiks olla lõputu vastastikune kriitika. On hulgaliselt kokkupuutepunkte, kus üksteise toetamine võib olla mõlema riigi huvides. Samaaegselt meievahelise enamsoodustusreniimi kehtestamisega pean ma ülimalt soovitavaks, et Eesti toetaks Venemaa võtmist Maailma Kaubandusorganisatsiooni täisliikmeks. Lõpuks on meie huvides, et Venemaa kuuluks autoriteetsesse kaubandusorganisatsiooni, mis mõjustab Venemaa ja naaberriikide kaubavahetuse liberaliseerumist.

Mis puutub uude piirilepingusse, siis ametnike tasandil ollakse jõudnud "suure kännuni keset lõpusirget". Lõpliku lahenduse leidmiseks on vaja poliitilist otsustust nii Moskvas kui Tallinnas. On vaja soodsat poliitilist momenti, mis võib saabuda kas varem või hiljem. Meie omalt poolt peame olema selleks valmis.

Analüüsides sügavuti valitsevat poliitilist situatsiooni ning tõenäolisi arenguid, oleme jõudnud järeldusele:

Eestil on otstarbekas veel kord ja veel selgemalt välja tuua oma Venemaa-poliitika sisu. Me jagame oma Lääne partnerite arvamust, et positiivse hõlvamise poliitika annab kõige paremaid tulemusi tasakaalukat stiili rakendades.

Põigates päevakajalisemate momentide juurde ei saa ma mööda minna avalikust mõttevahetusest teemal kuidas reageerida Venemaalt eri allikatest saabuvatele erinevatele ning vastuolulistele signaalidele. Arvamustevahetust tervitades pean ma ometi tagasi lükkama ettepanekud, milles soovitatakse kasutada endises N Liidus toiminud suhtlemisskeeme ja -võtteid. Nagu Eesti on riik, nii on riik ka Venemaa. Venemaa on riik, kus põhiseaduse ja sellega vastavuses oleva praktika kohaselt on välispoliitiliste otsustuste tegemine rangelt korrastatud. Vastavad volitused on presidendil ning talle alluval föderaalvalitsusel, koordinaatori osas on välisministeerium. Kõigist muudest allikatest saabuvaid signaale ja ettepanekuid tuleb käsitleda informatsioonina, mis pole veel automaatselt küllaldane alus tegutsemiseks.

Eesti Välisministeerium tervitab igati suhtlemist Venemaaga regioonide, omavalitsuste ja muudel tasanditel, kuid juhib tähelepanu: kuni Vene partner pole oma tegevust Venemaa seadustele vastavalt kooskõlastanud, ei pruugi plaanitavad ettevõtmised tegelikkuses realiseeruda. Samal kombel tuleb Eesti partneritel alati järgida Välissuhtlemise seadust ning teisi Eesti seadusi. Teisisõnu—ühtsele välispoliitikale saab korrektselt ja efektiivselt vastata ainult ühtse välispoliitikaga, mis samas sugugi ei pea pärssima koostöö kogu mitmekesisust.

Hetkemeeleoludest ajendatuna on minult viimasel ajal sageli ärevusega küsitud—kas Venemaa presidendivalimiste võimalikud tulemused ei sea otsesesse ohtu Eesti julgeolekut? Sellele ühele küsimusele on mul kaks vastust.

Esiteks - ma pean loomulikuks, et vastutusrikkal hetkel langetab Vene rahvas oma demokraatliku otsustuse stabiilsuse, arengu ja kodurahu kasuks, asjalike suhete kasuks oma naabritega. Eesti hakkab suhtlema naabermaa iga presidendiga. Kõige tähtsam on demokraatlike valimiste toimumine.

Teiseks - Valitsus peab alati olema valmis tõrjumaks igasugust ohtu Eesti riigi julgeolekule, ükskõik kust see ka ei lähtuks, sest see on Valitsuse otsene kohus. Meie ühine kohus Teiega, lugupeetud rahvaesindajad, on teiste maalitud musti pilvi laiali ajada, mitte neid juurde maalida.

Venemaa teemat kokku võttes tuleb veelkord rõhutada Eesti välispoliitika põhisuundade üksteist toetavat ühtsust. Eesti kui Euroopa riigi suhteid Venemaaga tuleb vaadelda Euroopa ja Venemaa vaheliste suhete laiemas kontekstis. Eesti Venemaa-poliitika peab teadlikult sobituma Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete raamistikku, sest tulevikus on ta lahutamatu osa sellest.

IV

Eestil nagu ka teistel Balti riikidel on pikaajaline erisuhe Ameerika Ühendriikidega. See ulatub aegadesse, mil Ameerika Ühendriigid kindlameelselt järgisid mittetunnustamispoliitikat. Eesti on veendunud Ameerika Ühendriikide rolli jätkuvas tähtsuses Euroopa julgeoleku tagamisel ning huvitatud USA osalemisest Euroopa avatud majanduses. Hiljutise positiivse arenguna võiksin mainida Ameerika investorite üha suuremat huvi Eesti vastu.

V

Möödunud poolaastal on Eesti jaoks tähelepanuväärne olnud eesistujarolli ülevõtmine Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees. Me käsitleme seda küpsuseksamina:

Eesti peab tõestama oma võimekust juhtida üleeuroopalist organisatsiooni, oma võimet konsensuse loomiseks kõige erinevamate partnerite vahel.

Eesti majandusele avas uued perspektiivid tänavu kevadel jõustatud piiranguteta vabakaubandusleping Ukrainaga— meie hea sõbraga. Loodame selle esimesi kajastusi näha juba jooksva aasta väliskaubandusstatistikas.

Jõudsalt on edenenud Maailma Kaubandusorganisatsiooni— WTO-ga liitumisele suunatud läbirääkimised. Välisministeerium loodab need veel tänavu lõpule viia.

Vaatamata ressursside nappusele areneb siiski ka Eesti välisesinduste võrk. Eesti on juba ammu tunnetanud vajadust tihendada sidemeid Euroopa Liidu lõunapoolsemate liikmesriikidega, avada seal Eesti esindusi. Nüüd on mul rõõm Teile teatada, et tänavu teisel poolaastal rakendub esimese sellesuunalise sammuna Eesti suursaatkond Roomas.

Märgiks Eesti üha avarduvast ja tasakaalustuvast maailmakäsitlusest on meie esimese välisesinduse avamine väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat. Esimeseks—aga mitte viimaseks—sammuks Aasias saab tänavu sügisel Eesti saatkonna avamine Tokyos, ühes maailma juhtivatest poliitika-, majandus- ning rahanduskeskustest. Välisministeerium loodab sellega kaasa aidata eriti Jaapani kõrgtehnoloogiliste investeeringute toomisele Eestisse.

VI

Välisministeerium teeb oma spetsiifika raames ka tõsist tööd seadusandluse alal. Meie juristid osalevad intensiivses töös ÜRO 1951. aasta põgenikekonventsiooni peatse allakirjutamise ning jõustamise nimel. Jah, põgenikekonventsiooni ratifitseerides võtab Eesti endale tõsised kohustused. Kuid Eesti peab ka selles aspektis pidama sammu teiste Euroopa riikidega. Ainult nii saame lähitulevikus saavutada eesmärgi, mida ajakirjandus avaliku arvamuse esindajana meenutab meile praktiliselt igal pressikonverentsil: Eesti kodanikul, olgu ta ärimees või koolilaps, peab olema võimalus Euroopas viisavabalt ringi liikuda.

Kaalume võimalusi elamis- ja töölubade korra osaliseks muutmiseks, et vabastada piiratud ajaks valitsus- või õppe- ja teadusasutuste kutsel Eestisse saabunud spetsialistid, samuti ametlikult akrediteeritud ajakirjanikud liigsest asjaajamisest.

***

Minu ettekanne kujunes paraku mahukamaks kui ma seda koostama asudes kavatsesin. Teiseltpoolt peegeldab see seda olulist rolli, mida välispoliitika omab Eesti suuruse, avatud ühiskonna ja poliitikaga riigi jaoks. See peegeldab seda tähtsust, mida ma välisministrina omistan heale üksteisemõistmisele ning asjalikule koostööle Teiega, lugupeetud riigikoguliikmed. Ainult ühtne, Eesti rahva ja tema valitud esindajate kindlat toetust omav välispoliitika saab olla edukas.


Ma tänan tähelepanu eest ning ootan Teie küsimusi.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.