Sa oled siin

Välisminister Rein Langi sõnavõtt Eesti NATO liikmesuse aastapäeva üritusel

4. Aprill 2005 - 14:32

4. aprill, 2005, Tallinn

Lugupeetud kuulajad,
head kolleegid!

Liitumine NATOga on meie omariikluse senises ajaloos vaieldamatult üks olulisemaid hetki. Alates möödunud aasta 29. märtsist on Eestil julgeolekugarantii, millega võrdväärset meie riigi heitlikust minevikust ei leia. Juba üle aasta on Eesti üks 26-st võrdsest partnerist organisatsioonis, mida võib täie veendumusega pidada kõigi aegade tõhusaimaks ja toimivaimaks alliansiks. Meie õhuruumi turvavad NATO lennukid, tehes seda 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Liikmesus NATOs, nagu ka Euroopa Liidus, on andnud meie välispoliitikale globaalse mõõtme.

Et oleme nõnda kaugele jõudnud, selles on oma hindamatu teene ka väga paljudel täna siin saalis viibijatel – nii Eesti NATO Ühingu liikmetel kui ka kolleegidel Välisministeeriumist ja kaitseministeeriumist ning kaitsejõududest. Lubage mul Teid kõiki meie NATO liikmesuse esimesel aastapäeval õnnitleda!

On selge, et viimase 15 aasta jooksul on NATO suuresti muutunud. Edukast kuid suhteliselt staatilisest külma sõja aegsest alliansist on globaalse julgeolekusituatsiooni muutunud tingimustes kujunemas järjest dünaamilisem organisatsioon. Kuigi laiaulatuslik sõjaline agressioon NATO liikmesriigi vastu täna on üpris ebatõenäoline, on seda suurema rolli omandanud nii-nimetatud uued julgeolekuohud, millele tõhus reageerimine nõuab senisest veelgi rohkem paindlikkust ja koostööd.


Head kuulajad!

Oma julgeoleku kindlustamiseks on Eesti huvitatud tugevast alliansist. Tugev on aga NATO mõistagi vaid siis kui Atlandi ookeani mõlemal kaldal valitseb ühtekuuluvuse ja koostegutsemise soov. USA presidendi George Bushi visiit Brüsselisse 22. veebruaril andis lootust transatlantiliste suhete taastugevnemisele. Võitlus terrorismi, massihävitusrelvade leviku ja teiste kaasaegsete julgeolekuriskidega on mõistetavalt seda edukam, mida suurem on demokraatlike jõudude koostöö.

Kuigi transatlantilise ruumi julgeoleku ja ühise kaitse tagamise peaülesanne on NATOl, on Euroopa stabiilsuse tagamisel üha suurem roll ka Euroopa Liidul ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) operatsioonidel. Nagu hästi teada, lähtub Eesti Euroopa julgeoleku ühtsuse põhimõttest, tugevate transatlantiliste sidemete vajadusest ning sellest, et julgeoleku tagamisel Euroopas ja maailmas peavad ESDP ja NATO teineteist täiendama, mitte dubleerima või teineteisega konkureerima. Seetõttu tuleb ESDP edasise arengu planeerimisel arvestada NATO vastavate arengutega ja jälgida sõjaliste võimekuste arendamisel organisatsioonide koostegutsemise võimet. Eesti huvides on toetada tihedaid suhteid NATO ja EL vahel.

NATO ja Euroopa Liidu sõjalise koostöö üks kokkupuutepunkte on muuhulgas kahe organisatsiooni kiirreageerimisvõimekuse väljaarendamine. NATO kiirreageerimisjõud (NATO Response Force, NRF) ja Euroopa Liidu lahinggruppidesse (EU Battle Groups, BG) panustamine peavad olema tihedas omavahelises seoses. Ka Eesti töötab selles suunas. Oleme valmis panustama NATO kiirreageerimisjõududesse 1 staabilaevaga panustame juba maist 2005) ja alates 2007. aastast maaväeüksustega, Euroopa Liidu lahinggruppide raames soovime ühineda Põhjamaade lahinggrupiga ning hetkel käivad sellesisulised läbirääkimised Rootsiga.

Üheks NATO prioriteetidest on saanud partnerluspoliitika, millel on otsene seos ka Euroopa Liidu naabruspoliitikaga. Eesti tunnustab Ukraina poliitika euro-atlantilist kurssi ning toetab aktiivselt NATO intensiivse dialoogi alustamist Ukrainaga.
Eesti tervitab NATO Istanbuli tippkohtumise otsust partnerluspoliitika arendamisest ka Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega, s.h. eriti Gruusiaga . Samas peab NATO jätkama ja leidma ka üha enam võimalusi suhete tihendamiseks riikidega NATO naabruses – eelkõige Vahemere Dialoogi ja Laiema Lähis-Ida maadega.

Tähtsad on NATO ja Venemaa suhted. Viimaste aastate arengud Venemaal on olnud murettekitavad ning neisse tuleb suhtuda realistlikult ja avameelselt nii NATOs kui Euroopa Liidus. Samas on selge, et allianss peab koostööd ja dialoogi Venemaaga jätkama. Kindlasti tuleb jätkata tihedat koostööd ka meile lähimate NATO partnerriikidega. Näiteks on Eesti saatkonnal Helsingis alates möödunud aasta 1. septembrist austav ülesanne olla NATO kontaktsaatkonnaks Soomes.


Head kuulajad!

NATO tippkohtumine Istanbulis möödunud aasta 28.-29. juunil kinnitas alliansi tegevuse jätkusuutlikust ja edasist võimekuste arendamise vajadust. NATO operatsioonid ja vastavate võimekuste kindlustamine on ühed alliansi ja liikmesriikide peaülesanded.

Eesti jätkab aktiivset osalust rahvusvahelises kriisireguleerimises ning terrorismivastases võitluses ning osaleb täna kõikides NATO rahutagamisoperatsioonides. Tuleb siiski tõdeda, et meie panus jääb endiselt alla NATOs kokkulepitud 8/40 eesmärgile. Selle kohaselt kohustub NATO liikmesriik hoidma rahvusvahelisel missioonil 8% oma kaitseväest ning 40% liikmesriigi maaväest peab olema võimalikult kergesti ümberpaigutatav. Vastavalt 2004. aasta märtsis Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud dokumendile "Kaitseväe struktuur ja arenguplaan 2010" peab Eestist 2010 aastal 8% saavutamiseks missioonidel osalema 350 kaitseväelast.

Afganistani missiooni roll on Eestile kui NATO liikmele prioriteetne, seda nii poliitiliselt kui operatsioonikogemuse saamiseks. Loodetavasti septembris toimuvaid parlamendivalimisi silmas pidades on NATO jaoks Afganistanis olulisimaks eesmärgiks hetkel julgeolekuolukorra stabiliseerimine ja valimiste edukas läbiviimine.

Kosovos teenib praegu Eesti sõjaväepolitseiüksus Eesti jätkab osalust ka koostööskeemis koos Läti ja Leeduga Taani jõudude koosseisus kompaniiga. See on igati põhjendatud, arvestades, et sellel aastal seisab ees Kosovo staatuse arutamine, mis võib kaasa tuua julgeolekusituatsiooni pingestumise piirkonnas. Samas on Balkan tervikuna hea näide Euroopa Liidu ja NATO arenevast julgeolekupoliitilisest koostööst. NATO poolt juhitavate stabilisatsioonivägede (NATO-led Stabilisation Force, SFOR) üleandmine eelmise aasta 2. detsembril Euroopa Liidule (EUFOR-ile) on tõenduseks Berlin Plus programmi edukast toimimisest.

Eelpoolmainitule lisaks toetab Eesti NATO treeningmissiooni Iraagis, eesmärgiga taastada võimalikult kiiresti kohalikud jõustruktuurid, ning panustab omapoolselt vastavalt võimalustele. Jaanuaris saatsime Iraaki käsitulirelvi ja padruneid. Käimas on arvutiklassi sisustamine NATO treeningkeskuse tarvis Bagdadis. Kaitseväe Peastaap saatis ühe ohvitseri Iraaki väljaõppeinstruktoriks sealsetele ohvitseridele.


Head kuulajad!

On selge, et Eesti kui väikeriigi võimalused sõjaliselt panustada on piiratumad kui NATO suurtel liikmesriikidel. Küll aga võime panustada võrdväärselt suurtega, leides oma nišši NATOs. Üks võimalus, millest ka juttu on tehtud, oleks keskendumine IT-alale, seda enam, et NATOl on kasvav ja põhjendatud huvi nii-nimetatud küberterrorismi vastu.

Samas on selge, et vaatamata piiratud võimalustele peab Eesti kinni pidama kõigist NATOga liitumisel antud lubadustest ja endale võetud kohustustest, sealhulgas kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel SKP-st. Vaid nii saame olla usaldusväärsed liitlased ja loota, et meie häält võetakse kuulda rahvusvahelistes suhetes. Ärgem unustagem, et 2% SKP-st usaldusväärse partnerina NATOs on Eestile tunudvalt suurem julgeolekugarantii kui mistahes muu summa, olgu või 100%, ilma NATO liikmesuseta!

Tänan tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.