Sa oled siin

Välisminister Ojuland: "Riigi välispoliitika põhisuunad"

13. Juuni 2002 - 17:23
Välisminister Kristiina Ojulandi ettekanne Riigikogule 13.juunil 2002


Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed, head külalised!

Alustades oma ettekannet Riigi välispoliitika põhisuundadest tahan toonitada lihtsat tõde, mida me peame enesestmõistetavaks ja seetõttu kipume pahatihti unustama. Välispoliitika ei ole mingi asi iseeneses, mis seisab lahus riigi muudest ülesannetest ja kohustustest, vaid moodustab osa sellest meetmete ja tegevuste kompleksist, mille abil riik täidab Põhiseaduse preambulas sedastatud ülesannet – nimelt olla kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus; tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Põhiseaduses seatud ülesannete täitmiseks on vaja täita kaks tingimust – ühelt poolt tagada soodus julgeolekukeskkond, teiselt poolt soodus majanduskeskkond kogu rahva jaoks tervikuna ja iga tema liikme jaoks eraldi.

Oma tänases ettekandes keskendungi nendele kahele aspektile – mida on viimase poolaasta jooksul saavutatud ja mida on vaja teha edasi riigi ja rahva julgeoleku tagamiseks ja majanduslike huvide kaitseks ja edendamiseks.


I

Lugupeetud Riigikogu liikmed, alustan oma ettekande julgeolekupoliitika osa arengutest NATO suunal. Kaheksa kuu jooksul, mis on möödunud eelmisest parlamendis toimunud välispoliitika arutelust, on NATO laienemisprotsess jõudsalt edasi liikunud ja konkretiseerunud.

NATO välisministrite kohtumisel Reykjavikis 14.mail hinnati kandidaatriikide ettevalmistusi nn MAP, s.o. liikmelisuse tegevuskava protsessi raames ja kavandati eeltööd Praha tippkohtumiseks. Lõplik otsus kutse saavate riikide osas tehakse eeldatavasti vahetult enne Praha tippkohtumist, mis toimub nüüd juba vähem kui poole aasta pärast 21-22. novembril. See tähendab, et kõik kandidaatriigid jätkavad tavapärast ettevalmistustööd. MAP protsess jätkub ka pärast kutsete esitamist, kuni kõik liikmesriigid on ratifitseerinud vastavad muudatused Washingtoni lepingus.

NATO välisministrid otsustasid Reykjavikis, et Praha tippkohtumisel esitatavad liitumiskutsed on konkreetsed (s.t. mitte tingimuslikud) ja liitumisläbirääkimised peavad lõppema liitumisprotokollide allakirjutamisega 2003.a. kevadisel välisministrite kohtumisel, s.o. järgmise aasta maikuuks. Järgneb ratifitseerimisprotsess liikmesriikides (arvatavalt 1 – 1,5 aastat) ja kutsutud riigid liituvad NATOga kõik koos enne järgmist tippkohtumist.

Praegu on veel lahtine, milliseks kujunevad täpselt liitumisläbirääkimised, milliseks MAP ja milline on nende suhe, samuti on lahtine, milline saab olema uute liikmesriikide integreerumine NATO struktuuri ja kuidas ning millal liitutakse NATO kaitseplaneerimise tsükliga. Nendele küsimustele on oodata vastuseid Praha tippkohtumiselt.

Nagu teada, on kandidaatide hindamisel üheks oluliseks kriteeriumiks, et riik ei oleks ainult julgeoleku tarbija, vaid oleks ka suuteline panustama kollektiivkaitsesse ja osalema NATO missioonides. Kaitsereformide jätkamine tähendab ühtlasi, et me peame säilitama kaitsekulud ka edaspidi vähemalt samal tasemel s.o. 2% SKPst.

Tahan siinkohal rõhutada, et valmistudes liitumiseks NATOga
teostame me oma riigikaitses reforme, mida nii või teisiti peaksime tegema. Meie kaitsejõudude moderniseerimine ja ratsionaalsemaks kujundamine on paratamatu. Ettevalmistused liitumiseks NATOga ainult kiirendavad ja lihtsustavad seda protsessi.

Julgustavalt mõjub USA jätkuv ja võiks öelda kasvav toetus Balti riikide tulevasele NATO liikmelisusele. Nii USA administratsioon kui ka seadusandjad toetavad ulatuslikku laienemist. Sellest annab tunnistust ka fakt, et Kongress kiitis heaks Freedom Consolidation Act'i, mis näeb ette toetust seitsmele NATO kandidaatriigile. Eestile antakse selle põhjal aasta jooksul abi enam kui 100 miljoni krooni väärtuses, mis loomulikult tugevdab Eesti kaitsevõimet ja kandidatuuri.

Ka äsja Tallinnas viibinud USA kaitseminister Donald Rumsfeld tunnustas meie ettevalmistusi NATO-ga liitumiseks ja tõhusat kaitsekoostööd Läti, Leedu ja Põhjamaadega. Ühtlasi soovitas ta meil keskenduda mingi spetsiifilise sõjalise võimekuse väljaarendamiseks, mis oleks Eesti panuseks ka alliansi liikmena.

Paralleelselt siseriiklike liitumisettevalmistustega on Eesti aktiivselt osalenud ka 10 kandidaatmaad hõlmavas Vilniuse protsessis, mille raames on toimunud välisministrite kohtumine Skopjes 8. märtsil ja valitsusjuhtide kohtumine Bukarestis 24.-25.märtsil. Lähiajal seisab ees peaministrite kohtumine Riias 5.-6.juulil.

Oleme teadlikud kandidaatriikide erinevast tasemest ja erinevatest väljavaadetest, kuid peame väga oluliseks, et ollakse suutelised tegema koostööd NATO laienemise ettevalmistamisel, mis kinnitab meie valmidust konstruktiivseks koostööks ka edaspidi. Vilniuse protsessi jätkumine aitab ühtlasi vältida asjatut kandidaatidevahelist "iludusvõistlust".

Rääkides NATO laienemisest, ei saa mööda minna selle suhetest Venemaaga. Nagu valitsus on juba varem korduvalt kinnitanud, toetab Eesti täielikult Venemaa ja NATO suhete positiivset reguleerimist. Kokkulepe NATO-Venemaa Nõukogu loomise kohta on väga oluline samm selles suunas ning Nõukogust võib tulevikus saada väärtuslik mehhanism NATO kõigi liikmesriikide ja Venemaa koostöö arendamisel. Ka NATO laienemise seisukohast võib NATO ja Venemaa suhete reguleerimist ja nende vahelise usalduse kasvu hinnata positiivseks.

Viimase poolaasta jooksul on toimunud olulised julgeolekualased arengud ka Euroopa Liidu tegevuses. Senisest enam on EL aktiviseerinud tööd Ühise Välis- ja Julgeolekupoliitika (CFSP) ning Euroopa Julgeoleku- ning Kaitsepoliitika (ESDP) edasiarendamisel. Euroopa tsiviilse- ja sõjalise kiirreageerimisvõime olulisel tõhustamisel nähakse tulevikus suurt rolli võitluses terrorismiga. Eesti toetab Euroopa Julgeoleku- ning Kaitsepoliitika edasiarendamist ja osaleb selles oma võimaluste piires.

Mäletatavasti otsustas möödunud aasta 18. septembril toimunud erakorraline Euroopa Ülemkogu teha koostööd ja toetada USA-d, et moodustada võimalikult lai globaalne koalitsioon võitluseks terrorismi vastu. Koos teiste kandidaatriikidega sai ka Eesti võimaluse ühineda EL terrorismivastaste meetmetega ning vastavalt oma assotsieerunud riigi staatusele oleme me seda ka teinud.

Euroopa Liidu raames võib tänase seisuga üheks olulisemaks saavutuseks pidada EL sise- ja justiitsministrite otsust ühise arreteerimis- ja väljaandmissüsteemi osalise rakendamise kohta juba alates 2003. aasta algusest. Konkreetsetest tulemustest võib rääkida ka politseikoostöö täiustamisel ja õhutranspordi turvalisuse tugevdamisel. Euroopa Liidus kokkulepitud tegevuses osalemise kaudu on Eesti tugevamalt kaasatud Euroopa koostöösse ning veelgi tihedamasse koostöösse USA ja erinevate julgeolekustruktuuridega.

Eesti on otsustanud oma võimaluste piires kaasa minna kõikide EL poolt kehtestatud terrorismivastaste meetmetega. Vabariigi Valitsus otsustas 21.mail ühineda EL deklaratsiooniga terrorismivastase võitluse ühisseisukohtadest, kus määratletakse konkreetselt terrorismivastase võitluse meetmed ja nende rakendamine ning ühtlasi antakse terrorismiga seostatava tegevuse definitsioon. Vastavalt EL ühisseisukohale on ka terrorismi tarbeks vahendite kogumine kriminaalkuritegu, mistõttu terrorismiga seonduvad arved finantsasutustes külmutatakse ja ligipääs neile suletakse.

Välisministeerium on ette valmistamas ühinemist käesoleva aasta maikuus vastuvõetud EL täiendatud terrorismivastase võitluse ühispositsiooniga ja selle siseriiklikku rakendamist.

Eesti on ratifitseerinud kõik terrorismi vastu võitlemist käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ning rakendanud abinõud ÜRO Julgeolekunõukogu vastavate resolutsioonide täitmiseks. 19.märtsil kiitis valitsus heaks Rahvusvahelise Sanktsiooni Seaduse eelnõu, mis tänaseks on läbinud ka esimese lugemise siin Riigikogus. Koostöös Läti ja Leeduga, aga samuti ka Läänemeremaade Nõukogu raames on Eesti töötanud välja abinõud tegutsemiseks terrorirünnaku korral, millest on informeeritud nii Euroopa Liitu kui ka USA-d.

Terrorismivastases võitluses on oluline roll ka kvaliteetsel ekspordikontrollisüsteemil. Mitmete rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on Eesti ekspordikontroll tõhus ja hästitoimiv. Selle edasist arengut pidurdab aga meie mittekuulumine Wassenaari kokkuleppe riikide hulka, mis sõltub liikmesriikide poliitilisest tahtest. Liikmelisus looks paremad võimalused ekspordikontrolli meetmete rahvusvahelise koordineerimiseks ja tegevuse tõhustamiseks ning aitaks kokkuvõttes viia miinimumini ohu, et Eestis valmistatud ja Eesti territooriumit transiidina läbivad kõrgtehnoloogilised kaubad satuksid "valede" lõpp-kasutajate või riikide kätte, kes ohustavad rahvusvahelist julgeolekut.

Välisministeeriumi eestvedamisel on esitatud taotlus organisatsiooni liikmeks saamiseks ning sellest tulenevalt on peetud tihedaid konsultatsioone Wassenaari Lepingu liikmesriikidega. Loodetavasti otsustatakse Eesti liikmeks saamise küsimus 2002. aasta lõpus.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, lubage mul sellega lõpetada ülevaade arengutest, mis seotud julgeoleku valdkonnaga ning jätkata eurointegratsiooni ja välismajandussuhete teemal.


II

Liitumine Euroopa Liiduga on olnud Eesti välispoliitiliseks prioriteediks alates 1995. aastast, mil Riigikogu kiitis ühehäälselt heaks Eesti ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonilepingu ehk Euroopa lepingu. Käesoleva aasta jaanuarikuus tööd alustanud valitsus on kinnitanud selget sihti lõpetada liitumisläbirääkimised aasta lõpuks, et Eesti saaks liituda Euroopa Liiduga 2004. aasta alguses.

Eesti liitumisläbirääkimised ELiga on kestnud alates 1998. aastast. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et täna aasta pärast osaleb Eesti tõenäoliselt juba Euroopa Liidu struktuuride töös, tõsi küll, mitte veel täieõigusliku liikmena, ent saades siiski omandada esimesi kogemusi riigi ja rahva huvide esindamise tööst Euroopa Liidu nõukogu laua taga.

Siinkohal peame endalt küsima – esiteks, kas oleme läheneva liitumisvõimalusega kaasnevad õigused ja kohustused endale tõsiselt teadvustanud? Teiseks, kas oleme nende täitmiseks valmis? Järgnevalt peatuksin lähemalt nendel vaheastmetel, mis meil on veel jäänud läbida:
Liitumisläbirääkimiste lõpuleviimine;
Siseriiklike liitumisettevalmistuste lõpulejõudmine;
Liitumisleping ja referendum
• Eelmisest välispoliitika põhisuundade ettekandest möödunud aja jooksul oleme me astunud pika sammu edasi. Märtsis sulgesime ajutiselt neli peatükki – justiits- ja siseküsimused, tolliliit, transport ja isikute vaba liikumine – ning jõudsime kokkuleppele põllumajanduse peatüki veterinaaria ja fütosanitaaria osas. Aprillis avasime läbirääkimisteks institutsioonide peatüki. Kaks päeva tagasi, ministrite taseme läbirääkimiste voorul, sulgesime ajutiselt regionaalpoliitika ning institutsioonide peatükid. Seega on Eestil hetkel ajutiselt suletud 26 peatükki. Üleeilsete kõnelustulemuste juures väärib esiletõstmist see, et institutsioonide peatüki üle saavutatud kokkuleppe kohaselt saab eesti keelest alates liitumishetkest Euroopa Liidu ametlik ja töökeel.

Kokkulepete saavutamine seisab ees veel neljas peatükis – energeetika, maksustamine, põllumajandus ning finants- ja eelarvesätted. Maksustamise peatükis on Euroopa Liit tänaseks tõstatanud ettevõtte tulumaksu teema, millele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine nõuab hoolikat kaalumist ning konstruktiivset lähenemist. Nii maksustamise kui ka energeetika valdkonnas ootame Euroopa Liidult võimalikult kiiret vastust meie ettepanekutele, et saaksime neid peatükke arutada veel enne juuni lõppu. Finantsküsimused koonduvad ettearvatavalt läbirääkimiste lõppetappi, mistõttu on ette näha pingelist ning töötihedat sügist.

Finantsküsimustega on seotud meie siseriiklik suutlikkus kokkulepitavaid toetussummasid täies mahus ning otstarbekalt kasutada. Eestil on liitudes võimalik kasutada umbes kolm korda suuremaid toetusi võrreldes liitumiseelse ajaga, kuid seda eeldusel, et meie ametkonnad suudavad omavahel tõhusat koostööd teha, prioriteete püstitada ja täita, kvaliteetseid projekte koostada, projekte kaasrahastada ning rahavoogude juhtimisega edukalt toime tulla.

Pildi sellest, kuidas suudame meile eraldatavat raha ära kasutada, anname me aga juba enne liitumist. Kui põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste taotlemine ja väljamaksmine SAPARDi fondist on kulgenud küllaltki edukalt (käesoleva aasta alguses oli meil aastateks 2000-2002 eraldatud rahast kasutada veel 606 miljonit krooni, 2000. aasta raha kulutamisega oleme jõudmas 100%-ni), siis ISPA projektide esitamisega ollakse ajakavast maas ning ükski keskkonnaprojekt ei ole veel rakendusfaasi jõudnud. Osaliselt on see seotud kogemuste vähesusega, osaliselt ka reaalselt asjaga tegelevate inimeste vähesusega. Selleks, et liitumise järel suuta vastu võtta tänasega võrreldes kolm korda suuremaid summasid, nõuab olukord radikaalset parandamist.*

• Ehk tähtsamgi, kui läbirääkimiste käigus liitumistingimuste kokkuleppimine, mis seab tulevasele liikmelisusele üldise raamistiku, on Eesti siseriiklike ettevalmistuste õigeaegne lõpuleviimine. Ilma sisemise valmisolekuta on väga raske, et mitte öelda võimatu liikmesriigi rolli edukalt täita.

14.juunil, s.t. homme esitame Euroopa Komisjonile ülevaate meie liitumiseelsest ettevalmistustööst alates eelmisest sügisest kuni tänaseni. Komisjoni tänavusügisene eduaruanne on läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks otsustava kaaluga. Aruanded avaldatakse sel aastal kuu aega varem – oktoobri keskel, et Komisjoni hinnang oleks liikmesriikide käsutuses aegsasti enne laienemisteemalist arutelu Brüsseli Ülemkogul 24.-25. oktoobril. Kui soovime olla nende riikide hulgas, kellest saavad 2004. aastal Euroopa Liidu liikmed, peame pälvima Komisjonilt positiivse hinnangu. Selleks on aga omakorda vaja teha võimalikult suuri siseriiklikke pingutusi, sest vaid konkreetsed tulemused veenavad Komisjoni, et suhtume liikmelisuseks valmistumisse jätkuvalt tõsiselt ning kavatseme täita endale võetud liitumiseelsed kohustused õigeaegselt. Kinnitan, et valitsus võtab oma tööd tõsiselt, eurointegratsiooniga seotud küsimused on kabinetiistungite iganädalaseks teemaks.

Kõneluste lõppfaasis muutub üha olulisemaks Eesti haldussuutlikkuse tagamine. Euroopa Komisjon on aasta algusest tõhustanud järelvalvet Eesti haldus- ja justiitsstruktuuride toimimise üle. Hinnang Eesti haldussuutlikkuse seisule kujuneb üheks olulisemaks selle aasta eduaruande komponendiks.

• Liitumisläbirääkimiste lõpulejõudmisel tõuseb päevakorrale liitumislepingu sõlmimine. Hispaania eesistumise ajal on alanud liitumislepingu koostamine, mille käigus vormitakse läbirääkimiste protsessis saavutatud kokkulepped juriidiliselt siduvaks tekstiks. Esialgselt kavandatakse lepingu valmimise lõpptähtajaks veebruari 2003 ning allakirjutamist sama aasta aprillis Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Kuigi Eesti esindajate osalemine Euroopa Liidu struktuuride töös muutub võimalikuks juba pärast liitumislepingu allkirjastamist, saab tegelik liitumine teoks alles pärast seda, kui leping on ratifitseeritud kõigi liikmesriikide parlamentides, Euroopa Parlamendis, Riigikogus ning Eestis toimuva Euroopa Liiduga liitumisreferendum on andnud jaatava tulemuse.

Hoolimata Euroopa Liidus valitsevast tugevast poliitilisest toetusest laienemisele ei saa välistada raskusi liitumislepingute ratifitseerimisel. Loodame siiski, et Euroopa ühendamise idee ja tähendus osutub otsustaval hetkel kandvamaks võimalikest ajutistest praktilistest raskustest.

Eesti liitumine eeldab ka referendumi jaatavat tulemust ning Riigikogu heakskiitu liitumislepingule. Siinjuures on määrava tähtsusega rahva informeeritus liitumistingimustest ning nende mõjust igapäeva elu-olule. Eestis täna toimuv mõttevahetus Euroopa Liidu üle on sisuliselt eelkõige arutelu liitumise plusside ja miinuste üle. Meie avalikkuse toetus liitumisele on viimastel kuudel püsinud stabiilselt üle 50% - viimati maikuus oli see 55%. Kuid kindlasti ei anna see alust arvata, et kõhklused liitumise tagajärgede üle oleksid kadunud. Rahva informeerimises on väga kaalukas roll täita meil kõigil – nii valitsuse kui Riigikogu liikmetel ning sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt.

Käesolevas seoses on kohane rääkida lühidalt ka Euroopa lepingust, seni ainsast õiguslikust alusest meie suhetes Euroopa Liiduga.

Euroopa lepingu raames oleme jätkanud läbirääkimisi põllumajanduskaubanduse lõplikuks liberaliseerimiseks. Kahe kõnelustevooru (17. detsember 2001 ja 31.jaanuar 2002) tulemusena on saavutatud kokkulepped, mis tagavad 1. juulist sisuliselt vabakaubanduse kõikidele kaubagruppidele, milles tegelikult kauplemine toimub. Uued tingimused loovad võimaluse mitmete Eesti põllumajandustoodete (näit. piimapulber, või, juust) Euroopa Liitu väljaveo märgatavaks kasvuks.
Lisaks nõustus Euroopa Liit kaotama 1. juulist k.a. eksporditoetused kõikidele Eestisse veetavatele põllumajandustoodetele (v.a. suhkur ja riis). Loodetavasti jõutakse selleks kuupäevaks lõpule ka nõukogu vastava määruse vastuvõtu formaalsustega.

1.veebruarist jõustusid uued tingimused ka Eesti ja Euroopa Liidu vahelisele kalakaubandusele. Need võimaldavad Eesti ettevõtjatel eksportida senisest enam kala ja teatavaid kalandustooteid EL turule. Kahe aasta pärast peaksime olema jõudnud kõikide kaubanduspiirangute kaotamiseni selles valdkonnas.

Olulisena tuleb ära märkida ka kokkuleppe saavutamine Euroopa Lepingu juurde kuuluva tekstiili- ja rõivakaubanduse protokolli lõpetamise osas, mis tõi kaasa nimetatud lepinguga tekstiilikaupadele kehtinud topeltkontrolli aluse tühistamise ja lihtsustatud kaubandusrežiimi sisseseadmise.

Euroopa Liidu teema lõpetuseks pean vajalikuks meelde tuletada, et meie lähenev liikmelisus tähendab muu hulgas ka seda, et me peame olema valmis oluliselt suurendama oma esindatust Euroopa Liidus, mis toob kaasa mitte ainult täiendavaid kulutusi, vaid ka selle, et me oleme sunnitud suunama küllalt suure hulga hästi ettevalmistatud ja tõhusaid ametnikke tööle Euroopa Liidu institutsioonide juurde. See tähendab omakorda seda, et meil tuleb teha olulisi panuseid personali väljaõppesse, iseäranis aga kõrge kvalifikatsiooniga Euroopa-spetsialistide ettevalmistamisse.

Ühtlasi tahan kasutada juhust ja tänada eriti Euroopa asjade komisjoni liikmeid nende aktiivsuse ja asjalikkuse eest ning hea koostöö eest eurointegratsiooni valdkonnas.

Üheks rahvusvahelise majanduskoostöö ning -julgeoleku süvendamise üldtunnustatud vahendiks on arengukoostöö, mille raames Eesti on jaganud oma reformikogemust mitmetele riikidele nii Kesk-Aasias, Lõuna-Kaukaasias kui Kagu-Euroopas, samuti aktiviseerinud oma tegevust rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Üha suurenev huvi Eesti kogemuse vastu arenguriikide poolt ja teiste doonorriikide soov viia koostöös Eestiga ellu kolmepoolseid projekte on tõestuseks, et meie senine tegevus on nii abi saajate kui teiste abiandjate kriteeriumite järgi teeninud õigeid eesmärke.

Meie lähenev liitumine Euroopa Liiduga ei tähenda mitte ainult hüvesid vaid ka kohustusi. Rahvusvahelisel tasemel on arenenud riigid seadnud eesmärgiks tõsta vaeseimate riikide abistamiseks kasutatavate vahendite mahtu 0,7%ni SKTst, Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid Barcelonas suurendada toetusrahade osa 2006. aastaks 0,39%ni SKTst. Eesti praegune panus on alla 0,01% ning me peame lähimal ajal hakkama tõsiselt planeerima oma vastavate vahendite kasvu strateegiat, kui soovime olla tõsiseltvõetavad partnerid mitte ainult EL vaid kõikide maailma doonorriikide silmis. Tuletaksin meelde Vabariigi valitsuse seisukohta, mille ma esitasin ka märtsikuus toimunud ÜRO arengu rahastamise konverentsil Monterreys – arenguedu sõltub mitte ainult arenguabi suurusest vaid veel enam arengu- ja reformitahtest ja suutlikkusest arenguabi ratsionaalselt ära kasutada..

Lähiajal esitab Välisministeerium arengukoostöö põhimõtted Riigikogule uuendamiseks.

Järgnevalt peatuksin lühidalt Maailma Kaubandusorganisatsioonil WTO-l, mille liikmeks Eesti sai 1999.aastal pärast viis aastat kestnud läbirääkimisi ja märkimisväärseid jõupingutusi. Hoolimata sellest, et ei ole vähe neid, kes suhtuvad WTO-sse vähem või rohkem kriitiliselt, ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et just sellel foorumil on keskne koht maailmakaubanduses valitsevate suhete juhtimises ja korraldamises.

Käesoleva aasta alguses käivitati WTO uus mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voor. Eestile on see esmakordne võimalus osaleda WTO liikmena globaalsetel kaubandusläbirääkimistel. Välisministeeriumi eestvõtmisel on moodustamisel Vabariigi Valitsuse delegatsioon, kuhu kaasatakse kõigi läbirääkimistel käsitletavate valdkondade eest vastutavate Eesti ametkondade esindajad. Välisministeeriumi eesmärgiks on efektiivselt tegutseva struktuuri loomine Eesti huvide väljatöötamiseks ja kaitsmiseks algatatud läbirääkimiste vooru käigus, mis omakorda eeldab kõigi asjassepuutuvate Eesti ametkondade konstruktiivset kaasalöömist moodustatava delegatsiooni töös.

WTO-sse puutuvalt tahan toonitada, et Eesti jälgib tähelepanelikult Venemaa WTO-ga ühinemise protsessi ning toetab igati Venemaa kiiret liikumist WTO liikmelisuseks vajalike kriteeriumide täitmise suunas. Ühelt poolt edendab see oluliselt Venemaa integreerumist maailmamajandusse ja seega üldist stabiilsuse kasvu, teiselt poolt aga aitab Venemaa tulevane WTO liikmelisus kindlasti kaasa Eesti-Vene kaubandussuhete laienemisele.

Kõrvuti pideva tööga eurointegratsiooni valdkonnas ja rahvusvahelistes organisatsioonides on Eesti ka viimasel poolaastal jätkanud tööd meie tootjate ja äriringkondade jaoks soodsamate tingimuste loomiseks kahepoolsete majandussuhete edendamise kaudu.

Lisaks eespool mainitud kokkuleppele Euroopa Liiduga saavutati edu ka Ungari ja Tšehhi põllumajanduskaupade turu avamisel. Esimese osas rakenduvad praeguseks juba kokkulepitud tariifikvoodid 1.juulist ning teise osas loodame praeguseks juba fikseeritud kokkulepped jõustada suve lõpuks. Eesti on taotlenud läbirääkimiste avamist ka Poolaga tagamaks vabamat ligipääsu selle riigi põllumajanduskaupade turule veel enne poolte liitumist Euroopa Liiduga.

1. jaanuarist 2002 jõustus ajutiselt Eesti ja Bulgaaria vaheline vabakaubandusleping. 30. aprillil jõustus Eesti ja Valgevene leping kahe maa vahel enamsoodustusrežiimi kehtestamise kohta. Selle tulemusel on Eesti kaupadele tagatud enamsoodustusrežiim ka Vene turule sisenemisel, kuna Venemaa ja Valgevene vahel on sõlmitud tolliliit.
Kokkulepe enamsoodustusrežiimi peatseks kehtestamiseks on saavutatud ka Armeeniaga.

Lugupeetud Riigikogu liikmed. Siinkohal võib esitada retoorilise küsimuse: Aga Venemaa? Ühelt poolt võib siin juhtida tähelepanu ilmselgelt kasvanud positiivsele aktiivsusele Eesti-Vene suhetes, teiselt poolt tuletaksin meelde, et Eesti poliitika Venemaa suunal on üha suuremal määral saamas Euroopa Liidu ja NATO Vene poliitika orgaaniliseks osaks. Nagu eespool juba märgitud, on Venemaa ja NATO ning Venemaa ja Euroopa Liidu suhete positiivse arengu kõrval jätkunud ka Eesti-Vene suhete aktiviseerumine. Seda kinnitas ka valitsusjuhtide hiljutine kohtumine Peterburis. Loodetavasti viib kasvanud aktiivsus ka reaalsete positiivsete tulemusteni.

Lõpetuseks lubage mul tulla tagasi kahe keskse märksõna – NATO ja Euroopa Liit – juurde. Olen veendunud, et siin saalis valitseb täielik üksmeel selles, et liikmelisus nendes kahes organisatsioonis loob parimad eeldused nii riigi kui iga üksiku kodaniku julgeoleku ja heaolu tagamiseks. Nende sihtide saavutamine sõltub suurel määral meie kõigi tööst. Siinjuures ei saa jätta märkimata, et meie tulevikku Euroopa Liidus saavad juba praegu mõjutada nii Riigikogu kui valitsuse esindajad oma aktiivse osalemisega Euroopa Liidu tulevikukonvendi mõttevahetustes, andes oma parima sellise Euroopa arendamisse, mis vastaks ühtaegu nii globaliseeruva maailma väljakutsetele kui kodanike ootustele ja vajadustele. Sellega soovin lugupeetud seadusandjatele ühtlasi meelde tuletada, et Eesti esindus tulevikukonvendis ei ole ikka veel täiearvuline.

Soovin Teile jõudu meie ühises töös ratsionaalse ja eduka välispoliitika nimel!



* Täpsustatud koht

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.